Kujutage ette kr\u00f5bedat talvehommikut, mil terves linnas krutitakse korraga radiaatorid kuumemaks ja soojajaamad peavad l\u00fchikese ajaga v\u00e4lja andma tohutus koguses lisasooja.<\/p>\n
Praegu pannakse selliste j\u00e4rskude tarbimistippude katmiseks sageli huugama fossiilk\u00fctustel t\u00f6\u00f6tavad lisakatlad. V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et puhtaima ja soodsaima alternatiivi valik s\u00f5ltub sellest, kui karm ja pikk k\u00fclmalaine tuleb \u00fcle elada.<\/p>\n
J\u00e4relduseni j\u00f5udsid Tallinna Tehnika\u00fclikooli ja Austria Johannes Kepleri nimelise \u00fclikooli teadlased. Nad anal\u00fc\u00fcsisid enam kui 160 soojamajanduses t\u00f6\u00f6tava spetsialisti ja teadlase kogemusi ning arvutasid seej\u00e4rel l\u00e4bi ligi poolesaja erineva kaugk\u00fcttestsenaariumi tasuvuse ja keskkonnam\u00f5ju.<\/p>\n
Uuringust selgus, et l\u00fchikeste tarbimistippude puhul kujutavad majanduslikult k\u00f5ige soodsamat lahendust elektriboilerid. Jutt k\u00e4ib olukordadest, kus lisav\u00f5imsust l\u00e4heb vaja vaid k\u00f5ige k\u00fclmematel tundidel ja see lisavajadus katab kogu k\u00fcttes\u00fcsteemi v\u00f5imsusest 10\u201320 protsenti. Elektriboilerite kasutus tuleb traditsioonilistest gaasikateldest keskmiselt viiendiku v\u00f5rra odavam.<\/p>\n
Kui aga lisasoojuse vajadus ulatub juba 40 protsendini s\u00fcsteemi v\u00f5imsusest ning n\u00f5uab pikemat ja tihedamat t\u00f6\u00f6d, muutuvad k\u00f5ige m\u00f5istlikumaks lahenduseks hoopis suured soojuspumbad. Need s\u00e4\u00e4stavad algenergiat ligi 50 protsenti ja k\u00e4rbivad s\u00fcsinikuheitmeid enam kui kolmandiku v\u00f5rra. Ehkki biomassikatlad pakuvad suurimat keskkonnakasu, v\u00e4hendades saastet \u00fcle 90 protsendi, l\u00e4heks nende k\u00e4igushoidmine maksma gaasik\u00fcttest peaaegu kolm korda rohkem.<\/p>\n
Teadlaste s\u00f5nul dikteerib tehnoloogiate tasuvuse seega seadmete alginvesteeringu, nende energiat\u00f5hususe ning k\u00fctuse- ja hoolduskulude omavaheline tasakaal.<\/p>\n
Elektriboilerit on v\u00f5rdlemisi odav paigaldada, mist\u00f5ttu tasub alginvesteering end \u00e4ra isegi siis, kui masin peab huugama vaid m\u00f5nik\u00fcmmend tundi aastas. Soojuspumba v\u00f5i biomassikatla rajamine n\u00f5uab seevastu v\u00e4ga suurt algkapitali, mis vajab tagasiteenimiseks pikemat ja pidevamat t\u00f6\u00f6aega. Kuna soojuspumbad kasutavad energiat \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5husalt, tootes \u00fchest elektri\u00fchikust mitu \u00fchikut soojust, osutuvad need pikemate k\u00fclmaperioodide ajal nii rahakoti kui ka loodushoiu vaates kaugk\u00fcttev\u00f5rkudele k\u00f5ige kindlamaks valikuks.<\/p>\n