{"id":256130,"date":"2026-08-19T17:05:26","date_gmt":"2026-08-19T17:05:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/256130\/"},"modified":"2026-08-19T17:05:26","modified_gmt":"2026-08-19T17:05:26","slug":"kersti-kiviruut-mitmeperspektiivne-ajalooopetus-rahvusriigi-teenistuses-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/256130\/","title":{"rendered":"Kersti Kivir\u00fc\u00fct: mitmeperspektiivne ajaloo\u00f5petus rahvusriigi teenistuses | Arvamus"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navu suvel lahvatas poleemika mitmeperspektiivse ajaloo\u00f5petuse \u00fcle. Hooga hakkas elama oma elu v\u00e4ide, justkui sooviks see l\u00e4henemine Eesti ajaloo keerulisi kohti pehmendada, tundlikke teemasid v\u00e4ltida ja l\u00f5puks meie rahvuslikku identiteeti \u00e4hmastada. Maarja Vaino s\u00f5nastas selle mure ERR-i p\u00e4evakommentaaris<\/a> teravalt ja m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem l\u00fckkasid ajaloodidaktik Mare Oja ja ajaloo\u00f5petaja Tiina-Mall Kreem v\u00e4ite koolipraktikale ja metoodika sisule toetudes \u00fcmber<\/a>.<\/p>\n

Kummaline on seda vaidlust j\u00e4lgida juba kas v\u00f5i p\u00f5hjusel, et kirjutasin ise \u00d5petajate Lehes 2015. aastal \u00fcsna \u00fchem\u00f5tteliselt: “Mitmeperspektiivse ajaloo\u00f5petuse eesm\u00e4rk on \u00f5petada ajalugu kui teadusdistsipliini, mitte kasutada ajalugu ideoloogilise t\u00f6\u00f6riistana.” \u00dcksteist aastat hiljem ei ole mul p\u00f5hjust sellest lausest \u00fchtegi s\u00f5na tagasi v\u00f5tta.<\/p>\n

Mitmeperspektiivsus ei t\u00e4henda, et fakte enam ei ole, et okupatsioon on “\u00fcks arvamus” ja k\u00fc\u00fcditamine “teine perspektiiv”. See ei t\u00e4henda ka, et \u00f5petaja peaks iga perekonnalegendi ajaloolise uurimist\u00f6\u00f6ga v\u00f5rdseks kuulutama.<\/p>\n

Perspektiive v\u00f5ib olla mitu, minevikus toimunud s\u00fcndmus ei muutu sellest mitmeks. \u00d5pilase \u00fclesanne on \u00f5ppida k\u00fcsima, kes r\u00e4\u00e4gib, millal r\u00e4\u00e4gib, millele v\u00e4ide tugineb, mida jutust v\u00e4lja j\u00e4etakse ja kuidas sama s\u00fcndmust kogesid erinevad inimesed. Allikakriitika aitab t\u00f5ele l\u00e4hemale j\u00f5uda.<\/p>\n

Mitmeperspektiivsus ei ole relativism<\/p>\n

Eesti jaoks on sellel v\u00e4ga praktiline, isegi julgeolekupoliitiline m\u00f5\u00f5de. Venemaa riiklik propaganda kasutab teise maailmas\u00f5ja ajaloonarratiive j\u00e4rjekindlalt t\u00e4nap\u00e4evase poliitika t\u00f6\u00f6riistana, Balti riikide N\u00f5ukogude okupatsiooni nimetatakse “vabastamiseks”, okupatsioonim\u00e4lestuse hoidmist “ajaloo \u00fcmberkirjutamiseks” ning Eesti riigi samme ikka ja j\u00e4lle “natsismi” v\u00f5i “russofoobia” ilminguks. Neid s\u00f5numeid v\u00f5imendavad propagandakanalid, sotsiaalmeediav\u00f5rgustikud ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud h\u00fcbriids\u00f5ja infotorud.<\/p>\n

“Kumb on Eesti julgeolekule kindlam, kas \u00f5pilane, kes reprodutseerib kellegi teise poolt ette \u00f6eldud infot, v\u00f5i \u00f5pilane, kes suudab propagandam\u00fc\u00fcdi ise lahti selgitada?”<\/p>\n

Kui tahame, et Eesti noor oskaks sellistele narratiividele vastu seista, ei piisa k\u00e4sust, et “See on vale, j\u00e4ta meelde!” Palju tugevama moraalse selgrooga on ajalooteaduslikku allikakriitikat valdav noor, kes oskab ise v\u00f5tta ette Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli, 1940. aasta s\u00fcndmused, Eesti Vabariigi \u00f5igusliku j\u00e4rjepidevuse, repressioonide allikad ning 1944. aasta poliitilise olukorra ja p\u00f5hjendada, miks s\u00f5na “vabastamine” Eesti puhul ei kirjelda toimunut adekvaatselt. Kumb on Eesti julgeolekule kindlam, kas \u00f5pilane, kes reprodutseerib kellegi teise poolt ette \u00f6eldud infot, v\u00f5i \u00f5pilane, kes suudab propagandam\u00fc\u00fcdi ise lahti selgitada?<\/p>\n

Me soovime \u00f5igusega, et rahvusv\u00e4hemustest noortel kujuneks tugev Eesti riigiidentiteet ja et nad v\u00e4\u00e4rtustaksid p\u00f5hiseaduse eesm\u00e4rki tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimine l\u00e4bi aegade. Selleks ei pea vene, ukraina, valgevene v\u00f5i tatari juurtega noor loobuma oma etnilisest identiteedist ega perekonnaloost. Tegelikult on riigiidentiteet tugevam siis, kui selle k\u00f5rvale mahub ausalt ka teadmine, kust on p\u00e4rit minu pere ja mida tema on l\u00e4bi elanud.<\/p>\n

Mida Narva noored tegelikult m\u00f5tlevad?<\/p>\n

2024\/2025. \u00f5ppeaastal palusin Narva Eesti g\u00fcmnaasiumi 10. ja 11. klassi \u00f5pilastel anon\u00fc\u00fcmselt kirja panna m\u00f5tteid teise maailmas\u00f5ja m\u00e4lestamisest, heroiseerimisest, tundliku dialoogi pidamisest ja sellest, kuidas peaks kool seda teemat \u00f5petama. Kokku sain vastuseid 36 noorelt. See ei ole teaduslikult representatiivne uuring, pigem \u00f5petaja termomeeter, mis n\u00e4itab, millise ajaloom\u00e4luga noored klassiruumi tulevad.<\/p>\n

Sealt leiab v\u00e4ga selgelt Eesti riigiidentiteediga haakuvaid m\u00f5tteid. \u00dcks \u00f5pilane peab oluliseks “t\u00e4histada meie praegust vabadust”. Teine kirjutab: “See on meie \u00fchine minevik ja seda ei saa lihtsalt ignoreerida.” Kolmas s\u00f5nastab ajaloo\u00f5petuse eesm\u00e4rgina vajaduse \u00f5ppida, “kuidas propaganda v\u00f5ib viia massilise h\u00e4vinguni”, ning m\u00f5ista demokraatia ja inim\u00f5iguste v\u00e4\u00e4rtust. Need ei ole sugugi \u00fchetaolise “vene m\u00e4lukogukonna” vastused. Need on Eesti koolinoorte m\u00f5tted.<\/p>\n

Leiame ka m\u00f5tteavaldusi, milles on selgesti n\u00e4ha pobedobesie* m\u00f5ju. “Minu lemmikpidu on 9. mai,” kirjutab \u00fcks vastaja. Teine: “V\u00f5idup\u00e4ev. Mingi puhkus.” K\u00f5ige j\u00f5ulisemas vastuses v\u00f5rreldakse Eestis 9. mai senisel kujul t\u00e4histamise piiramist lausa usklikult usu \u00e4rav\u00f5tmisega.<\/p>\n

Veel \u00fcks \u00f5pilane tahaks koolis \u00f5ppida “mida head tegi Venemaa teiste riikide ja inimeste heaks”. \u00dcks noor tunnistab, et enne Venemaa t\u00e4iemahulist s\u00f5da Ukraina vastu ei t\u00e4histanud tema pere 9. maid \u00f5ieti \u00fcldse, lihtsalt teati, et selline p\u00e4ev on; Euroopa p\u00e4eva olemasolu 9. mail oli talle aga suur \u00fcllatus.<\/p>\n

On mitmeid m\u00f5tteid, mis peegeldavad Eesti kontekstis ebamugavat perekonnalugu. N\u00e4iteks \u00fcks noor r\u00e4\u00e4gib, et tema vanaisa on teise maailmas\u00f5ja kangelane ja tema portree ripub Moskva Kremlis.<\/p>\n

Neid lauseid ei ole m\u00f5tet peita ega nende autoritele moraalset diagnoosi panna. \u00d5petaja jaoks on need hoopis teave, et siin on koht, kus perekonnam\u00e4lu, n\u00f5ukogudeaegne v\u00f5idum\u00fc\u00fct ja t\u00e4nap\u00e4evane Vene propagandaruum on omavahel kokku kasvanud.<\/p>\n

Ent k\u00f5ige rohkem on vastustes halltoone. Ja just halltoonides toimub p\u00e4ris \u00f5petamine. “On oluline t\u00e4histada mitte \u00fcldiselt “v\u00f5itu”, vaid oma pere lugu.” “Vaja t\u00e4histada mitte seda, et keegi on v\u00f5itnud, aga seda, et s\u00f5da on l\u00f5ppenud.” “Oluline on t\u00e4histada inimlikkust ja s\u00f5ja l\u00f5ppu.”<\/p>\n

Veel k\u00f5nekam on k\u00fcsimus, kuidas pidada dialoogi nii, et keegi haiget ei saaks. Vastustes korduvad “r\u00e4\u00e4kida rahulikult”, “v\u00e4ltida s\u00fc\u00fcdistamist”, “kuulata teist”, aga ka “vaikida”, “\u00fcldse mitte r\u00e4\u00e4kida” ja “enne k\u00fcsida, kas sellest teemast v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida”.<\/p>\n

See n\u00e4itab, et noored tajuvad teist maailmas\u00f5da ja 9. maid j\u00e4tkuvalt elava konfliktina. RITA-R\u00e4nde uuring j\u00f5udis juba 2020. aastal samasse punkti: tundlike teemade pinge v\u00e4heneb siis, kui \u00f5pilasele antakse v\u00f5imalus oma m\u00f5tteid ja tundeid v\u00e4ljendada ning neid klassiarutelus m\u00f5testada.<\/p>\n

Halltoonid ongi p\u00e4ris elu<\/p>\n

Narvas kohtab n\u00e4htust, mis v\u00f5ib mujalt vaadates tunduda paradoksaalne. \u00d5pilane v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida n\u00f5ukogude ajast suure heldimusega ega pruugi esmapilgul n\u00e4ha selles okupatsiooni, kuid seisab 25. m\u00e4rtsil siiralt ja hingestatult stalinliku re\u017eiimi ohvritele p\u00fcstitatud Memento Mori m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures, sinimustvalge lint rinnas. Tema peas ei pruugi nende kahe vahel mingit vastuolu olla.<\/p>\n

Meie, ajaloolaste jaoks on vastuolu ilmne. \u00d5pilase perekonnaloos v\u00f5ivad aga vanaema jutud, n\u00f5ukogude lapsep\u00f5lve nostalgia, k\u00fc\u00fcditamise hukkam\u00f5ist ja Eesti riigi austamine t\u00e4iesti rahulikult \u00fches toas elada.<\/p>\n

“Kriitiliste k\u00fcsimuste esitamine v\u00f5ib anda Eestile kodaniku, kes on oma j\u00e4relduseni j\u00f5udnud ise.”<\/p>\n

Rahvuslikult meelestatud ajaloo\u00f5petaja v\u00f5ib sellise noore peale pahandada, et kuidas sa ometi aru ei saa. V\u00f5i oleks hoopis m\u00f5istlikum k\u00fcsida: miks su perekond n\u00f5ukogude aega niimoodi m\u00e4letab? Kes teie perest sel ajal Eestis elas? Mida t\u00e4hendas 1940. aasta Eesti riigile? Keda k\u00fc\u00fcditati ja miks? Mida \u00fctlevad dokumendid? Hurjutamine oleks plaaster \u00f5petaja hingehaavale. Kriitiliste k\u00fcsimuste esitamine v\u00f5ib anda Eestile kodaniku, kes on oma j\u00e4relduseni j\u00f5udnud ise.<\/p>\n

Sama kehtib s\u00f5na “vabastamine” kohta. Kui \u00f5pilase perekonna juured on Valgevene v\u00f5i Ukraina k\u00fclas, kus Saksa okupatsiooniv\u00f5im tappis tsiviilelanikke, v\u00f5i Leningradis, kus pere elas \u00fcle blokaadi, ei ole mul \u00f5petajana \u00f5igust keelata tal \u00f6elda, et “N\u00f5ukogude armee vabastas minu vanaisa koduk\u00fcla Saksa okupatsioonist.” Selle pere ajaloolises kogemuses v\u00f5ib see olla t\u00e4pne lause.<\/p>\n

Aga siis tuleb selgitada lahti k\u00fcsimus, kas sama s\u00f5na sobib 1944. aasta Eesti kohta. Ei sobi ilma v\u00e4ga olulise t\u00e4psustuseta. Saksa okupatsioon l\u00f5ppes, kuid Eesti Vabariigi iseseisvus ei taastunud, tagasi tuli N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5im. Sama armee, sama s\u00f5jaetapp, erinev riiklik ja perekondlik kontekst. Selle erinevuse m\u00f5istmine ongi ajaloolise m\u00f5tlemise oskus, mille arendamisega tegelebki mitmeperspektiivne ajaloo\u00f5petus.<\/p>\n

“\u00c4ra pl\u00e4ra!”<\/p>\n

Mul on selle kohta \u00fcks piinlik pedagoogiline m\u00e4lestus. T\u00f6\u00f6tasin tollases Tartu Aleksander Pu\u0161kini Koolis, praeguses Jogentaga Koolis. Viienda klassi r\u00f5\u00f5msameelne poiss teatas tunnis vanaisa jutule toetudes, et Tartut oligi teise maailmas\u00f5ja ajal vaja pommitada, sest seal olid fa\u0161istid. Enne kui professionaalne ajaloo\u00f5petaja minus j\u00f5udis pidurit t\u00f5mmata, j\u00f5udis tartlane minus ette. “\u00c4ra pl\u00e4ra!” k\u00e4ratasin poisile.<\/p>\n

K\u00f5nealune poiss oli muidu tunnis innukas, uudishimulik ja jutukas. P\u00e4rast seda oli ta n\u00e4dalaid lukus. Mul v\u00f5is faktik\u00fcsimuses olla p\u00f5hjust tema v\u00e4itele vastu vaielda, aga pedagoogiliselt kaotasin ma selle vaidluse sekundiga. \u00d5igusest on \u00f5petajale v\u00e4he kasu, kui \u00f5pilane paneb ukse kinni.<\/p>\n

Mida oleks pidanud tegema? K\u00fcsima. Millal Tartut pommitati? Kes pommitas? Keda vanaisa nimetas “fa\u0161istideks”? Kus vanaisa s\u00f5ja ajal elas? Millistest allikatest saame kontrollida, kes Tartus sel hetkel viibisid ja mis oli pommitamise eesm\u00e4rk? See ei t\u00e4henda lapsele j\u00e4releandmist. See t\u00e4hendab tema v\u00e4ite viimist perekonnaloo tasandilt ajaloo uurimise tasandile. T\u00e4pselt seda mitmeperspektiivne ajaloo\u00f5petus teebki.<\/p>\n

Kultuuritundlikkus ei t\u00e4henda, et me loobume Eesti riigi ajaloolisest kogemusest, sest \u00e4kki keegi solvub. Kultuuritundlikkus t\u00e4hendab, et me teame, millise kogemuse kaudu \u00f5pilane meie ette j\u00f5uab, ning oskame sealt rajada tee teadusp\u00f5hise ajalook\u00e4sitluseni. Empaatia ei ole \u00f5igeksm\u00f5istmine, erineva vaatenurga kuulamine ei ole selle \u00f5igeks tunnistamine ja mitmeperspektiivsus ei ole mitme “t\u00f5e” pidulik rivistus.<\/p>\n

Eesti rahvuslik identiteet ei muutu tugevamaks sellest, kui \u00f5pilane \u00f5pib \u00f5iged laused p\u00e4he ja kordab neid kontrollt\u00f6\u00f6s. Ta muutub tugevamaks siis, kui noor m\u00f5istab, miks Eesti riik 1918. aastal loodi, miks 1940. aastat nimetatakse okupatsiooniks, miks k\u00fc\u00fcditamine oli kuritegu, miks N\u00f5ukogude v\u00f5idu m\u00e4lestus v\u00f5ib tema perekonnas olla p\u00e4riselt valus ja p\u00fcha ning miks see perekondlik m\u00e4lu ei anna Venemaale \u00f5igust Eesti ajalugu \u00fcmber kirjutada.<\/p>\n

Allikaviited<\/p>\n

* Vene k \u043f\u043e\u0431\u0435\u0434\u043e\u0431\u0435\u0441\u0438\u0435 on halvustav neologism, millega kriitikud kirjeldavad Venemaal kujunenud h\u00fcpertrofeerunud “v\u00f5idukultust”: Teise maailmas\u00f5ja v\u00f5idu rituaalset heroiseerimist ja militariseerimist ning selle p\u00e4randi kasutamist t\u00e4nap\u00e4evase agressiivse poliitika \u00f5igustamiseks. S\u00f5nam\u00e4ng \u00fchendab s\u00f5na \u043f\u043e\u0431\u0435\u0434\u0430 (“v\u00f5it”) ja -\u0431\u0435\u0441\u0438\u0435 (“hullus, m\u00e4ratsemine”; vrd \u0431\u0435\u0441\u0438\u0442\u044c\u0441\u044f).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu suvel lahvatas poleemika mitmeperspektiivse ajaloo\u00f5petuse \u00fcle. Hooga hakkas elama oma elu v\u00e4ide, justkui sooviks see l\u00e4henemine Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":256131,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[77046,18603,286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,100063,28,29,83697,2521,19,408,7660,25,23,24,86753,22,20,96,30],"class_list":["post-256130","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-9-mai","tag-ajalooope","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kersti-kiviruut","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mitmeperspektiivne-ajalooopetus","tag-narva","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhiskonnaopetus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117123267082857404","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256130","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256130"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256130\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/256131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}