{"id":257019,"date":"2026-08-21T04:28:15","date_gmt":"2026-08-21T04:28:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/257019\/"},"modified":"2026-08-21T04:28:15","modified_gmt":"2026-08-21T04:28:15","slug":"vene-sojaga-kaasnevad-kahjud-taga-karpaatia-maastikutajus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/257019\/","title":{"rendered":"Vene s\u00f5jaga kaasnevad kahjud Taga-Karpaatia maastikutajus"},"content":{"rendered":"

12. \u2013 15. juulil korraldas Kesk-, Kagu-, Ida-Euroopa, Baltimaade, Kaukaasia, Kesk- ja P\u00f5hja-Aasia Uuringute \u00dchendus (RUTA Association) Ukrainas Karpaatide, Slovakkia ja Ungari piiride kolmnurka j\u00e4\u00e4vas U\u017ehorodi v\u00e4ikelinnas kolmandat korda oma iga-aastast konverentsi. \u00dchendus on v\u00e4lja kasvanud v\u00f5rgustikest, mis tekkisid 2022. aastal vastusena Venemaa t\u00e4iemahulisele sissetungile Ukrainasse ja p\u00f6\u00f6rab oma tegevuses erilist t\u00e4helepanu keskkonnahumanitaariale. T\u00e4navuse konverentsi pealkiri oli \u201eP\u00f5listeadmised ja -dialoogid muutustes\u201c (\u201eRooted knowledges and dialogues for change\u201c) ja mul oli hea meel intervjueerida kohapeal kaht teadlast, kes ei vii oma uurimist\u00f6\u00f6d l\u00e4bi mitte ainult \u00fches RUTA paljudest piirkondadest, vaid konverentsi toimumispaigas Taga-Karpaatias. Iwa Ko\u0142odziejska ja Viktoriia Vere\u017eak t\u00f6\u00f6tavad m\u00f5lemad Varssavi \u00fclikoolis, kuid nende uurimisprojekti \u201eUkraina s\u00f5ja taimemaastikud: vastupanuv\u00f5ime, leidlikkuse, solastalgia ja riigiehitamise diskursused\u201c keskmes on Taga-Karpaatia maastikud. Projekti juht Iwa Ko\u0142odziejska on hariduselt bioloog ja antropoloog, inimgeograaf ja rahvusvaheliste suhete uurija Viktoriia Vere\u017eak t\u00f6\u00f6tab projekti juures j\u00e4reldoktorantuuris.<\/p>\n

Koos pidasid nad RUTA konverentsil kaks ettekannet: \u201eUkrainlaste h\u00e4\u00e4lte vahendamine antropoloogias ja kunstis\u201c s\u00f5ja t\u00f5ttu kannatanute h\u00e4\u00e4lte v\u00f5imendamisest interdistsiplinaarse koost\u00f6\u00f6 kaudu, selmet et neid v\u00f5imupositsioonilt vahendada, ning etnograafilisel uurimist\u00f6\u00f6l p\u00f5hineva \u201eS\u00f5ja t\u00f5ttu muutunud maastike tajumine Taga-Karpaatia elanike seas\u201c, kus anal\u00fc\u00fcsisid k\u00e4imasoleva s\u00f5ja ajal pikaaegsete elanike ja viimase kaheteist aasta jooksul saabunud sisep\u00f5genike muutunud maastikutaju ja emotsionaalset sidet \u00fcmbritseva keskkonnaga.<\/p>\n

Taga-Karpaatiat peetakse s\u00f5jast suhteliselt puutumata piirkonnaks, kuid riigisiseselt \u00fcmberasustatute saabumine on sealgi kaasa toonud n\u00e4htavaid ja s\u00fcsteemseid muutusi. Uued elamu\u00adarendused ja kasvav surve \u00f6kos\u00fcsteemidele on hakanud tuttavaid maastikke \u00fcmber kujundama. Samal ajal toob taastuvenergia taristu laiendamine, n\u00e4iteks tuulikute rajamine, esile mitmesugust h\u00e4iritusest ja\/v\u00f5i kohanemise k\u00e4igus v\u00f5rsuvat meelsust. M\u00f5ne jaoks s\u00fcmboliseerib areng progressi ja vastupanuv\u00f5imet, teistes tekitavad tuulikud rahutust ja solastalgiat \u2013 igatsust kaotatud keskkonna j\u00e4rele, mis viitab piirkonna traditsioonilise kohatunnetuse n\u00f5rgenemisele. Kuulumise, \u00fcmberasumise ja keskkonnamuutustega seotud narratiive uuriti nii pikaaegsete elanike (kes on Taga-Karpaatias elanud juba enne 2014. aastat) kui ka viimase kaheteist aasta jooksul Venemaa agressioonit\u00f5ttu saabunud sisep\u00f5genike seas. U\u017ehorodis l\u00e4bi viidud intervjuus r\u00e4\u00e4kisid Iwa Ko\u0142odziejska ja Viktoriia Vere\u017eak uurimist\u00f6\u00f6 teemadel alates kohalike elanike ja sisepagulaste enesem\u00e4\u00e4ratlusest ja nende k\u00e4sutuses olevatest kapitali vormidest kuni s\u00f5ja ajal energias\u00f5ltumatuse saavutamise vajaduse ja keskkonnahoiu kokkupuutepunktis ilmnevate k\u00fcsimusteni.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Vaade linnale nime andnud U\u017ei j\u00f5ele.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Saara Mildeberg<\/p>\n

Teie ettekanded olid RUTA-programmis \u00fched v\u00e4hestest, mis k\u00e4sitlesid otseselt seda piirkonda ja linna \u2013 U\u017ehorodi, kus me praegu oleme. Kuidas te selle teema ja paigani j\u00f5udsite?<\/p>\n

Iwa Ko\u0142odziejska: Olen hariduselt bioloog ja antropoloog. \u00d5pingute ajal otsisin viise, kuidas m\u00f5testada ja edasi anda inimese ja keskkonna suhteid. Olen 2010. aastast uurinud inimeste ja taimede suhteid Ukrainas, peamiselt Kesk-Ukrainas. Algul mind ei huvitanud Taga-Karpaatias t\u00f6\u00f6tamine, sest soovisin uurida kohti, mida ei peeta traditsiooniliseks \u2013 kohti, kus inimestel on k\u00f5rgharidus, kus reisitakse palju ja kus reisiti palju juba N\u00f5ukogude Liidu ajal. Teadlased keskenduvad sageli traditsioonilistele keskkonnateadmistele ja otsivad uurimiseks lahus p\u00fcsinud r\u00fchmi, kuigi tegelikult ei ela keegi isolatsioonis. Mul oli Kesk-Ukrainas ja mujalgi palju s\u00f5pru, aga siis algas t\u00e4iemahuline sissetung. Olin Poolas, kuid olen korduvalt humanitaar- ja s\u00f5jalise abiga Ukrainasse naasnud. \u00dckskord, kui olime parajasti Kramatorskisseja Siverskisse s\u00f5jav\u00e4ele autosid viimas, kutsusid s\u00f5brad Vinn\u00f5tsjast mind k\u00fclla. S\u00f5ber, kellega olime palju vestelnud, aga kellega ma polnud kunagi intervjuud teinud, tunnistas: \u201eMa ei tahtnud sulle kunagi intervjuud anda, sest arvasin, et ma ei ole mingi taimeinimene. Arvasin, et see pole mulle nii t\u00e4htis, on palju paremaid, keda intervjueerida. Aga n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast t\u00e4iemahulist sissetungi m\u00f5istan, miks sa seda uurid; miks sa k\u00fcsisid meilt taimede ja meie suhete kohta nendega. Kui l\u00e4hen oma aeda, kus kasvab sidrunmeliss ja seisan seal taimede vahel, tunnen n\u00fc\u00fcd rahu. Ja ma tean, et see rahu tuleneb taimedest. Minu arvates on see uurimist\u00f6\u00f6 v\u00e4ga oluline ja sa peaksid sellega ka s\u00f5ja ajal edasi tegelema.\u201c<\/p>\n

Need s\u00f5nad julgustasid mind, sest olin alguses kahelnud, kas s\u00f5ja ajal on \u00fcldse eetiline uurimist\u00f6\u00f6d teha. Nii see algas: otsustasin kirjutada projekti ja taotleda rahastust, et uurida muutusi nende maastike, mida oma reisidel olin n\u00e4inud, kogemises (2025\u20132028, rahastaja Poola rahvuslik teaduskeskus \u2013 I. K., V. V.).<\/p>\n

M\u00e4letan vestlust \u00fche naisega Kiievi vabatahtlike keskuses, kus valmistatakse s\u00f5jav\u00e4ele maskeerimisv\u00f5rke. Ta \u00fctles, et tuli pealinna, sest seal, kus ta varem elas, on v\u00e4ga ohtlik, kuid ta m\u00f5tleb endiselt oma taimedele \u2013 kas keegi korjab neid praegu, sest on korjamisaeg, ja ta tunneb s\u00fc\u00fcd, et pole ise seal korjamas. Just need v\u00e4ikesed vestlused panid mind selle teema \u00fcle m\u00f5tlema.<\/p>\n

Viktoriia Vere\u017eak: Olen p\u00e4rit L\u00e4\u00e4ne-Ukrainast, kuid kolisin magistri\u00f5pingute ajaks Poola. Minu magistrit\u00f6\u00f6 oli seotud kliimaga \u2013 uurisin feministlikust perspektiivist Euroopa Arktika riikide reageerimist kliimamuutustele. Solastalgia kerkis esile ka minu uurimist\u00f6\u00f6s Arktika p\u00f5lisrahvaste seas \u2013 seal, kus kliimamuutused p\u00f5hjustavad lume sulamist ja keskkonna muutumist. Kuna minu taust on inimgeograafia ja rahvusvahelised suhted, on mu k\u00e4sitlus m\u00e4rksa poliitilisem.<\/p>\n

Teie Taga-Karpaatia uuringus paistab samuti silma tugev poliitiline m\u00f5\u00f5de, eriti m\u00f5eldes kohalike ja sisepagulaste kategooriatele. Kes on teie jaoks kohalik ja kes on sisep\u00f5genik?<\/p>\n

Vere\u017eak: Just eelmisel n\u00e4dalal intervjueerisin inimest, kes pidas vajalikuks r\u00f5hutada, et ta ei ole siit p\u00e4rit. Ta on samuti m\u00e4gipiirkonnast, kuid teisest oblastist ja on Taga-Karpaatias elanud alates 1985. aastast. Minu jaoks on ta aga kohalik, sest tunneb seda piirkonda. Ta on n\u00e4inud muutusi ja sisep\u00f5genike saabumist. Sisep\u00f5genikeks loeme k\u00f5iki, kes on pidanud s\u00f5ja t\u00f5ttu alates 2014. aastast oma kodu maha j\u00e4tma. Intervjueerisin ka inimest, kes on siin elanud alates 2014. aastast ja teda peame samuti sisep\u00f5genikuks, sest tema kolimise p\u00f5hjustas Venemaa sissetung Donetski piirkonda. Sisep\u00f5genikud ei ilmunud siia 2022. aastal, sest s\u00f5da on kestnud juba 2014. aastast \u2013 nad on siia kolinud, aga mitte vabatahtlikult.<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: Jah, hoolimata sellest, et seda kutsuti tollal \u201eantiterroristlikuks operatsiooniks\u201c. Ka enesem\u00e4\u00e4ratlus on poliitiline: ennast n\u00e4hakse sisep\u00f5genikena, kutsutakse endid \u043f\u0435\u0440\u0435\u0441\u0435\u043b\u0435\u043d\u0446\u044b v\u00f5i VPO (\u0432\u043d\u0443\u0442\u0440\u0456\u0448\u043d\u044c\u043e \u043f\u0435\u0440\u0435\u043c\u0456\u0449\u0435\u043d\u0430 \u043e\u0441\u043e\u0431\u0430 \u2013 ukraina termin riigisisese \u00fcmberasuja kohta, I. K., V. V.).<\/p>\n

Kas inimesed saavad ise valida, kuhu minna v\u00f5i paigutatakse neid kusagile?<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: See s\u00f5ltub olukorrast ja Pierre Bourdieu m\u00f5istes v\u00e4ga palju ka majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest kapitalist. M\u00f5nele oli Taga-Karpaatia esimene valik. M\u00f5ned l\u00e4ksid veel kaugemale l\u00e4\u00e4nde, Euroopasse, kuid tulid siis tagasi. Nad l\u00e4ksid Poola, Baltimaadesse ja Saksamaale, aga tahtsid tagasi oma riiki. Samal ajal olid nad j\u00f5udnud harjuda, et elu on veidi turvalisem, nii et nad otsisid k\u00f5ige turvalisemat kohta, milleks osutus Taga-Karpaatia. Kuid paljud, eriti need, kes olid p\u00f5genenud t\u00e4iemahulise sissetungi alguses, kui rindejoon kodule l\u00e4henes, lihtsalt istusid rongi, mis viis neid kuhugi. Nad ei teadnud isegi, kuhu l\u00e4hevad, p\u00f5geneti ohu eest. M\u00f5ni neist oli Taga-Karpaatias varem k\u00e4inud, kuid enamik, keda ma juunis intervjueerisin, ei olnud siin enne viibinud. Neil oli ettekujutus m\u00e4gedest, puudest, lumest ja turvalisest kohast, kuid siia j\u00f5udes s\u00f5ltus k\u00f5ik v\u00e4ga palju nende rahalistest v\u00f5imalustest.<\/p>\n

S\u00f5da ei j\u00e4ta kedagi puutumata. Eriti palju eri \u00fchiskonnakihtide esindajaid leidub linnades. Kui linn okupeeritakse, p\u00f5geneb suur osa minema. M\u00f5ned satuvad varjupaikadesse ja on sunnitud elama v\u00e4ga ebasoodsates tingimustes \u2013 terve pere aastate kaupa \u00fches toas koos naabritega, keda nad ise pole valinud. Sellised asjad.<\/p>\n

Kuid leidub ka j\u00f5ukaid \u00e4rimehi, oligarhe, kes ise ei koli, vaid viivad teise kohta oma kapitali ja ettev\u00f5tte. Paljud neist on valinud uueks sihtkohaks Taga-Karpaatia.<\/p>\n

Kuidas m\u00f5jutavad need \u00fcmberasumise tasandid \u2013 nii inimeste kui ka ettev\u00f5tete liikumine \u2013 kohalikke elanikke?<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: N\u00e4iteks eile veetsime veidi aega U\u017ei j\u00f5e \u00e4\u00e4res j\u00f5epromenaadil. Kui ma 2016. aastal \u00fcli\u00f5pilastega U\u017ehorodis metoodikakursusel viibisin, oli see koht, kus kohalikud aega veetsid. See oli tuntud paik \u00f5htuti istumiseks, U\u017ehorodi \u00f5hkkonna nautimiseks ja seal oli palju rahvast. Aga n\u00fc\u00fcd \u00fctlevad paljud kauaaegsed u\u017ehorodlased, et nad seal enam ei k\u00e4i, sest seal on liiga palju sisep\u00f5genikke: \u201eSee pole enam meie koht.\u201c<\/p>\n

Mis takistab neil kohta teistega jagamast? Kuidas seda on kommenteeritud, kas t\u00e4heldatakse n\u00e4iteks kultuurilisi kokkup\u00f5rkeid?<\/p>\n

Vere\u017eak: \u00dcks, mis kohalike elanikega tehtud intervjuudes esile kerkib, on keel: ukraina keele k\u00f5nelejad versus vene keele k\u00f5nelejad. Vene keel h\u00e4irib, sest p\u00e4rast t\u00e4iemahulist sissetungi on vene keele t\u00e4hendus ja sellesse suhtumine muutunud.<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: Kuigi vene keelt oli U\u017ehorodis enne t\u00e4iemahulist sissetungi samuti t\u00e4iesti tavaline kuulda \u2026<\/p>\n

Vere\u017eak: \u2026 sest see piirkond on v\u00e4ga mitmekesine.<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: Kui k\u00fcsisin \u00fchelt mitmenda p\u00f5lvkonna kohalikult sisep\u00f5genike kohta, vastas ta: \u201eIsegi kui ma m\u00f5nd neist tunneksin, ei taha ma neid tunda.\u201c K\u00fcsimusele miks? vastas ta, et t\u00f6\u00f6tab pangas ning on kohanud palju sisep\u00f5genikke, kes tulevad hiigelsuurte rahasummadega \u2013 \u201esummadega, milleni meie siin iialgi ei k\u00fc\u00fcni\u201c. Ta oli kokku puutunud t\u00e4iesti teistsuguse \u00fchiskonnakihiga. Enamikul sisep\u00f5genikest ei ole niisugust raha v\u00f5i v\u00e4hemalt nad ei eksponeeri seda, aga m\u00f5nel on ja m\u00f5ni eksponeerib.<\/p>\n

U\u017ehorod on v\u00e4ga eriline koht. Siin oli olukord pikka aega v\u00e4ga stabiilne ja muutuste vaene. Nagu \u00fcks meie uurimuses osalev sisepagulane m\u00e4rkis: \u201eNeil polnud siin isegi ATBd ja Silpot (Ukraina supermarketiketid \u2013 toim), need tulid meiega kaasa. N\u00fc\u00fcd on nad ilmselt selle \u00fcle \u00f5nnelikud.\u201c<\/p>\n

Kuid inimesed, kes on siin elanud p\u00f5lvkondade kaupa, kujutavad U\u017ehorodi ette paigana, mis ei muutu \u2013 kuigi see ei vasta t\u00f5ele, sest arendusi oli ka varem. Ja kui toimub midagi, mis ei meeldi ja t\u00e4rkab solastalgia, siis paljud otsivad kedagi, keda selles s\u00fc\u00fcdistada.<\/p>\n

Solastalgia on kindlasti \u00fcks m\u00e4rks\u00f5nu. Kas olete siin kohanud ka olukordi, mida v\u00f5ib kirjeldada NIMBY-s\u00fcndroomina (ingl not in my back yard \u2013 mitte minu taga\u00f5ues) vastuseis vajalikule, kuid t\u00fclikaks v\u00f5i ohtlikuks peetavale ehitisele oma kodu l\u00e4hedal?<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: Jah, n\u00e4iteks v\u00e4ikese Kerpi\u010dkaj\u00e4rve puhul. Vestlesin inimestega, kes seal aega veedavad, enamik neist elab \u00fcmbritsevas linnaosas. M\u00f5ned olid selle koha \u00fcle v\u00e4ga uhked. Nad t\u00f5desid, et ilmselt vajatakse uuemat hoonestust, sest siia tuleb nii palju rahvast, aga olid samal ajal veendunud, et neid hooneid ei tohi ehitada Kerpi\u010dka l\u00e4hedale. Olen nendega n\u00f5us, sest see on t\u00f5esti erakordne paik. V\u00e4ike j\u00e4rv, kus kalastatakse ja mille \u00e4\u00e4res aega veedetakse, rohealad, kus koeri jalutatakse; raamatut lugevad vanaprouad; p\u00e4evitavad naised-mehed, m\u00e4ngivad lapsed, \u2026 See on t\u00f5esti t\u00e4htis koht. Oleks suurep\u00e4rane, kui nii j\u00e4\u00e4kski. J\u00e4rve \u00fcmbrus on loodus\u00adlikult v\u00e4ga liigi\u00adrikas, leidub ka viljapuid, kust vilju nopitakse ja neist s\u00fc\u00fca valmistatakse. Korraga toimub seal nii palju.<\/p>\n

Kui ma \u00f5igesti aru saan, siis ehitatakse Taga-Karpaatiasse ka tuuleparke. Kas niisuguseid v\u00e4ga suuri taristuprojekte, mis m\u00f5jutavad paljusid, arutatakse avalikult?<\/p>\n

Vere\u017eak: Ma ei ole kindel, kui palju elanikele neist r\u00e4\u00e4gitakse. Me k\u00fcsisime k\u00fcll, kas ollakse tuulikute kohta lugenud v\u00f5i meediast kuulnud, aga saime vastuseks, et mitte eriti. K\u00fcll aga r\u00e4\u00e4kisime palju siinsete organisatsioonide keskkonnaaktivistide ja keskkonnaadvokaatidega \u2013 ja nemad hoolivad sellest v\u00e4ga. Asi ei ole ainult tuulikutes, vaid ka h\u00fcdroelektrijaamades, mis olid projekteeritud juba enne t\u00e4iemahulist sissetungi. N\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6ratakse sellele muidugi rohkem t\u00e4helepanu, sest energias\u00f5ltumatuse saavutamise vajadus on suur. Suhteliselt l\u00fchikesele j\u00f5ele taheti rajada mitu h\u00fcdroelektrijaama ja l\u00e4hedal asuvate k\u00fclade elanikud olid sellele v\u00e4ga vastu. Arvan, et see on \u00fcks v\u00e4heseid juhtumeid, kus elanikud kogunesid, organiseerusid ja seisid endi eest, sest neil oli veel meeles 1980. aastatel toimunud \u00fcleujutus. Nad kartsid, mis juhtub siis, kui k\u00fcla k\u00f5rvale tuleb veel rohkem selliseid elektrijaamu. See k\u00fcsimus on endiselt \u00f5hus.<\/p>\n

Sama kehtib tuulikute kohta. K\u00f5ige tuntum juhtum on Polon\u00f5na Runa. Probleem on kohtus\u00fcsteemis, seadustes ja selles, et neist ei peeta kinni. Korralikku keskkonnam\u00f5jude hindamist ei ole tehtud, aga tuulikute betoonvundamendid on juba paika valatud. Sama lugu oli ka plaaniga rajada suusakeskus, mis l\u00f5puks k\u00fcll luba ei saanud. Kuid isegi siis, kui projekt tagasi l\u00fckatakse, ei ole mingit garantiid, et ehitamisest loobutakse.<\/p>\n

Nii et keskkonna p\u00e4rast muretsetakse, kuid seda pigem aktivistide kui elanike seas. Nende puhul on aktivism haruldane, kuigi h\u00fcdroelektrijaama juhtum on suur erand. R\u00e4\u00e4kisin \u00fche suusakuurordi vastu v\u00f5idelnud organisatsiooni juhiga ja selgus, et ta ei olegi siit p\u00e4rit, mis on \u00fcsna \u00fcllatav. Tal on k\u00fcll Taga-Karpaatias maja, aga elab Kiievis. K\u00fcsisin, kas kohalikud reageerisid, ja ta vastas, et \u201emitte eriti\u201c. Passiivsuse m\u00f5istmiseks tuleb meenutada, et k\u00e4ib s\u00f5da. See on niigi keeruline teema, kuid s\u00f5da muudab selle veelgi keerulisemaks. Mehed kardavad protestima minna v\u00f5i \u00fcldse teemasse sekkuda, sest see toob asjatut t\u00e4helepanu. Kuid ka keskkond ei ole s\u00f5ja ajal esmat\u00e4htis, sest on palju pakilisemaid muresid. Tegeldakse peamiselt elluj\u00e4\u00e4misega, et s\u00f5jaolukorrast hoolimata eluga edasi minna. Samal ajal m\u00f5jutavad poliitilised mahhinatsioonid, mille kaudu kohalikud poliitikud rahvale survet avaldavad. Paljud keskkonnaaktivistid r\u00e4\u00e4kisid, et on kogenud \u00e4hvardusi ja survet, aga see puudutab ka kohalikke elanikke.<\/p>\n

Ko\u0142odziejska: \u00c4hvardusi, survet ja ka \u00e4raostmisi, sest nende suurte taristuprojektide, n\u00e4iteks Polon\u00f5na Runa, rahastus ei ole l\u00e4bipaistev. Nende projektide rahastamisse on kaasatud oligarhe. Kuulsime ka inimestest, kes olid lihtsalt \u00e4ra ostetud. Neil oli raha vaja ja nad m\u00fc\u00fcsid oma maa maha. Ning l\u00f5petuseks on veel \u00fcks m\u00f5\u00f5de. Mitte keegi ei \u00f6elnud meile otse \u201ema ei protesti tuulikute vastu, sest tuuleenergiat on vaja\u201c, aga see vajadus ja selle tunnistamise aspekt on olemas. S\u00f5jaajal on uute alternatiivsete energiaallikate vajadus v\u00e4ga teravalt tajutav, eriti talvel.<\/p>\n

Vere\u017eak: Taga-Karpaatias v\u00f5ib m\u00e4rgata ka palju p\u00e4ikeseparke, mida varem ei olnud. Ka neid on s\u00f5ja t\u00f5ttu juurde tulnud, sest see on v\u00f5rreldes Ida- ja Kesk-Ukrainaga turvalisem piirkond, kuhu neid rajada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"12. \u2013 15. juulil korraldas Kesk-, Kagu-, Ida-Euroopa, Baltimaade, Kaukaasia, Kesk- ja P\u00f5hja-Aasia Uuringute \u00dchendus (RUTA Association) Ukrainas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":257020,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20995,100297,79574,28,29,95,19,25,134,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-257019","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaasamine","tag-keskkonnahumanitaaria","tag-kohaparimus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rohepoore","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117131615098538944","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257019\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/257020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=257019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=257019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}