Vaadates Eesti \u00fchiskondlikke arenguid tundub j\u00e4rjest enam, et Eestist ongi saamas oma varasema edu ohver. Liiga palju on nostalgiat aasak\u00fcmnendite taguste edumudelite \u00fcmber, liialt v\u00e4he riskijulgust ja avatud arutelusid uue ajastu v\u00e4ljakutsete \u00fcle, m\u00e4rgib T\u00f5nis Saarts Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Ajal, mil Eesti t\u00e4histab iseseisvuse taastamise 35. aastap\u00e4eva, peame t\u00f5dema, et meid \u00fcmbritsev maailm on v\u00e4ga teistsugune kui 1991. aastal ja isegi veel k\u00fcmnend tagasi Fundamentaalsed muutused on viimaste aastate jooksul toimunud nii geopoliitikas, majanduses kui ka tehnoloogiarindel.<\/p>\n
Geopoliitikas on pehme julgeoleku ajastu, kus valitsesid erinevad h\u00fcbriidohud \u00fchiskondade ja meelsuse kaudseks m\u00f5jutamiseks, asendumas k\u00f5va julgeoleku imperatiividega. Viimaste puhul \u00e4hvardab otsene s\u00f5jaline oht piiririike nagu Eesti.<\/p>\n
Majanduses on neoliberalism ehk minimaal-riiki propageeriv ideoloogia, mille usin juurutaja Eesti 1990. aastatel oli, n\u00fc\u00fcdseks suures osas Euroopas moest v\u00e4ljas. Tehnoloogiavallas r\u00e4\u00e4gitakse juba neljandast, tehisintellektip\u00f5hisest, t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonist. Eesti e-riigi edulugu j\u00e4i suuresti kolmanda t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni p\u00e4evadesse.<\/p>\n
Nihe julgeolekupoliitilistes paradigmades on Eestile ilmselt nimetatud kolmest k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse. Me olime alates 1991. aastast v\u00e4ga h\u00e4sti kohanenud Ameerika juhitud liberaalse maailmakorraga, kus riikidele, mis kuulusid vastavatesse klubidesse, nagu NATO ja Euroopa Liit, ning j\u00e4lgisid liberaaldemokraatia p\u00f5him\u00f5tteid, oli kaitse justkui automaatselt tagatud.<\/p>\n
See maailmakord on murenemas ning halvimal juhul asendub see pragmaatiliste diilide ja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ridel p\u00f5hineva geopoliitikaga. Eesti eliidil puudub seda v\u00f5imalikku arengut silmas pidades tegelikult veel siiani selge toimimisstrateegia.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdsest ei saa me endale enam lubada luksust tegeleda peamiselt ainult pehmete julgeolekuohtudega, kus Venemaa \u00fcritab meie \u00fchiskondlikku meelsust ja majandust m\u00f5jutada pigem k\u00f5rvalisi teid pidi. T\u00f5usnud on otsese s\u00f5jalise invasiooni oht.<\/p>\n
K\u00f5va julgeolek, mille puhul tuleb otseselt investeerida kaitsesse, ostes droone, suurt\u00fckke ja laskemoona, on oluliselt kallim, kui pehme julgeolek. Viimasega tulid h\u00e4sti toime ka h\u00e4stirahastatud eriteenistused. Paraku on juba praegu n\u00e4ha, et Eesti avalikkus pole tegelikult v\u00e4ga meeleldi n\u00f5us k\u00f5va julgeoleku arveid k\u00f5rgenenud maksukoormuse n\u00e4ol tasuma.<\/p>\n
See viib meid teise suure ajastulise nihke juurde majanduses. Eestis on viimased aastak\u00fcmneid valitsenud \u00fcks dominante majandusideoloogia, neoliberalism, mis on usk, et turud on alati efektiivsemad kui riik, maksud peavad olema madalad, riik \u00f5huke ning iga\u00fcks peaks pigem ise hakkama saama, mitte riigile lootma.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga ilmneb, et j\u00e4rjest raskem on \u00fchildada madalate maksude ja h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud s\u00f5jaliste kulutuste vajadust n\u00f5nda, et riik ei satuks l\u00f5puks v\u00f5laspiraali ja ka elanikkond oleks rahul, et maksukoormus on \u00f5iglaselt jaotunud. Varem v\u00f5i hiljem t\u00e4hendab see kas olulist nihet meie maksupoliitikas v\u00f5i siis riigi kulutuste karmi k\u00e4rbet.<\/p>\n
Majandusteadlased r\u00e4\u00e4givad j\u00e4rjest enam neoliberalismij\u00e4rgsest ajastust, kus riigid v\u00f5tavad palju suurema rolli majandusarengu strateegilisel suunamisel, investeerivad \u00fcha enam haridusse ja inimkapitali arendamisse, ilmutavad sihikindlust panustamaks kaitset\u00f6\u00f6stusesse ja energia\u00fcleminekusse. Vabaturukesksus on asendumas pehmemat sorti riigikapitalismiga.<\/p>\n
Mitmed riigid, millele Eesti kippus seni \u00fclevalt alla vaatama, nagu Leedu, Rumeenia ja Horvaatia, n\u00e4ivad neoliberalismij\u00e4rgse ajastuga palju paremini kohanenud olevat ning on viimastel aastatel meid oma majandusarengu tempos edastamas. Seegi peaks meid panema t\u00f5siselt m\u00f5tlema, kas meie majanduspoliitiline edumudel, mis toimis h\u00e4sti 20\u201330 aastat tagasi, aitab meid ka n\u00fc\u00fcdse maailma v\u00e4ljakutsetega toime tulla.<\/p>\n
Kolmandaks terendab oluline ajastumuutus ka tehnoloogiarindel. Eesti oli aastak\u00fcmneid uhke oma e-riigile. K\u00f5ik see aga kuulus paraku kolmanda t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni ajastusse, mil v\u00e4ikeriigid ja v\u00e4ikearendajad v\u00f5isid \u00f5igeid suundi \u00e4ra tabades t\u00f5esti suuri asju korda saata.<\/p>\n
“V\u00e4ikeriikidel ja v\u00e4ikekeeltel on selles uues konkurentsisituatsioonis palju raskem s\u00e4rada.”<\/p>\n
Praegu on k\u00e4imas neljas t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon, mille peamine m\u00e4rks\u00f5na on tehisintellekt. Viimase arendamine on tehnoloogiahiidude ja tehnoloogia eesliinil olevate suurriikide k\u00e4es. V\u00e4ikeriikidel ja v\u00e4ikekeeltel on selles uues konkurentsisituatsioonis palju raskem s\u00e4rada.<\/p>\n
Eesti probleem on selles, et olime liialt head m\u00f6\u00f6dunud ajastute kontekstis, eeskujulikud endale julgeoleku tagajad liberaalse maailmakorra tingimustes ning Ida-Euroopa \u00fched eeskujulikumad neoliberalismi \u00f5pilased ja usinamad uute tehnoloogiate juurutajad.<\/p>\n
Ajaloos ja majandusajaloos on selline termin, nagu “first-mover advantage”. Riigid, mis tabavad k\u00f5ige paremini m\u00f5ne ajastu v\u00e4ljakutseid ja n\u00f5udmisi, saavutavad kiirelt ja targalt tegutsedes suurt edu. Selline oligi Eesti 1990. ja 2000. aastatel.<\/p>\n
Edukate esma\u00fcritajate trag\u00f6\u00f6dia aga seisneb selles, et ajapikku kinnistuvad edum\u00fc\u00fcdi \u00fcmber erinevad hoiakud, toimimisviisid ja institutsioonid. Kuni l\u00f5puks m\u00e4rgatakse, et maailm on vahepeal p\u00f5hjalikult muutunud, on uue \u00fchiskondlikku impulssi tekitamine v\u00e4ga raske.<\/p>\n
Vaadates Eesti \u00fchiskondlikke arenguid tundub j\u00e4rjest enam, et Eestist ongi saamas oma varasema edu ohver. Liiga palju on nostalgiat aasak\u00fcmnendite taguste edumudelite \u00fcmber, liialt v\u00e4he riskijulgust ja avatud arutelusid uue ajastu v\u00e4ljakutsete \u00fcle. Praeguse \u00fchiskondliku vaimsuse v\u00f5ttiski viimasel Arvamusfestivalil suurep\u00e4raselt kokku Isamaa esimees Urmas Reinsalu: “Ei mingeid eksperimente”. Paraku aga maailm meie \u00fcmber ei j\u00e4\u00e4 ootama, vaid kihutab t\u00e4iskiirusel edasi.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n