Tallinna Tehnika\u00fclikooli, Tartu \u00dclikooli ja Tallinna \u00dclikooli teadlaste l\u00e4biviidud uuringust selgus, et kuigi sageli tehakse Eestis platvormit\u00f6\u00f6d \u00f5pingute, palgat\u00f6\u00f6, pensioni, vanemah\u00fcvitise v\u00f5i ettev\u00f5tluse k\u00f5rvalt, leidub siiski mitu tuhat inimest, kes teevad seda t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga v\u00f5i suuremaski mahus.<\/p>\n
Platvormit\u00f6\u00f6d uurides eristasid teadlased veebi- ja kohap\u00f5hist t\u00f6\u00f6vormi. Esimene k\u00e4tkeb endas v\u00e4ga erinevaid valdkondi, programmeerimisest sisuloomeni. Kohap\u00f5hine platvormit\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab aga valdavalt s\u00f5idujagamis- kullerteenuse pakkumist.<\/p>\n
Raporti kohaselt oli veebip\u00f5hise t\u00f6\u00f6 tegijate seas t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tajate osakaal 7 protsenti, kuid s\u00f5idujagamis- ja kullerteenuse pakkujatest teeb seda t\u00f6\u00f6d t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga v\u00e4hemalt 30 protsenti vastanutest, mis on arvutuslikult 2245 inimest.<\/p>\n
Veebi- ja kohap\u00f5hise platvormit\u00f6\u00f6 tegijate vastused erinesid oluliselt. Uuringu autori ning Tallinna Tehnika\u00fclikooli organisatsiooni ja juhtimise valdkonna professori Mari-Klara Steini s\u00f5nul on selle \u00fcheks p\u00f5hjuseks, et veebip\u00f5hised platvormit\u00f6\u00f6tajad teevad enamasti erialast t\u00f6\u00f6d, milleks on omandatud haridus. Lisaks oli neil nii k\u00f5rgem rahulolu arenguv\u00f5imalustega kui ka valmisolek t\u00e4iend\u00f5ppeks.<\/p>\n
Kohap\u00f5hise platvormit\u00f6\u00f6 tegijad olid aga enda hinnangul palju keerulisemas olukorras. “Inimesed ei m\u00f5tlegi sellest kui karj\u00e4\u00e4rist, vaid see on lihtsalt sissetuleku allikas. Samal ajal n\u00e4evad nad, et on t\u00f6\u00f6ks \u00fclekvalifitseeritud ja arenguv\u00f5imalusi eriti ei ole,” selgitas Stein.<\/p>\n
Arenguseire Keskuse eksperdi Olavi Milleri s\u00f5nul oli platvormit\u00f6\u00f6 p\u00f5hiline sissetulekuallikas vaid 10 protsendil k\u00fcsitletutest. “See on \u00fcpris v\u00e4ike osakaal, aga neid vastajaid iseloomustas see, et nad teevad platvormit\u00f6\u00f6d enamasti enam kui t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga, mis t\u00e4hendab 160 ja rohkem t\u00f6\u00f6tundi kuus,” lisas Miller.<\/p>\n
\u00dclekvalifitseeritud viiendik<\/p>\n
Karj\u00e4\u00e4ritupikus olevateks v\u00f5ib lugeda inimesi, kes t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga alal, milleks nad on enda hinnangul \u00fclekvalifitseeritud. Regulaarselt s\u00f5idujagamises ja kullerina t\u00f6\u00f6tavatest inimestest arvas ennast sellises olukorras olemas 19 protsenti. “Olukorras, kus inimenese kogu t\u00f6\u00f6aeg on kulleri- v\u00f5i s\u00f5idujagamisteenuse all kinni, on ilmselt v\u00e4ga raske leida hetke, et midagi juurde \u00f5ppida v\u00f5i muud t\u00f6\u00f6d otsida. Seda me defineerimegi karj\u00e4\u00e4ritupikuna,” selgitas Olavi Miller.\u00a0<\/p>\n
“Olukorras, kus inimenese kogu t\u00f6\u00f6aeg on kulleri- v\u00f5i s\u00f5idujagamisteenuse all kinni, on ilmselt v\u00e4ga raske leida hetke, et midagi juurde \u00f5ppida v\u00f5i muud t\u00f6\u00f6d otsida.” – Olavi Miller<\/p>\n
Ligi pooled k\u00fcsitletud platvormit\u00f6\u00f6 tegijatest hindasid enda t\u00f6\u00f6s raha t\u00e4htsust maksimumhindega. \u00c4pitaksojuhtide ja toidukullerite seas pidas aga raha esmat\u00e4htsaks \u00fcle 70 protsendi vastanutest.<\/p>\n
Platvormit\u00f6\u00f6 tegijate hinnangul on see m\u00f5istlik ja t\u00f5hus viis, kuidas teenida lisaraha. N\u00e4iteks tudengeid, kes tegelevad \u00f5pingute k\u00f5rvalt platvormit\u00f6\u00f6ga, ei saa kuidagi lugeda karj\u00e4\u00e4ritupikus olevateks inimesteks. “Samuti n\u00e4eme, et j\u00e4rjest rohkem on platvormit\u00f6\u00f6d tegemas ka pension\u00e4rid. Selleks v\u00f5ib olla nii veebip\u00f5hine kui ka kulleriteenus ning see on v\u00e4ga huvitav ja k\u00fcllaltki moodne viis oma pensionit kasvatada,” t\u00f5i Miller n\u00e4ite.<\/p>\n
Karj\u00e4\u00e4ritupikusse sattunutest t\u00f5usid Mari-Klara Steini s\u00f5nul esile kaks vastanute r\u00fchma. “\u00dcks grupp on kindlasti immigrandid, kellel on kodumaalt omandatud kraad ja v\u00e4ga head oskused, kuid Eestisse saabudes puudub neil keeleoskus ja nad ei saa siin oma erialale vastavat t\u00f6\u00f6d teha. Siis on lahenduseks \u00e4pitaksondus ja kullerina t\u00f6\u00f6tamine, sest need on suhteliselt madala sisenemisbarj\u00e4\u00e4riga,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Teine grupp on aga nii eestikeelsed kui ka muukeelsed hilisemas keskeas inimesed, kes on t\u00f6\u00f6 kaotanud. “V\u00f5ib-olla on p\u00f5hjus selles, et eriala, milles nad kunagi kraadi omandasid, ei ole enam nii relevantne. Nad peaksid l\u00e4bima \u00fcmber\u00f5ppe, aga pole saanud seda teha, kaotavad t\u00f6\u00f6 ning sellisel juhul on \u00fcmber\u00f5pet veelgi raskem teha. Siis nad l\u00e4hevadki raha teenimiseks s\u00f5idujagamisse v\u00f5i kulleriks,” lisas ta.<\/p>\n
Samuti nentis Stein, et platvormit\u00f6\u00f6 tegijate hinnangul ei v\u00e4\u00e4rtustata nende t\u00f6\u00f6kogemust v\u00e4ljaspool platvorme ning see v\u00f5ib m\u00f5juda kehvasti edasisele karj\u00e4\u00e4rile. “Lisaks t\u00f5id platvormit\u00f6\u00f6 tegijad korduvalt murekohana v\u00e4lja eba\u00fchtlaselt tagatud ravikindlustuse ning palgat\u00f6\u00f6le naasmise ajendiks on sageli just kindlustuskaitse taastamine,” selgitas teadlane.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem ongi tegelikult sotsiaalse kaitse probleem. Praegu on kullerid ja s\u00f5idujagamisteenuse tegijad k\u00f5ik ettev\u00f5tjad. Kui oleme intervjuudes k\u00fcsinud, kuidas nad sellesse suhtuvad, siis tegelikult meeldib neile see vabadus, mida ettev\u00f5tlus pakub. Probleem on aga just sotsiaalse kaitse puudumisega,” t\u00f5des Olavi Miller.\u00a0<\/p>\n