Artikliseeria “Miks tants?” t\u00f5ukub tantsuvaldkonna kolme osapoole ehk tantsukunstniku, tantsukriitiku ja tantsupubliku m\u00f5tisklusest, miks tants kunstivormina neid k\u00f5netab ning v\u00e4\u00e4rib rohkem t\u00e4helepanu. Kolmandas osas saab s\u00f5na tantsukunstnik Anumai Raska.<\/p>\n
Tants v\u00f5ib olla koreograafia, aga see on ka vaba liikumine, organiseerimata ja allumatu. Tants v\u00f5ib peituda m\u00f5testatud k\u00f5ndimises ja puulatvade juhuslikus s\u00fcnkroonsuses. Minuga on tants k\u00e4inud kaasas n\u00fc\u00fcdseks juba 22 teadlikku aastat ja see teekond sai alguse rahvatantsu ansamblis, kust liikusin edasi tantsustuudiosse.<\/p>\n
Olulisel kasvamise perioodil oli see stuudio kui mitte minu esimene, siis kindlasti teine kodu. Tihti oli tundides nii palju inimesi, et vaevu mahtusime saali \u00e4ra, kuid ometi s\u00fcndisid selles suures ruumis tolle aja k\u00f5ige l\u00e4hedasemad s\u00f5prused. Higistasime peeglid uduseks teinekord lausa mitu tundi p\u00e4evas. Alles n\u00fc\u00fcd, kohtudes k\u00f5rvaltvaatajana selle maailmaga uuesti, taipasin, kui oluline see k\u00f5ik oli ja on.<\/p>\n
Paar aastat tagasi l\u00e4ksin vaatama selle sama tantsustuudio j\u00f5ulukontserti. Laval olid esindatud erinevad vanusegrupid mudilastest t\u00e4iskasvanuteni. Istudes seal kontserdisaalis, n\u00e4gin ma pisikesi inimesi oma kehaga pusimas. Ja mitte ainult \u2013 nad pusisid \u00fcksteisega, muusikaga ja ruumiga. Nad \u00f5ppisid, kuidas saavutada s\u00fcnkrooni ehk teha koost\u00f6\u00f6d teiste inimestega; kuidas lahendada olukord, kui liigutus l\u00e4heb meelest; kuidas keha \u00fcldse liikuma peaks, et j\u00f5uda sinna, kuhu laps tahab. Mida vanem grupp lavale tuli, seda enam tekkis uusi kihte. Fookuses ei olnud enam vaid oma keha ja grupp. N\u00fc\u00fcd oli selgelt n\u00e4ha, kuidas keegi v\u00e4ljendab liikumise kaudu oma suhtumist ja iseloomu v\u00f5i kuidas v\u00f5etakse m\u00e4ngu publik \u2013 esinemisest sai justkui vestlus.<\/p>\n
M\u00e4letan enda vanemaid \u00fctlemas, et muusikakoolis k\u00e4imine aitab matemaatikas paremaid tulemusi saavutada. Olen n\u00f5us \u2013 igasugune erinevaid meeli stimuleeriv ala annab meile tugevusi ka teistes valdkondades. Niisamuti toimib ka tants, eriti kui tegu on m\u00f5testatud \u00f5ppega. \u00dcldiselt saan tantsijana ka r\u00f5\u00f5mustada, sest tundub, et siinmail tantsutrennidest puudust ei tule. Samas on j\u00e4\u00e4nud mulje, et tantsu kiputakse \u00fchiskonnas n\u00e4gema vaid kui toredat v\u00f5imalust end vormis hoida. Loomingulise liikumise teised h\u00fcved on j\u00e4\u00e4nud aga unarusse v\u00f5i vaid vastavate spetsialistide valda.<\/p>\n
Lisaks koordinatsiooni, r\u00fctmitunnetuse, painduvuse ja \u00fcldf\u00fc\u00fcsilise v\u00f5imekuse arendamisele saab tantsides kohtuda millegi abstraktsega \u2013 olgu see kellegi jaoks nt jumalikkus, lein, t\u00e4histamine, kuuluvustunne v\u00f5i tervenemine. Alles \u00fclikoolis tantsukunsti \u00f5ppides kuulsin esimest korda tarantella’st \u2013 Itaaliast p\u00e4rit tantsust, millega usuti ravitavat hundi\u00e4mbliku hammustust. Hilisemad selgitused tantsulisele rituaalile on aga p\u00f5nevad: tarantella’t tantsides ei vabastatud keha mitte m\u00fcrgist, vaid patriarhaalsest \u00fchiskonnast ja vaesusest tulenevast surutisest.<\/p>\n
Tants oli viis anda oma kehale luba karjuda, v\u00e4\u00e4nelda ja vabastada seda, mida ei suudetud v\u00f5i ei saadud panna s\u00f5nadesse. Lisaks oli see sel puhul toetatud teiste elanike poolt, mis tugevdas kohalikku kogukonnatunnet.1 Tutvumine tarantella’ga tegi mulle selgeks, et tants ei ole ainult “hea” olemine, vaid see saab olla ka vastupanu.<\/p>\n
Meid \u00f5petatakse maast madalast istuma korralikult, olema vaiksed, viisakad ja elama oma emotsioone v\u00e4lja privaatselt, kui \u00fcldse. Kokkuv\u00f5tvalt: meid \u00f5petatakse v\u00f5tma v\u00e4he ruumi ja me surume oma keha f\u00fc\u00fcsilised instinktid maha. Lisaks normatiividele, tuleb m\u00e4rgata ka muutunud stressiallikaid. Inimese stressits\u00fckkel on v\u00e4lja arenenud arhailises keskkonnas, kus “v\u00f5itle v\u00f5i p\u00f5gene” oli loogiline reaktsioon v\u00e4lisele ohule.<\/p>\n
Ent kaasaegsed stressorid on tihti nii ps\u00fchholoogilised kui ka pikemaajalised. Neid ei saa samal viisil kiiresti lahendada ja stressits\u00fckkel ei leia oma loomulikku l\u00f5ppu. Just seet\u00f5ttu on oluline, et kaasaja inimene teeks seda ise ning saadaks f\u00fc\u00fcsilise liikumisega kehale signaali, et oht on m\u00f6\u00f6das.2 Tants kui r\u00fctmiline ja d\u00fcnaamiline liikumine v\u00f5imaldab sellel n-\u00f6 bioloogilisel energial kehast v\u00e4lja voolata. Ja mis k\u00f5ige magusam \u2013 tants, intuitiivne liikumine v\u00f5i lihtsalt \u00fcksi kodus lemmikloo j\u00e4rgi hullup\u00f6\u00f6ra h\u00fcppamine aitab vabastada allasurutud viha, kurbust v\u00f5i hirmu ilma vajaduseta neid intellektuaalselt anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5i ratsionaliseerida.<\/p>\n
Vaatamata sellele, et tants on bioloogiliselt kasulik, suudab see meid samal ajal paradoksaalsel kombel nn “kasulikkuse loogikast” ka vabastada. M\u00f6\u00f6dunud kevadel viisin Eesti Kunstiakadeemias l\u00e4bi liikumistunde, mille \u00fcheks eesm\u00e4rgiks oligi grupi inimestega \u00fchiselt, aktiivselt ja loominguliselt end h\u00e4sti tunda. Kohtumiste l\u00f5pus palusin ka tagasisidet, millest j\u00e4i kajama osalejate avastus sellest, et trenn saab k\u00e4ia k\u00e4sik\u00e4es koos n-\u00f6 mitte millegi tegemisega, puhkusega.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu \u2013 “mina ei kontrolli olukorda, vaid lasen kehal liikuda nii nagu ta tahab”. Siiski polnud tegu niisama t\u00fchikargamisega. Improvisatsioonidele j\u00e4rgnesid tihti ka p\u00f5nevad arutelud v\u00f5i j\u00e4reldused. Tsiteerin ka \u00fcht osalejat: “Peast kehasse saamine v\u00f5i kehaga kontaktis olemine pole mulle v\u00f5\u00f5ras, aga minu viisid selleks on k\u00f5ike muud kui tantsuline liikumine. Suhe liikumise ja spordiga kipub olema tehniline ja sooritusp\u00f5hine. Seega sain t\u00e4iesti uudse kogemuse harjutades teadlikku liikumist, aga liigutades ilma eesm\u00e4rgita sooritada v\u00f5i tulemuseni j\u00f5uda.”<\/p>\n
Tants on \u00fcks v\u00e4heseid vorme, kus keha saab p\u00f5hjusega olla lihtsalt nii, nagu ta tahab. Seet\u00f5ttu nimetan tantsu ka t\u00e4iskasvanule atraktiivseks m\u00e4nguks. Tants on nii sportlik kui ka rituaalne tegevus, kus lisaks t\u00f6\u00f6le v\u00f5ib olla palju nalja ja m\u00e4ngu, mis on tervislikuks vananemiseks vaat et olulisemgi. Seda \u00f5ppides me s\u00f5na otseses m\u00f5ttes painutame oma keha ja m\u00f5istust. Koreograafiat \u00f5ppides areneb kuulmisoskus, r\u00fctmitaju, enesetaju, ruumitaju, reaktsioonitaju. See \u00f5petab hoolima oma kehast, sest kui oma kehast ei hooli, pole ka lihtne tantsida. Ja see omakorda \u00f5petab hoolima teistest kehadest.<\/p>\n
L\u00f5petuseks meenub, kuidas olen kuulnud inimesi \u00fctlemas, et neil on mingi tunne, mida ei oska s\u00f5nastada. Olen \u00fcsna kindel, et seda on enamik meist kogenud. On lahe m\u00f5elda, et selliste tunnetega saab kontakti just tantsu kaudu. Keha on tark ja ta v\u00f5ib teada midagi, mida me pole osanud m\u00f5istuslikult veel s\u00f5nastada. Niisiis tantsigem ja kuulakem, mis kehal \u00f6elda on!<\/p>\n