Oxford Economicsi anal\u00fc\u00fcsi kohaselt t\u00f5usevad globaalsed toiduhinnad t\u00e4navu ligikaudu 12 protsenti ja 2027. aastal veel viis protsenti. K\u00f5ige tugevamalt m\u00f5jutab hinnat\u00f5us p\u00f5llukultuure, sealhulgas teravilja, puu- ja k\u00f6\u00f6givilju ning piimatooteid. Prognoositav hinnat\u00f5us j\u00e4\u00e4b siiski alla 2022. aasta 14-protsendisele rekordile.<\/p>\n
Tarbijani j\u00f5uab hinnasurve eri toidugruppides erineva kiirusega. Oxford Economicsi vanem\u00f6konomisti Tomas Dvoraki s\u00f5nul v\u00f5ib v\u00e4rske toidu, eelk\u00f5ige puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade puhul m\u00f5ju tarbijahindades n\u00e4htavaks saada kahe kuni kolme kuuga. T\u00f6\u00f6deldud toiduainete puhul on m\u00f5ju aeglasem ning suurimat hinnam\u00f5ju oodatakse kuue kuni \u00fcheksa kuu p\u00e4rast.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et v\u00e4rske toidu hinnas v\u00f5ivad kriiside tagaj\u00e4rjed hakata selgemalt kajastuma juba 2026. aasta oktoobris ja novembris. T\u00f6\u00f6deldud toiduainete puhul v\u00f5ib suuremat m\u00f5ju oodata 2027. aasta veebruari ja mai vahel.<\/p>\n
Euroopas on \u00e4\u00e4rmuslik kuumus ja p\u00f5ud saaki juba oluliselt kahjustanud. Br\u00fcsselis baseeruv teravilja- ja \u00f5liseemnete kaubandus\u00fchendus Coceral langetas juulis erakorraliselt Euroopa Liidu ja \u00dchendkuningriigi teraviljasaagi prognoosi 295 miljonilt tonnilt 286 miljonile tonnile. 2025. aastal koristati 310 miljonit tonni.<\/p>\n
Saksamaa teraviljasaak peaks sealse p\u00f5llumeeste liidu teatel p\u00f5ua t\u00f5ttu t\u00e4navu v\u00e4henema seitse protsenti, 42 miljoni tonnini.<\/p>\n
P\u00f5llumeeste olukorda raskendavad veelgi k\u00f5rged energia- ja v\u00e4etisehinnad, mida m\u00f5jutavad L\u00e4his-Ida ja Ukraina s\u00f5jad. Dvoraki s\u00f5nul tuleneb k\u00f5ige olulisem m\u00f5ju globaalsetele toiduhindadele USA ja Iraani s\u00f5jast ning selle m\u00f5just toiduainete tootmise sisenditele, eelk\u00f5ige naftale ehk diislik\u00fctusele, maagaasile ja v\u00e4etistele.<\/p>\n
Globaalsed diislihinnad t\u00f5usid juulis aastaga 36 protsenti, mida m\u00f5jutasid muu hulgas Iraani s\u00f5jast tingitud h\u00e4ired Hormuze v\u00e4inas. V\u00e4etiste hinnad peaksid prognooside kohaselt t\u00e4navu t\u00f5usma 22 protsenti.<\/p>\n
S\u00f5da m\u00f5jutab teraviljaturgu<\/p>\n
Toiduhindu m\u00f5jutab tugevalt ka Venemaa s\u00f5da Ukrainas. Teravili moodustab globaalsest toiduhindade indeksist 25 protsenti.<\/p>\n
\u201eNeed kaks riiki annavad kokku veidi alla 30 protsendi kogu maailma nisu- ja \u00fcle 10 protsendi maisiekspordist,\u201c m\u00e4rkis Dvorak.<\/p>\n
R\u00fcnnakud Venemaa ja Ukraina sadamatele, laadimisterminalidele ja laevadele ning h\u00e4ired Musta ja Aasovi mere ekspordis v\u00f5ivad m\u00f5jutada 86 miljoni tonni suurust aastast teravilja ekspordiv\u00f5imekust. Sellest 52 miljonit tonni puudutab Venemaa ja 34 miljonit tonni Ukraina eksporti. See vastab peaaegu 17 protsendile maailma teraviljaekspordist.<\/p>\n
\u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsiooni andmetel olid toiduainete toorainehinnad juulis aastatagusega v\u00f5rreldes \u00fche protsendi v\u00f5rra k\u00f5rgemad. Teravili kallines 6,9 protsenti ja taime\u00f5li 17,3 protsenti.<\/p>\n
Nisu hind h\u00fcppab<\/p>\n
V\u00e4etisemahuka kultuurina on k\u00f5ige suurema surve all nisu. Selle hind peaks prognooside kohaselt 2026. aasta kolmandas kvartalis aastaga t\u00f5usma 36 protsenti, 6,92 dollarini bu\u0161\u0161eli ehk umbes 27 kilogrammi kohta.<\/p>\n
Nisu kallinemine m\u00f5jub ka leiva, pasta ja k\u00fcpsetiste hinnale. T\u00f6\u00f6deldud toiduainete puhul j\u00f5uab hinnasurve tarbijani siiski aeglasemalt, sest saagikoristusele, t\u00f6\u00f6tlemisele ja tootmisele kulub aega.<\/p>\n
Lihatoodete hinnad on prognooside kohaselt uutest \u0161okkidest v\u00e4hem m\u00f5jutatud.<\/p>\n
Oxford Economicsi p\u00f5llumajanduskaupade \u00f6konomist Jed Cartledge hoiatas, et toiduhindade \u0161okk v\u00f5ib osutuda prognoositust veelgi karmimaks. Musta mere piirkonnas toimuvate r\u00fcnnakute t\u00e4ielik m\u00f5ju on alles selgumas ning v\u00e4ljaspool Euroopat \u00e4hvardab saaki ka tugev El Ni\u00f1o ilmastikun\u00e4htus.<\/p>\n
Samas v\u00f5ivad k\u00f5rgemad nisuhinnad muuta kallimad alternatiivsed ekspordimarsruudid kaubanduslikult tasuvaks. See v\u00f5iks aidata tarneahelate h\u00e4ireid osaliselt leevendada.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (150)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oxford Economicsi anal\u00fc\u00fcsi kohaselt t\u00f5usevad globaalsed toiduhinnad t\u00e4navu ligikaudu 12 protsenti ja 2027. aastal veel viis protsenti. K\u00f5ige…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":256593,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,3074,107,5878,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-256592","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-poud","tag-soda-ukrainas","tag-toiduhinnad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117127592261140189","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256592"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256592\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/256593"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}