{"id":255934,"date":"2026-08-19T12:59:09","date_gmt":"2026-08-19T12:59:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255934\/"},"modified":"2026-08-19T12:59:09","modified_gmt":"2026-08-19T12:59:09","slug":"esmalt-raketid-siis-tankid-ja-siis-baasid-saksa-leht-kirjeldas-nato-plaani-vene-invasiooni-peatamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255934\/","title":{"rendered":"Esmalt raketid, siis tankid ja siis baasid. Saksa leht kirjeldas NATO plaani Vene invasiooni peatamiseks"},"content":{"rendered":"<p>Tegevuskava on osa NATO maapealse s\u00f5ja konseptsioonist, mis loodi USA relvaj\u00f5udude ohvitseri major Andrew Pingray juhtimisel.  NATO situatsiooniplaani peamised eesm\u00e4rgid on pidurdada Venemaa pealetungi ja oluliselt n\u00f5rgendada Venemaa s\u00f5jalist v\u00f5imekust, vahendab Bild. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">NATO situatsiooniplaanis esitatud stsenaariumi j\u00e4rgi alustab Venemaa r\u00fcnnakut Balti riikide vastu esmalt raketi- ja droonir\u00fcnnakutega. Sellele j\u00e4rgneb mehaniseeritud maav\u00e4e sissetung. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">NATO koostatud plaani kohaselt tuleb esmalt tegeleda Venemaalt tuleneva raketiohuga.  Selles etappis on \u00fcks peamisi sihtm\u00e4rke Kalingradi oblast, kus Venemaal on suur hulk rakette ja \u00f5hut\u00f5rjekomplekse. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">Kui raketioht on seljatatud, algab plaani teine etapp, mis n\u00e4eb ette Venemaa ja Valgevene piirile \u201eautonoomse tsooni\u201c loomise. Selles etappis  m\u00e4ngivad peamist rolli droonid ja muud mehitamata s\u00f5idukid. \u201eAutonoomse tsooni\u201c eesm\u00e4rk on tulevikus Venemaa maav\u00e4gede r\u00fcnnakuid pidurdada, kasutades mehitamata s\u00f5idukeid. Kuid \u201eautonoomsesse tsooni\u201c pole kavas paigutada alaliselt s\u00f5dureid. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">S\u00f5jaolukorras kaalub NATO r\u00fcnnata ka sihtm\u00e4rke Venemaa territooriumil. V\u00f5imalikud sihtm\u00e4rgid on n\u00e4iteks lennuv\u00e4ljad, s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusetaristu ja v\u00e4gede liigutamiseks kasutatavad sillad ja raudteetaristu. Plaanis tuuakse v\u00e4lja ka v\u00f5imalus kaasata Venemaal elavaid Putini re\u017eiimi vastaseid sabotaa\u017eiaktidesse. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">Kaitseplaan on siiski rangelt kaitse eesm\u00e4rki t\u00e4itev ega h\u00f5lma Venemaa territooriumi okupeerimist, vaid \u00fcksnes Venemaa invasiooni t\u00f5rjumist tagasi Venemaa piiridesse. <\/p>\n<p class=\"Paragraph SCXW126757226 BCX2\">Allianss ei \u00fcrita oma kaitseplaani varjata, sest avatusega soovitakse Venemaad heidutada ja sundima teadvustama NATO r\u00fcndamise tagaj\u00e4rgi. L\u00e4\u00e4ne julgeolekuteenistused hoiatavad, et Venemaa valmistub 2030. aastal r\u00fcndama NATO riike. Seni, aga paneb Venemaa proovile aliansi tugevuse ja otsustuskindluse. <\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120604824\/nato-on-venemaa-runnaku-torjumiseks-valja-tootanud-situatsiooniplaani\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120604824\/nato-on-venemaa-runnaku-torjumiseks-valja-tootanud-situatsiooniplaani\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tegevuskava on osa NATO maapealse s\u00f5ja konseptsioonist, mis loodi USA relvaj\u00f5udude ohvitseri major Andrew Pingray juhtimisel. NATO situatsiooniplaani&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":255935,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,2895,130,37,33,35,34,36,5185,54,96],"class_list":["post-255934","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-baltikum","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hubriidsoda","tag-nato","tag-venemaa"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117122299452794825","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255934"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255934\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/255935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}