![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/497260h1c5bt24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool. Autor\/allikas: Vladislava Snurnikova\/ERR<\/p>\nTartu \u00dclikooli \u00f5ppe rahvusvahelistumise n\u00f5unik \u00dclle Tensing t\u00f5des, et v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv on viimastel aastatel langenud.<\/p>\n
“Aastal 2021 \u00f5ppis T\u00dc-s 1746 v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilast, aastal 2025 oli neid 1435, 18 protsenti v\u00e4hem kui viie aasta eest,” \u00fctles Tensing.<\/p>\n
“K\u00f5ige suurem langus on toimunud magistri\u00f5ppes, kus v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv v\u00e4henes umbes 25 protsenti. Doktori\u00f5ppes on v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv p\u00fcsinud stabiilsena ning esimese astme \u00f5ppes on langus olnud v\u00e4iksem,” lisas ta.<\/p>\n
Tensing nentis, et 2025. aastal oli \u00fcks ingliskeelne magistri\u00f5ppe \u00f5ppekava, kus otsustati kandidaatide v\u00e4hesuse t\u00f5ttu \u00f5ppet\u00f6\u00f6d mitte alustada, sel aastal oli selliseid \u00f5ppekavasid kaks.<\/p>\n
Tensingu s\u00f5nul on aga v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaskandidaatide avalduste arv p\u00f6\u00f6rdunud t\u00f5usule. Aastal 2025 kasvas sisseastumisavalduste arv 24 protsenti, sellel aastal oli kasv neli protsenti.<\/p>\n
“See annab lootust, et v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste avalduste arv enam oluliselt ei lange,” s\u00f5nas Tensing.<\/p>\n
Sellel aastal on Tartu \u00dclikoolis k\u00f5igil kolmel \u00f5ppeastmel \u00f5pinguid alustamas 380 v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilast, mis on samas suurusj\u00e4rgus 2025. aastaga (385).<\/p>\n
Tensingu s\u00f5nul on v\u00e4lis\u00f5ppurite langust m\u00f5jutanud erinevad tegurid.<\/p>\n
“Viisa saamine Eestisse reisimiseks ei ole lihtne paljude nende riikide kodanikele, kus puudub Eesti saatkond,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
“V\u00f5rreldes varasema perioodiga pakume riigina magistri\u00f5ppeks oluliselt v\u00e4hem stipendiume. Samuti ei ole Eesti enam nii atraktiivne sihtriik neile, kelle jaoks on \u00f5ppimiskoha valikul oluline madalam elukallidus,” \u00fctles Tensing.<\/p>\n
Tensingu hinnangul on v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arvu v\u00e4henemine siiski pidurdumas ning avalduste arvu p\u00f5hjal v\u00f5ib l\u00e4hiaastatel oodata v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arvu stabiliseerumist ja loodetavasti ka v\u00f5imalikku kasvu.<\/p>\n
“2025. aasta l\u00f5pus l\u00e4bi viidud rahvusvaheliste \u00fcli\u00f5pilaste rahulolu-uuringu International Student Barometer (ISB) kohaselt hindavad T\u00dc v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased Tartu elukeskkonda v\u00e4ga heaks,” t\u00f5des Tensing.<\/p>\n
Tensingu hinnangul on v\u00f5rreldes teiste Euroopa \u00fclikoolilinnadega Tartus sobiva ja \u00fcli\u00f5pilase jaoks taskukohase majutuse leidmine oluliselt lihtsam.<\/p>\n
“Samuti leiavad T\u00dc v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased Euroopa \u00fclikoolide v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastega v\u00f5rreldes sagedamini, et nende \u00f5pingud ja \u00fclikoolikogemus tervikuna on makstud raha v\u00e4\u00e4rt,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“Eesti rahvusvaheline maine ja kuvand on v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilase jaoks oluline eelk\u00f5ige huvi ja usalduse tekitamisel. Hea haridus- ja digiriigi maine aitab Eestil j\u00f5uda v\u00f5imalike \u00f5pisihtkohtade hulka,” lisas Tensing.<\/p>\n
Tartu \u00dclikool. Autor\/allikas: Vladislava Snurnikova\/ERR<\/p>\n
Tensingu s\u00f5nul pole v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arvu kasv \u00fclikooli jaoks omaette eesm\u00e4rk, vaid oluline on rahvusvahelise \u00f5pikeskkonna loomine.<\/p>\n
“V\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arvu v\u00e4henemise taustal joonistub selgemalt v\u00e4lja, milliste \u00f5ppekavade vastu p\u00fcsib v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste seas kindel huvi ja kus on seet\u00f5ttu p\u00f5hjust rahvusvahelise \u00f5ppe arendamisega j\u00e4tkata,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Selleks, et v\u00e4lis\u00f5pilaste huvi suurendada, tegeleb Tartu \u00dclikool rahvusvahelise \u00fcli\u00f5pilasv\u00e4rbamisega mitmel tasandil. Asutus tutvustab aktiivselt ingliskeelseid \u00f5ppekavasid, kuid j\u00e4rjest enam keskendutakse ka terviklikule \u00f5ppimis- ja elamiskogemusele Tartus ja Eestis.<\/p>\n
“Kasutame sihitud digiturundust ja sotsiaalmeediat, osaleme rahvusvahelistel haridusmessidel ja infoseminaridel ning teeme koost\u00f6\u00f6d Study in Estoniaga. Oluline osa on ka veebip\u00f5hisel v\u00e4rbamisel, sealhulgas iga-aastasel virtuaalsel avatud uste p\u00e4eval,” \u00fctles Tensing.<\/p>\n
“Meil on rahvusvaheliste \u00fcli\u00f5pilassaadikute programm ning “Tiksu to UniTartu” taskuh\u00e4\u00e4ling, kus r\u00e4\u00e4gime nii praktilistest teemadest kui ka rahvusvaheliste \u00fcli\u00f5pilaste, teadlaste ja vilistlaste isiklikest teekondadest Tartu \u00dclikoolis ja Eestis,” lisas ta.<\/p>\n
Tensingu s\u00f5nul p\u00f6\u00f6ratakse tavap\u00e4rasest suuremat t\u00e4helepanu Euroopa Liidu riikidele, eelk\u00f5ige l\u00e4hiriikidele Soomele, L\u00e4tile, Leedule ja Poolale. Valiku taga on nii Tartu \u00dclikooli strateegilised eesm\u00e4rgid kui ka viimastel aastatel tehtud turu-uuringud.<\/p>\n
“Need riigid on geograafiliselt l\u00e4hedal, kuid Tartu \u00dclikooli \u00f5ppimisv\u00f5imalused ei ole seal alati piisavalt h\u00e4sti tuntud. N\u00e4eme neis head potentsiaali nii \u00fclikooli tuntuse kui ka kandideerijate arvu kasvatamiseks,” \u00fctles Tensing.<\/p>\n
Euroopa Liidu tudengite puhul on Tensingu s\u00f5nul oluline ka praktiline pool, sest \u00f5ppima asumine ja Eestis viibimine on lihtsam. \u00dchtlasi on mitmetel ingliskeelsetel magistri\u00f5ppekavadel EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikide ja \u0160veitsi kodanikele \u00f5ppemaksuvabu \u00f5ppekohti.<\/p>\n
“See ei t\u00e4henda, et keskenduksime ainult neile riikidele. Tartu \u00dclikooli ingliskeelsed \u00f5ppekavad on j\u00e4tkuvalt suunatud rahvusvahelisele auditooriumile \u00fcle maailma, kuid sihtturgude valik aitab turundusressurssi teadlikumalt kasutada,” selgitas Tensing.<\/p>\n
EKA v\u00e4liskandidaatide arv on t\u00f5usnud<\/p>\n
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kommunikatsioonispetsialist Andres L\u00f5o s\u00f5nul on v\u00e4liskandidaatide arv EKA-s viimased viis aastat kasvanud ja vastuv\u00f5etute arv aastast aastasse stabiilne.<\/p>\n
“\u00dcldiselt ei ole ka p\u00e4ritoluriikides suuri muutusi t\u00e4heldada, ent sel aastal kasvas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kandideerijate arv Ameerika \u00dchendriikidest ja T\u00fcrgist,” lisas L\u00f5o.<\/p>\n
L\u00f5o s\u00f5nul on \u00f5ppemaks, elukallidus ja eluaseme k\u00e4ttesaadavus oluline faktor ja Eesti on siin soodsas seisus, kuid ainult nende tegurite p\u00f5hjal EKA-sse \u00f5ppima tulekut ei otsustata.<\/p>\n
“EKA puhul on \u00fcheks olulisemaks teguriks v\u00e4listudengite v\u00e4rbamisel meie kooli \u00fcle\u00fcldiselt k\u00f5rge rahvusvahelistumine,” \u00fctles L\u00f5o.<\/p>\n
“Meie tudengid ja \u00f5ppej\u00f5ud osalevad aktiivselt \u00f5pir\u00e4nnetel, loovad oma valdkondlikes v\u00f5rgustikes kontakte, viivad oma loometegevust Eestist v\u00e4lja ning seel\u00e4bi tutvustavad ka EKA-t k\u00f5ikjal \u00fcle maailma,” lisas ta.<\/p>\n
L\u00f5o hinnangul on v\u00e4ga olulised Erasmus+ vahetustudengid, kellest paljud hiljem j\u00e4tkavad ka kraadi\u00f5ppes. Isegi kui ei j\u00e4tkata \u00f5pinguid EKA-s, viivad v\u00e4lis\u00f5pilased hea s\u00f5na kooli kohta tagasi kodumaale.<\/p>\n
“N\u00e4eme, et isiklik kontakt v\u00f5i soovitus on see, mis k\u00f5ige parema reklaamina toimib, sageli tullakse ka konkreetse \u00f5ppej\u00f5u p\u00e4rast,” lausus L\u00f5o.<\/p>\n
L\u00f5o s\u00f5nul on Eesti \u00fclikoolidest EKA ainsana 20 aastat korraldanud saabuvatele v\u00e4listudengitele ka Eesti keele ja kultuuri kursust, mis on v\u00e4listudengite hulgas v\u00e4ga populaarne ja oodatud.<\/p>\n
“Samuti oleme t\u00f5usnud rahvusvahelises QS Ranking edetabelis top 100 parima kunsti- ja disaini\u00fclikooli sekka maailmas \u2013 ka seda ei saa kindlasti kvaliteedim\u00e4rgina alahinnata,” \u00fctles L\u00f5o.<\/p>\n
Huvi TalTechi vastu on taas kasvamas<\/p>\n
TalTechi \u00f5ppeprorektori Ingrid Pappeli s\u00f5nul oli TalTech enne koroonapandeemiat Eesti k\u00f5ige rahvusvahelisem \u00fclikool ning v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased moodustasid \u00fcli\u00f5pilaskonnast ligikaudu 12 protsenti. Praegu on nende osakaal umbes kaheksa protsenti, \u00fctles Pappel.<\/p>\n
Langust on Pappeli s\u00f5nul m\u00f5jutanud nii pandeemia kui ka sellele j\u00e4rgnenud geopoliitilised muutused kui ka Eesti r\u00e4ndepoliitika. Viimaste aastate vastuv\u00f5tun\u00e4itajad annavad aga p\u00f5hjust oodata trendi p\u00f6\u00f6rdumist: huvi TalTechis \u00f5ppimise ja \u00fcldisemalt Eesti vastu on taas tugevalt kasvamas.<\/p>\n
“2026. aastal esitasid v\u00e4lis\u00f5ppurid TalTechile kokku 1004 avaldust, mis on 278 avaldust ehk 38,3 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 395 avaldust ehk 64,9 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Kvalifitseerunud avalduste arv on kasvanud 745-ni, mis on 207 avaldust ehk 38,5 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 334 avaldust ehk 81,3 protsenti rohkem kui 2024. aastal,” \u00fctles Pappel.<\/p>\n
Pappeli s\u00f5nul konkureerivad rahvusvahelises k\u00f5rghariduses \u00fclikoolid ja riigid \u00fcha teravamalt talentide p\u00e4rast.<\/p>\n
“Tudengi valikut m\u00f5jutavad korraga \u00f5ppekava kvaliteet ja sobivus, karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused p\u00e4rast l\u00f5petamist, \u00fclikooli ja riigi maine, \u00f5ppemaks ning elamiskulud. Samuti ka see, kui lihtne on riiki tulla ning siin \u00f5ppimise ajal ja p\u00e4rast l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tada,” lisas ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/2763301hcae8t24.jpg\"\/)
Tehnika\u00fclikooli maskott Autor\/allikas: Tallinna Tehnika\u00fclikool<\/p>\n
V\u00e4rske Keystone Education Groupi 2026. aasta uuring, mis h\u00f5lmas enam kui 67 000 tulevast v\u00e4listudengit, kinnitas, et k\u00f5ige olulisemad otsust m\u00f5jutavad tegurid on just \u00f5ppekava kvaliteet ja karj\u00e4\u00e4riperspektiiv.<\/p>\n
Keystone Education Groupi 2026. aasta uuring, mis p\u00f5hineb enam kui 67 000 tulevase v\u00e4listudengi vastustel 150 riigist, n\u00e4itab, et \u00f5ppimiskoha valikul on k\u00f5ige olulisemad j\u00e4rgmised tegurid:<\/p>\n
Pappeli hinnangul on Eesti tugevuseks on v\u00e4ga hea rahvusvaheline maine digiriigi ning kvaliteetse hariduse pakkujana.<\/p>\n
“TalTechi puhul toetavad seda tugev positsioon inseneri- ja tehnoloogiahariduses ning t\u00f6\u00f6turu vajadustele vastavad \u00f5ppekavad,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“N\u00e4iteks olid 2026. aasta v\u00e4lisvastuv\u00f5tus k\u00f5ige populaarsemate erialade seas k\u00fcberturve, informaatika ja tehisintellekt \u2013 valdkonnad, kus n\u00f5udlus spetsialistide j\u00e4rele kasvab kogu maailmas,” lisas Pappel.<\/p>\n
Pappeli s\u00f5nul on need olulised konkurentsitegurid, sest v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilane hindab \u00f5ppimisotsust tehes kogu investeeringut, mitte ainult \u00f5ppemaksu.<\/p>\n
“Eesti eelis on olnud hea hinna ja kvaliteedi suhe v\u00f5rreldes mitmete L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Euroopa \u00f5pisihtkohtadega,” lisas ta.<\/p>\n
Pappeli hinnangul on elamiskulud ja elukeskkond on alati esimeste k\u00fcsimuste seas kui v\u00e4listudeng hakkab sihtriiki t\u00f5sisemalt valima. Samas t\u00e4hendab Pappeli hinnangul elukalliduse kasv, et \u00fcha selgemalt peab n\u00e4itama, millist v\u00e4\u00e4rtust tudeng oma investeeringu eest saab \u2013 kvaliteetne haridus, turvaline ja digitaalne \u00fchiskond ning head v\u00f5imalused siduda \u00f5pingud tulevase karj\u00e4\u00e4riga.<\/p>\n
“Kui veel m\u00f5ned aastad tagasi tuli suur hulk meie v\u00e4listudengeid Soomest, Ukrainast ja enne s\u00f5da ka Venemaalt, siis 2026. aastal n\u00e4eme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset huvi kasvu n\u00e4iteks Rumeeniast, Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, L\u00e4tist, USA-st ja Poolast,” \u00fctles Pappel.<\/p>\n
Rumeeniast kasvas Pappeli s\u00f5nul kvalifitseeruvate avalduste arv aastaga seitsmelt 24-le. Samal ajal on orgaaniliselt kiiresti kasvanud huvi riikidest, kus aktiivset strateegilist turundust ei tehta\u2013 n\u00e4iteks Aserbaid\u017eaanist, Pakistanist ja Indiast, kust PPA ei soovita tudengeid v\u00e4rvata. Aga ka T\u00fcrgist, Filipiinidelt ja Nepalist. T\u00fcrgist kasvas kvalifitseeruvate kandidaatide arv 27-lt 40-le ning Nepalist kahelt 14-le.<\/p>\n
“Meie eesm\u00e4rk on taastada TalTechi positsioon rahvusvahelise tehnika\u00fclikoolina ja kasvatada v\u00e4listudengite osakaalu, eriti v\u00f5ttes arvesse, et 2030. aastast hakkab meie esimesse astmesse sisseastujate hulk j\u00e4lle v\u00e4henema,” selgitas Pappel.<\/p>\n
V\u00e4listudengite arvu kasvatamiseks on \u00fclikool Pappeli s\u00f5nul viimase kolme aasta jooksul oluliselt tugevdanud rahvusvahelist turundust ning keskendunud senisest teadlikumalt riikidele, kust juba praegu on positiivne sisseastumise trend ja huvi Eestisse \u00f5ppima asuda.<\/p>\n
“Teeme selleks aktiivselt koost\u00f6\u00f6d Work in Estonia ja Study in Estonia programmidega, et riigid, kus Eestit turundame oleks v\u00f5imalikult samad,” lisas ta.<\/p>\n
Pappeli s\u00f5nul ei keskenduta ainult avalduste arvu kasvatamisele, vaid eelk\u00f5ige kandidaatide kvaliteedile. Samuti turundatakse j\u00e4rjest enam mitte ainult \u00fclikooli, vaid Eestit kui \u00f5ppimise, tehnoloogia ja tulevase karj\u00e4\u00e4ri sihtriiki.<\/p>\n
“Eesti on maailmas v\u00e4ike ja teadlikkus meist on piiratud, kuid neil inimestel, kes Eestit tunnevad, on meie digiriigi ja hariduse kvaliteedist v\u00e4ga tugev kuvand. See annab TalTechile rahvusvahelises konkurentsis hea l\u00e4htekoha,” \u00fctles TalTechi strateegilise turunduse juht Kadri Kiigema-Voorel<\/p>\n
TL\u00dc-s on v\u00e4liskandidaatide avalduste arv t\u00f5usnud<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli \u00f5ppeprorektor Helen Joosti s\u00f5nul esitasid 2026. aastal v\u00e4liskandidaadid kokku 1476 avaldust, mis on 28 protsenti enam kui aasta varem. Avalduste arv on kasvanud ka 2023. ja 2024. aasta v\u00f5rdluses.<\/p>\n
“T\u00e4naseks on oma \u00f5ppimatuleku on kinnitanud 194 v\u00e4liskandidaati, kuid immatrikuleerimised s\u00f5ltuvad kandidaatide Eestisse kohale j\u00f5udmisest. Eelmisel aastal immatrikuleeriti umbes 130 v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilast,” lisas Joost.<\/p>\n
Joosti s\u00f5nul ei ole k\u00fcsimus v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilate huvi puuduses, sest avalduste arv on pigem positiivses trendis. \u00d5ppijate tegelik \u00f5ppima asumine s\u00f5ltub tema hinnangul erinevatest asjaoludest.<\/p>\n
“N\u00e4iteks on viimastel aastatel muutunud kandidaatide jaoks keerulisemaks Eestisse sisenemiseks vajaliku viisa saamine ning samuti m\u00f5jutab \u00f5pingute algust ka piisavate finantsvahendite olemasolu ning Eesti \u00fcldine elukalliduse t\u00f5us,” lisas Joost.<\/p>\n
Turundustegevuste kavandamisel ja \u00f5ppurite huvi kasvatamisel keskendub Tallinna \u00dclikool potentsiaalsete tulevaste \u00f5ppijate huvidele.<\/p>\n
“Peame oluliseks avada neile v\u00f5imalikult sisuliselt ja t\u00e4pselt \u00f5ppekavade sisu, tutvustada \u00fclikooli ja Eestit,” \u00fctles Joost.<\/p>\n
“Sama oluline on n\u00e4idata \u00f5ppekavast tulenevaid tulevikuperspektiive. M\u00f5istame, et otsus teise riiki \u00f5ppima asuda tehakse pikalt ja kaalutletult, mist\u00f5ttu on meie igak\u00fclgne tugi ning asjakohane informatsioon selle valiku tegemisel m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega,” selgitas ta.<\/p>\n
Joosti hinnangul peegeldab vastuv\u00f5tuavalduste kasv, et kandidaadid hindavad k\u00f5rgelt personaalset suhtlust ja \u00fclikoolipoolset kiiret reageerimist tekkinud k\u00fcsimustele. V\u00e4lis\u00f5ppurite otsuse langetamisel m\u00e4ngivad olulist rolli nii \u00fclikooli kasvav rahvusvaheline n\u00e4htavus kui ka Eesti maine innovaatilise ja hea elukeskkonnaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli \u00f5ppe rahvusvahelistumise n\u00f5unik \u00dclle Tensing t\u00f5des, et v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilaste arv on viimastel aastatel langenud. “Aastal 2021 \u00f5ppis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":256351,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,14111,422,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,407,246,2424,23,24,22,20,100112,30,92,93,94],"class_list":["post-256350","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-eka","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ulikool","tag-taltech","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valisopilased","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117125984425550204","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256350\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/256351"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}