2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m3 puitu. V\u00f5rreldes varasemate aastatega metsa kogutagavaras olulisi muutusi pole olnud, samas hektaritagavara on natuke v\u00e4henenud. <\/p>\n
Metsa pindala kasv on aidanud tasakaalustada keskmise hektaritagavara v\u00e4henemise m\u00f5ju. Mittemajandatava metsamaa pindala oli 2025. aastal kasvanud 476 000 ha ehk 20%ni kogumetsamaast.<\/p>\n
<\/p>\n 17.08.2026<\/p>\n H\u00c4\u00c4LETUS | Aita valida Maalehe lugejate lemmikmetsamajandaja!<\/p>\n <\/a><\/p>\n Puistutes on suurenenud puude liigiline mitmekesisus ehk v\u00e4henenud on monokultuursete ning suurenenud kolmest ja enamast puuliigist koosnevate puistute pindala. <\/p>\n Suurima pindalaga on kaasikud (0,71 miljonit ha) ja m\u00e4nnikud (0,70 miljonit ha). Okaspuu enamusega metsade osakaal metsade kogupindalast on 48% (1,13 miljonit hektarit), kuid kasvava metsa tagavara osas moodustavad need 53% (247 miljonit m3). <\/p>\n Probleemiks tuleb kindlasti pidada okaspuumetsade v\u00e4henemise trendi, viimase k\u00fcmne aastaga (2016\u20132025) on nende metsade pindala v\u00e4henenud 32 000 ha v\u00f5rra (1,17 miljonit ha aastal 2016).<\/p>\n Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala<\/a>: \u201eMetsade k\u00e4ek\u00e4iku tuleb vaadata pikemas vaates ja laiemas kontekstis, arvestades inimeste ootusi metsale kui loodush\u00fcvede pakkujale. Kliimamuutused muudavad metsade kasvutingimusi ning panevad nende vastupanuv\u00f5ime \u00fcha suurema surve alla. Sarnaste muutustega puutuvad praegu kokku paljud Euroopa riigid. Seega peame Eestis metsade tuleviku \u00fcle arutades arvestama ka muutuvate keskkonnatingimustega ja \u00fchiskonna ootustega ning vaatama pikki andmeridu muutuste m\u00f5istmiseks ja tulevikuotsuste tegemiseks.\u201c<\/p>\n Metsa juurdekasv ja suremus<\/p>\n 2025. aastal oli majandatava metsa netojuurdekasvuks 4,9 m3\/ha aastas. Metsa juurdekasv ja suremus on pidevas muutumises. Loomulikult m\u00f5jutab juurdekasvu metsa vanuseline jaotus, kuid l\u00fchiajaliste k\u00f5ikumiste \u00fcheks p\u00f5hjustajaks v\u00f5ib pidada muutlikke ilmastikuolusid. <\/p>\n Metsa kasvu p\u00e4rssivaks teguriks on eelk\u00f5ige p\u00f5ud. 2018. \u2013 2019. aasta p\u00f5ua suuremast m\u00f5just oleme taastunud, kuid juurdekasv veel sellele eelnevate aastate tasemel pole. Sarnaseid muutusi on n\u00e4ha ka mujal P\u00f5hja-Euroopas. <\/p>\n Juurdekasvu muutustel on m\u00f5istlik silm peal hoida, kuid t\u00e4helepanu tuleb suunata eelk\u00f5ige asjadele, mida inimesel on v\u00f5imalik muuta. Majandusmetsades tuleb juurdekasvu soodustamiseks eelk\u00f5ige tagada metsa uuenemine sobivate puuliikidega ning t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka \u00f5igeaegsele kahjustuste likvideerimisele.<\/p>\n Pindala<\/p>\n J\u00e4tkuvalt suureneb nii noorte kui vanade metsade pindala. Noorte metsade pindala kasvu p\u00f5hjustab raie<\/a> ja metsastumine. Vanade metsade pindala suurenemise taga on nii mittemajandatava metsamaa pindala kasv kui ka metsaomanike valikud majandamise osas.<\/p>\n Raiemaht on p\u00fcsinud viimastel aastatel ca 11\u201312 miljoni tihumeetri tasemel. Raiemahu eksperthinnangu alusel oli 2025. aasta raiemaht 11 miljonit m3. Pikemas vaates hakkab see langema, kuid languse kiirus s\u00f5ltub eelk\u00f5ige sellest, kui aktiivselt metsaomanikud oma metsa majandavad. <\/p>\n Enamuspuuliigilises vaates v\u00e4heneb kuusikute raie, m\u00e4nnikute raiemaht v\u00f5ib p\u00fcsida samal tasemel veel paar aastak\u00fcmmet ning kaasikute raiemahul on ruumi ka t\u00f5usuks.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (50)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2025. aastal oli metsamaa pindala 2,36 miljonit hektarit, millel kasvas 466 miljonit m3 puitu. V\u00f5rreldes varasemate aastatega metsa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":257213,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6997,28,29,4338,15099,5176,19788,53180,100318,19,25,16927,100317,58297,77239,23,24,22,20,30],"class_list":["post-257212","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnaagentuur","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liigiline-mitmekesisus","tag-liigirikkus","tag-mets","tag-metsamaa","tag-metsamajandus","tag-metsomanik","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raie","tag-raietegevus","tag-raietood","tag-taimar-ala","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117132539026162741","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257212","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257212"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257212\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/257213"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257212"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=257212"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=257212"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}