Pidev hajevil olek, emotsionaalsed s\u00f6\u00f6stud, raskused suhtlemises v\u00f5i tunne, et \u00fcmbritsevad elavad mingite arusaamatute reeglite j\u00e4rgi, \u2013 paljud peavad neid aastate viisi iseloomu puudusteks. Kuid vahel peituvad selle taga ATH (aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire) v\u00f5i ASH (autismispektri h\u00e4ired). Miks t\u00e4iskasvanud saavad selliseid diagnoose \u00fcha sagedamini, milliste stereot\u00fc\u00fcpidega neuroerip\u00e4radega inimesed igap\u00e4evaselt kokku puutuvad ja kuidas teadlikkus oma erip\u00e4radest aitab elumuutust tuua, selgitas \u00abMK-Estonia\u00bb.<\/p>\n
Tuhanded inimesed ei kahtlusta aastate viisi isegi seda, et erip\u00e4radel, mida nad pidasid iseloomu puudusteks, on t\u00e4iesti konkreetne selgitus.<\/p>\n
\u00dched nimetavad end kogu elu hajevil olevateks, teised \u2013 liiga emotsionaalseteks, kolmandad ei m\u00f5ista, miks nad suhtlemisest nii kiiresti v\u00e4sivad.<\/p>\n
\u00dchtede jaoks saab \u00f5ige diagnoos rabanduseks, teiste jaoks \u2013 kauaoodatud vastuseks k\u00fcsimusele, mis vaevas neid aastak\u00fcmneid: \u00abMiks ma pole selline nagu k\u00f5ik?\u00bb Just sellest hetkest algab paljude jaoks hoopis teistsugune elu.<\/p>\n
\u00abMa m\u00f5tlesin, et olen lihtsalt mingi lollike\u00bb<\/p>\n
Marina (55) oli pikki aastaid veendunud, et erineb lihtsalt \u00fcmbritsevatest. Ta segas pidevalt vahele vestluskaaslastele, l\u00fclitus kiiresti \u00fchelt m\u00f5ttelt teisele, haaras korraga mitmest asjast kinni ega m\u00f5istnud, miks tal on nii raske keskenduda. M\u00e4rkused nagu \u00ab\u00e4ra sega vahele\u00bb, \u00abkuula l\u00f5puni\u00bb v\u00f5i \u00absa oled kasvatamatu\u00bb saatsid teda praktiliselt kogu elu.<\/p>\n
\u00abKui sul on ATH, ei m\u00f5ista sa, et sinuga on midagi valesti, sest sulle tundub, et k\u00f5ik inimesed on sellised. Sa m\u00f5tled, et k\u00f5ik inimesed m\u00f5tlevad kahek\u00fcmne viiest asjast korraga, segavad \u00fcksteisele vahele ja l\u00fclituvad sama kiiresti \u00fchelt m\u00f5ttelt teisele,\u00bb jutustab ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul hakkab inimene aja jooksul neid erip\u00e4rasid taju ma omaenda iseloomu puudustena.<\/p>\n
\n\u00abMulle tundus alati, et olen lihtsalt mingi lollike ja sellega tuleb leppida. Noh, olingi selline, midagi pole teha,\u00bb \u00fctleb Marina.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Tagasi vaadates tunnistab ta, ett\u00e4 esimesed ohum\u00e4rgid ilmusid juba nooruses. Umbes 24-aastaselt algas tal tugev \u00e4revush\u00e4ire. Ta kahtlustas endal pidevalt raskeid haigusi, aga \u00e4revus muutus iga aastaga \u00fcha tugevamaks.<\/p>\n
\u00abPraegu saan aru, et see oli \u00fcks ATH tunnuseid. Seda ei ole k\u00f5igil, kuid minu puhul oli see just nii,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
P\u00e4rast laste s\u00fcndi tugevnes \u00e4revus niiv\u00f5rd, et naine lakkas lendamast lennukitega ja loobust praktiliselt reisimisest.<\/p>\n
\u00abMina ei k\u00e4inud \u00fcldse kuskil. Ja alles n\u00fc\u00fcd saan aru, kui tugevalt see halvendas minu elukvaliteeti,\u00bb m\u00e4rgib Marina.<\/p>\n
Kuid t\u00f5siselt m\u00f5tlema sellele, et p\u00f5hjus v\u00f5ib olla palju s\u00fcgavamal, pani teda m\u00e4luprobleemid. Magistri\u00f5ppe ajal, kuhu naine astus 48-aastaselt, hakkas ta ootamatult unustama k\u00f5ige tavalisemaid asju ja ehmatas, et tal algab Alzheimeri t\u00f5bi.<\/p>\n
\u00abMinu t\u00fctar pakkus esimesena v\u00e4lja, et asi ei pruugi \u00fcldse olla Alzheimeris. Ja tegi ettepaneku teha ATH testid ning seej\u00e4rel soovitas insistentsemalt p\u00f6\u00f6rduda arsti poole, \u2013 \u00fctleb Marina. \u2013 Alguses l\u00fckkasin selle m\u00f5tte tagasi. Mind hirmutas juba m\u00f5te ravist. Ma lugesin ravimite kohta ja m\u00f5tlesin: \u00abEi, ei. Ei l\u00e4he. Need on ju mingid narkootilised ained\u00bb. Arvatavasti hoidis mind, nagu paljusid teisigi, tagasi stigma.\u00bb<\/p>\n
Kuid kui m\u00e4luprobleemid hakkasid segama \u00f5ppimist ja igap\u00e4evaelu, pani naine end siiski kirja ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5tule. Alguses pakkus spetsialist v\u00e4lja teha spetsiaalsed testid, a seej\u00e4rel k\u00fcsitles teda \u00fcksikasjalikult elu ja enesetunde kohta.<\/p>\n
Marina s\u00f5nul diagnoos teda ei hirmutanud \u2013 vastupidi, t\u00f5i tohutu kergenduse.<\/p>\n
\u00abL\u00f5puks sai palju selgeks. Ma sain aru, et asi pole selles, et ma olen kuidagi valesti tehtud. Need on minu peaaju erip\u00e4rad, mis t\u00e4hendab \u2013 on v\u00f5imalik m\u00f5ista, kuidas nendega elada ja kuidas nendega t\u00f6\u00f6tada,\u00bb naeratab naine.<\/p>\n
Erip\u00e4ra, mitte puudus<\/p>\n
Saanud diagnoosi, hakkas Marina vaatama teisiti ka omaenda erip\u00e4radele. Kui varem tundusid need talle eranditult puudustena, siis n\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcab ta kasutada neid tugevate k\u00fclgedena.<\/p>\n
N\u00e4iteks h\u00fcperfookus \u2013 v\u00f5ime s\u00fcveneda t\u00e4ielikult huvitavasse teemasse \u2013 aitab teda t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
\u00abKui mulle on t\u00f5esti huvitav, v\u00f5in tegeleda \u00fche asjaga kaksteist tundi j\u00e4rjest. T\u00e4hendab, saan t\u00f6\u00f6tada seal, kus mul on huvitav, ja kaevata teemat palju s\u00fcgavamale kui paljud teised. Miks mitte muuta see erip\u00e4ra eeliseks?\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
Samaaegselt ei kadunud m\u00f5ned ATH avaldumisvormid kuhugi. Marina tunnistab, et \u00f5pib seniajani toime tulema liigse jutukuse ja harjumusega segada vahele vestluskaaslastele.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul hoiatab ta l\u00e4hedasi ette, et v\u00f5ib vestlusesse sisse elada, aga t\u00e4htsatel kohtumistel h\u00f5ivab spetsiaalselt k\u00e4ed \u2013 n\u00e4iteks n\u00e4pib k\u00e4ev\u00f5ru, et mitte astuda \u00fcleliigselt vestlusesse.<\/p>\n
\u00abM\u00f5istan suurep\u00e4raselt, et inimestele vahele segada ei ole hea. Seep\u00e4rast tuleb v\u00e4lja m\u00f5elda erinevaid viise enda peatamiseks,\u00bb \u00fctleb naine.<\/p>\n
P\u00e4rast ravi algust muutus ka palju muud. Marina s\u00f5nul muutus tal palju kergemaks keskenduda, viia asju l\u00f5puni ja organiseerida oma p\u00e4eva.<\/p>\n
\u00abIlma tablettideta v\u00f5in minna panema pesu pesumasinasse ja teel unustada, mida ma \u00fcldse teha kavatsesin. V\u00f5i alustada \u00fchte asja, l\u00fclituda teisele, siis kolmandale \u2013 ja tulemusena mitte midagi l\u00f5petada,\u00bb ohkab naine.<\/p>\n
On veel \u00fcks erip\u00e4ra, mille kallal naine seniajani t\u00f6\u00f6tab, \u2013 impulsiivsed ostlemised.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5is ta varem v\u00e4ljuda poest mitme \u00fchesuguse \u0161ampooni, salvr\u00e4tikupaki v\u00f5i t\u00e4iesti mittevajalike asjadega.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aitab tal oma m\u00f5tlemise erip\u00e4radega arvestada isegi tehisintellekt.<\/p>\n
\u00abKui palun ChatGPT-l koostada mulle t\u00f6\u00f6plaani, kirjutan kohe: \u00abL\u00e4htu sellest, et mul on ATH\u00bb. Kuid isegi siis ta vahel noomib mind: \u00abLeppisime ju kokku teha kolm \u00fclesannet, aga sina tegid juba viis ja ei saa kuidagi pidama\u00bb,\u00bb naerab Marina.<\/p>\n
Kui autism seletas k\u00f5ik<\/p>\n
Ootamatult muutis diagnoos mitte ainult Marina enda elu, vaid ka tema suhteid t\u00fctrega.<\/p>\n
Neiu sai ASH diagnoosi juba t\u00e4iskasvanueas, kui pere vajas meditsiinilist t\u00f5endit \u00fclikooli astumiseks Iirimaal.<\/p>\n
Marina s\u00f5nul oli alguses jutt vaid formaalsusest, kuid l\u00e4bivaatuse ajal selgus, et erip\u00e4radel, mida \u00fcmbritsevad m\u00e4rkasid juba lapsep\u00f5lvest, on t\u00f5esti olemas selgitus.<\/p>\n
\u00abMe lihtsalt tulime t\u00f5endi j\u00e4rele. A ps\u00fchhiauter \u00fctles, et asi pole \u00fcldse ainult selles. P\u00e4rast vaatasime lapsep\u00f5lve videosid, tuletasime meelde, milline ta oli v\u00e4ikesena, ja palju sai kohe selgeks,\u00bb jutustab Marina.<\/p>\n
Marina tuletab meelde, et t\u00fctar elas alati raskelt \u00fcle olukordi, mis teistele tundusid t\u00e4iesti tavap\u00e4rastena. N\u00e4iteks oli tal raske olla kaua inimeste seltskonnas, isegi kui need olid s\u00f5brad.<\/p>\n
\u00abAlguses tuleb ta \u00f5nnelikuna: \u00abEma, mul on nii palju uusi s\u00f5pru!\u00bb A n\u00e4dala p\u00e4rast k\u00fcsib: \u00abKuidas sa arvad, kui ma n\u00e4dal aega kellelegi s\u00f5numitele ei vasta, kas see on normaalne?\u00bb Ta lihtsalt v\u00e4sib suhtlemisest v\u00e4ga kiiresti,\u00bb \u00fctleb naine.<\/p>\n
Marina s\u00f5nul tajuvad \u00fcmbritsevad sellist k\u00e4itumist sageli kui \u00fclbeust v\u00f5i mittesoovi suhelda, kuigi p\u00f5hjus on hoopis mujal.<\/p>\n
Neiu n\u00e4iteks sai kohe aru, et ei suuda elada \u00fchiselamus.<\/p>\n
\u00abTa \u00fctles: \u00abMa ei saa. Seal on ju pidevalt keegi k\u00f5rval, keegi r\u00e4\u00e4gib. Ma ei taha olla kogu aeg inimeste seas\u00bb,\u00bb jutustab Marina.<\/p>\n
Veel \u00fcheks keerukuseks said \u00fchised reisid. Varem l\u00f5ppesid need sageli t\u00fclidega, sest t\u00fctar elas raskelt \u00fcle mis tahes muudatusi eelnevalt koostatud plaanis.<\/p>\n
\u00abL\u00e4heme jalutama ja \u00fctleme: \u00abL\u00e4heme t\u00e4na teisele poole\u00bb. Ja k\u00f5ik \u2013 h\u00fcsteerika. A p\u00e4rast saime aru, et asi pole \u00fcldse jonnimises. Lihtsalt temale on v\u00e4ga t\u00e4htis teada ette, mis ja kuidas saab toimuma,\u00bb r\u00f5hutab naine.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd suhtub pere sellesse rahulikult. \u00ab\u00dctleme: \u00abOlgu, mine sina oma marsruuti pidi, aga meie istume senikaua kohvikus\u00bb. Ja keegi ei t\u00fcli enam,\u00bb naeratab Marina.<\/p>\n
Mitte \u00f5igustus, vaid kasutusjuhend iseendale<\/p>\n
Sellele, et raskused, millega ta kokku puutus kogu elu, v\u00f5ivad olla seotud just ATH-ga, hakkas koolitaja ja mentor t\u00e4iskasvanud ATH-ga inimestele Andres Ingerman t\u00f5siselt m\u00f5tlema alles p\u00e4rast kolmek\u00fcmnendat eluaastat.<\/p>\n
\u00abVarem ma lihtsalt m\u00f5tlesin, et k\u00f5igil on nii, \u2013 tuletab ta meelde. \u2013 V\u00f5tmemarkeriks sai mittevastavus intellekti taseme ja selle vahel, millise hinnaga tulid saavutused. Mitte et ma oleks elus v\u00e4he saavutanud, pigem vastupidi: oli nii edusamme poliitikas, k\u00fcmme aastat \u00e4ris kui ka magistri\u00f5pe kiitusega. Kuid see k\u00f5ik maksis mulle m\u00e4rgatavalt suuremaid pingutusi kui neurot\u00fc\u00fcpsetel inimestel. See on omamoodi lisaraskus, millega jooksed elupikkust maratoni.\u00bb<\/p>\n
Ingermani s\u00f5nul tuli tal varastest aastatest alates pidevalt mobiliseerida k\u00f5ik j\u00f5ud, et mitte j\u00e4\u00e4da \u00fcmbritsevatest maha.<\/p>\n
\u00abSee n\u00f5udis enesedistsipliini ja pidevat kontrolli emotsioonide ja t\u00e4helepanu \u00fcle. Alles elukogemuse ja t\u00e4helepanelikkusega hakkad m\u00f5istma, kuiv\u00f5rd erinev oled enamikust,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
\u00dcheks valusamaks m\u00e4lestuseks on seniajani juhtum kooliaastatest.<\/p>\n
\u00abG\u00fcmnaasiumis sain ma esse ees Riigikohtu preemia, \u2013 jutustab Ingerman. \u2013 Korraldajad otsustasid tr\u00fckkida parimad t\u00f6\u00f6d juubelikogumikus, aga mina saatsin eksikombel tr\u00fckikotta tr\u00fckivigadega mustandi. See avaldatigi. Oli v\u00e4ga valus. See kogumik seisab mul seniajani riiulil kui meeldetuletus samaaegselt edust ja t\u00e4helepanematuse hinnast.\u00bb<\/p>\n
P\u00e4rast seda, tunnistab ta, sai dokumentide \u00fclekontrollimise harjumusest igap\u00e4evaelu osa.<\/p>\n
\u00abV\u00f5in lugeda \u00fchte kirja \u00fcle kuus-seitse korda enne saatmist, \u2013 \u00fctleb Ingerman. \u2013 See on g\u00fcmnaasiumis \u00fcsna levinud lugu minu tuttavate seas diagnoositud ATH-ga, kes on \u00fcles ehitanud edukat \u00e4ri v\u00f5i korporatiivse karj\u00e4\u00e4ri. Suurenenud \u00e4revus v\u00f5imaliku vea t\u00f5ttu saab elust lahutamatuks osaks ja tasakaalustab paljuski selle seisundi tugevaid k\u00fclgi.\u00bb<\/p>\n
Andres Ingermani s\u00f5nul peavad \u00fcmbritsevad ATH erip\u00e4rasid sageli laiskuseks, vastutustundetuseks v\u00f5i tahtej\u00f5u puudumiseks.<\/p>\n
\u00abATH-ga inimesel eksisteerib kahte t\u00fc\u00fcpi aega: \u00abpraegu\u00bb ja \u00abmitte praegu\u00bb, \u2013 selgitab ta. \u2013 Ja kui see on \u00abmitte praegu\u00bb, kaob see lihtsalt t\u00e4helepanuv\u00e4ljast. See pole meelega: meie n\u00e4rvis\u00fcsteem t\u00f5esti t\u00f6\u00f6 igatpidi teisiti, ning igavad, rutiinsed \u00fclesanded tulevad meil v\u00e4ga raskelt.\u00bb<\/p>\n
Sealjuures termin \u00abt\u00e4helepanupuudulikkus\u00bb ise, leiab ta, ei ole t\u00e4iesti t\u00e4pne. \u00abT\u00e4helepanu on meil \u00fclej\u00e4\u00e4giga, lihtsalt see on kontsentreeritud sellele, mis meid k\u00f6idab, mis on t\u00f5esti huvitav. Siit ka h\u00fcperfookus, milles n\u00e4dalase t\u00f6\u00f6mahu saab t\u00e4ita m\u00f5ne tunniga. \u00d5iges keskkonnas, mis avab need omadused, n\u00e4itavad ATH-ga inimesed fenomenaalseid tulemusi,\u00bb m\u00e4rgib Ingerman.<\/p>\n
\nTema t\u00e4helepanekute kohaselt v\u00f5ivad paljud ATH-ga inimeste erip\u00e4rad t\u00f5esti saada eeliseks \u2013 eriti ettev\u00f5tluses, loomet\u00f6\u00f6s ja t\u00f6\u00f6s \u043d\u0435\u0441\u0442\u0430\u043d\u0434\u0430\u0440\u0442sete \u00fclesannetega.<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u00abMulle meeldib v\u00f5rdlus, et neurot\u00fc\u00fcpsed inimesed on iseloomult pigem talunikud, aga neurodivergendid \u2013 k\u00fctid-korilased, \u2013 \u00fctleb ta. \u2013 Meile ei ole huvitav monotoonne, paikne tegevus, meile on huvitav teada saada, mis on seal horisondi taga. Vabadusetunne, janu uudse ja seikluste j\u00e4rele \u2013 see k\u00f5ik on meist. Neurodivergentne m\u00f5tlemine v\u00f5imaldab n\u00e4ha seoseid seal, kus teised neid ei m\u00e4rka, ja \u00fchendada mitteilmselget. See aitab leida h\u00f5ivamata \u00e4rini\u0161\u0161e ja ebastandardseid lahendusi k\u00f5ige keerulisemates olukordades.\u00bb<\/p>\n
Eraldi toob ta v\u00e4lja t\u00f6\u00f6 kriisiolukordades.<\/p>\n
\u00abSiin tunnevad ATH-ga inimesed end sageli nagu kala vees, \u2013 jutustab Ingerman. \u2013 K\u00f5rge tempo, kiiresti muutuv keskkond, vajadus v\u00f5tta vastu otsuseid m\u00e4\u00e4ramatuse tingimustes \u2013 just sellest meie stimulatsiooni n\u00f5udev ps\u00fc\u00fchika otseselt puhkeb \u00f5itsele. Pole juhuslik, et nende seas, kes n\u00e4itavad end h\u00e4sti erakorralises meditsiinis ja teistes kriisikutsetes, on pole v\u00e4he ATH-ga inimesi.\u00bb<\/p>\n
Sealjuures r\u00f5hutab ta: k\u00f5ik need omadused saavad eeliseks vaid siis, kui inimene \u00f5pib neid juhtima.<\/p>\n
\u00abOn suur kiusatus anda end loovale kaosele, \u2013 tunnistab Ingerman. \u2013 Kuid parem on vaadata sellele kui juhitavale p\u00f5lemisele: kui mitte suunata energiat, on see lihtsalt s\u00e4hvatus, mis hajub igasse k\u00fclge minimaalse efektiga. Kuid kui ehitada d\u00fc\u00fcs ja suunata see kolossaalne energia \u00fchte k\u00fclge, saavad k\u00e4ttesaadavaks t\u00e4hed.\u00bb<\/p>\n
Mitte hiline diagnoos, vaid hiline selgitus<\/p>\n
Kui alles m\u00f5ned aastad tagasi seostati aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4iret ning autismispektri h\u00e4ireid eelk\u00f5ige lastega, siis t\u00e4na saavad selliseid diagnoose \u00fcha sagedamini esimest korda t\u00e4iskasvanud. Ps\u00fchhiaatri, PhD, kliiniku DocuMental asutaja Eduard Maroni s\u00f5nul ei t\u00e4henda see sugugi seda, et selliseid inimesi oleks saanud m\u00e4rgatavalt rohkem.<\/p>\n
\u00abMa ei arva, et viimaste k\u00fcmnendite jooksul ilmus \u00e4kitselt m\u00e4rgatavalt rohkem ATH v\u00f5i autismispektri h\u00e4iretega inimesi. Pigem paranes oluliselt nende seisundite m\u00f5istmine arstide ja \u00fchiskonna seas,\u00bb \u00fctleb spetsialist.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rati varem t\u00e4helepanu peamiselt v\u00e4ljendunud avaldumisvormidega lastele. Kui inimene \u00f5ppis h\u00e4sti, t\u00f6\u00f6tas edukalt v\u00f5i lihtsalt \u00f5ppis kohanema, j\u00e4id tema erip\u00e4rad sageli m\u00e4rkamata. T\u00e4na aga, \u00fctleb ps\u00fchhiaater, m\u00f5istavad arstid palju paremini, et neuroarengulised h\u00e4ired s\u00e4ilivad kogu elu jooksul.<\/p>\n
Just seep\u00e4rast saavad \u00fcha enam t\u00e4iskasvanuid esimest korda selgituse neile raskustele, mis saatsid neid lapsep\u00f5lvest alates.<\/p>\n
Sealjuures, r\u00f5hutab ps\u00fchhiauter, kogenud spetsialist ei pane kunagi diagnoosi \u00fche tunnuse p\u00f5hjal. N\u00e4iteks jutustab inimene, et oli lapsep\u00f5lvest alates v\u00e4ga v\u00f5imekas, kuid unustas pidevalt t\u00e4htsaid asju, ei suutnud end organiseerida, l\u00fckkas l\u00f5putult edasi asju, vahetas sageli t\u00f6\u00f6d v\u00f5i tundis t\u00f5siseid probleeme t\u00e4htaegadest kinnipidamisega hoolimata k\u00f5rgest intellektist ja motivatsioonist.<\/p>\n
Autismispektri h\u00e4irete puhul k\u00f5lab Maroni s\u00f5nul lugu tavaliselt teisiti.<\/p>\n
\u00abInimene \u00fctleb, et tundis end kogu elu \u00abmitte sellisena\u00bb, ei m\u00f5istnud suhtlemise kirjutamata reegleid, v\u00e4sis kiiresti sotsiaalsetest kontaktidest, eelistas selget korda ja etten\u00e4htavust, aga p\u00e4rast tihedat suhtlemist vajas ta palju aega taastumiseks,\u00bb jutustab ps\u00fchhiauter.<\/p>\n
Kuid ta r\u00f5hutab, et sarnaseid erip\u00e4rasid v\u00f5ib esineda ka teiste seisundite puhul.<\/p>\n
\u00abSeep\u00e4rast p\u00f5hineb diagnoos alati \u00fcksikasjalikul kliinilisel vestlusel, arengu anal\u00fc\u00fcsil lapsep\u00f5lvest alates ja teiste v\u00f5imalike p\u00f5hjuste v\u00e4listamisel,\u00bb selgitab spetsialist.<\/p>\n
Veel \u00fcks p\u00f5hjus, miks diagnoos ilmub sageli alles t\u00e4iskasvanueas, \u2013 paljude inimeste v\u00f5ime kompenseerida oma erip\u00e4rasid aastate viisi.<\/p>\n
\u00abPaljud inimesed t\u00f6\u00f6tavad aastate viisi v\u00e4lja omaenda kompensatsioonistrateegiaid. Nad peavad p\u00e4evikuid, panevad k\u00fcmneid meeldetuletusi, t\u00f6\u00f6tavad m\u00e4rgatavalt rohkem kui \u00fcmbritsevad, harjutavad vestlusi ette v\u00f5i v\u00e4ldivad olukordi, mis tekitavad raskusi,\u00bb \u00fctleb Maron.<\/p>\n
Kuid neile, kes selliseid lugusid lugedes tunnevad neis \u00e4ra enda, soovitab ps\u00fchhiaater mitte rutata j\u00e4reldustega.<\/p>\n
\u00abT\u00e4na on internetis palju infot, ja m\u00f5ned kirjeldused v\u00f5ivad t\u00f5esti tunduda v\u00e4ga tuttavatena. Kuid sarnaseid s\u00fcmptomeid esineb \u00e4revush\u00e4irete, depressiooni, kroonilise stressi, uneh\u00e4irete, l\u00e4bip\u00f5lemise tagaj\u00e4rgede ja reas teiste seisundite puhul,\u00bb tuletab ta meelde.<\/p>\n
Kui aga inimene tunneb, et sarnased erip\u00e4rad m\u00f5jutavad oluliselt tema elu, tasub p\u00f6\u00f6rduda spetsialisti poole, kes tegeleb t\u00e4iskasvanute neuroarengu h\u00e4irete diagnoosimisega.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tavad lahendused<\/p>\n
Tegevusterapeudi poole p\u00f6\u00f6rdutakse reeglina siis, kui igap\u00e4evaelu muutub m\u00e4rgatavalt keerulisemaks, aga tavap\u00e4rased viisid raskustega toimetulekuks enam ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Kuidas selgitab tegevusterapeut ja sensoorse integratsiooni spetsialist Talvi Toom, aitab tegevusteraapia inimesel iseseisvalt tulla toime igap\u00e4evaeluga.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjused, m\u00e4rgib spetsialist, v\u00f5ivad olla k\u00f5ige erinevamad. \u00dchtedel on raske planeerida aega, alustada ja l\u00f5petada asju, organiseerida igap\u00e4evaelu, k\u00e4sutada eelarvet v\u00f5i hoida tasakaalu t\u00f6\u00f6 ja isikliku elu vahel.<\/p>\n
Teised tunnevad raskusi sellega, et leida aega puhkuseks ja j\u00f5u taastamiseks.<\/p>\n
Mitte harva p\u00f6\u00f6rduvad inimesed sensoorsete erip\u00e4rade t\u00f5ttu \u2013 n\u00e4iteks suurenenud tundlikkus m\u00fcra, valguse, l\u00f5hnade v\u00f5i erinevate tekstuuride suhtes, samuti liigutuslike erip\u00e4rade t\u00f5ttu.<\/p>\n
P\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad saada ka raskused t\u00e4helepanu kontsentreerimisega, impulsiivsusega, oma tegevuse organiseerimisega v\u00f5i kohanemisega muudatustega.<\/p>\n
\u00abSageli saab suurimaks probleemiks mitte neuroerip\u00e4ra iseendast, vaid aastatepikkused katsed kohaneda keskkonnaga, mis ei arvesta inimese erip\u00e4rasid ja tema reaalseid vajadusi,\u00bb \u00fctleb Toom.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei eksisteeri just seep\u00e4rast tegevusteraapias universaalseid lahendusi. L\u00e4henemine ehitatakse alati \u00fcles arvestades konkreetse inimese vajadusi, soove ja erip\u00e4rasid.<\/p>\n
Need v\u00f5ivad olla visuaalsed juhendid ja meeldetuletused, \u00fclesannete jaotamine v\u00e4iksemateks ja arusaadavamateks sammudeks, tervist toetavate harjumuste kujundamine, taimerite ja teiste aja planeerimise vahendite kasutamine, samuti \u00fcmbritseva keskkonna kohandamine selliselt, et inimesel oleks kergem osaleda temale t\u00e4htsates igap\u00e4evastes asjades.<\/p>\n
\u00ab\u00dchele inimesele saab tohutuks abiks m\u00fcrasummutavad k\u00f5rvaklapid, teisele \u2013 regulaarsed liikumispausid v\u00f5i eelnevalt planeeritud aeg taastumiseks. Kellelegi aitab erinevate sotsiaalsete olukordade l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine, et leida viise nendega toimetulekuks, varjamata pidevalt oma loomulikke vajadusi, reaktsioone v\u00f5i oma identiteeti,\u00bb selgitab spetsialist.<\/p>\n
Neile, kes alles alustavad kahtlustamist, et tema raskused v\u00f5ivad olla seotud ATH v\u00f5i autismiga, soovitab spetsialist eelk\u00f5ige alustada enda j\u00e4lgimist ilma enesekriitikata.<\/p>\n
Ta soovitab p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu sellele, millised olukorrad annavad energiat, a millised, vastupidi, v\u00f5tavad seda, millistel hetkedel tekib \u00fclekoormus ja millised seadusp\u00e4rasused korduvad.<\/p>\n
Igap\u00e4evaelus, Toomi s\u00f5nul, v\u00f5ivad aidata \u00fclesannete jaotamine v\u00e4ikesteks sammudeks, \u00fche asja tegemine korraga, harjumus kirjutada t\u00e4htsad m\u00f5tted kohe \u00fcles, realistlikud kokkulepped iseendaga ja eelnevalt planeeritud pausid taastumiseks.<\/p>\n
Spetsialist r\u00f5hutab, et neuroerip\u00e4rad \u2013 see ei ole see, mida on vaja v\u00f5i saab parandada.<\/p>\n
\u00abTegevusteraapia ei p\u00fc\u00fca teha inimest neurot\u00fc\u00fcpseks \u2013 see on v\u00f5imatu ja seda pole vaja. See aitab leida tasakaalu inimese, tema igap\u00e4evase tegevuse ja \u00fcmbritseva keskkonna vahel.<\/p>\n
K\u00f5ige sagedamini ei vaja inimene rohkem pingutusi \u2013 temale on vaja sobivamaid tingimusi ja strateegiaid. Kui inimene m\u00f5istab oma vajadusi ega karda neist r\u00e4\u00e4kida, v\u00e4heneb \u00fclekoormus, aga v\u00f5imalusi elada t\u00e4idetud ja m\u00f5testatud elu muutub rohkem,\u00bb \u00fctleb Talvi Toom.<\/p>\n
Miks sekkus \u00f5iguskantsler?<\/p>\n
See, et diagnoosi t\u00e4iskasvanutele pannakse t\u00e4na \u00fcha sagedamini, m\u00f5jutas mitte ainult meditsiinilist praktikat, vaid ka seadusandlust.<\/p>\n
Alles 2022. aastal p\u00f6\u00f6ras \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise t\u00e4helepanu ATH ravimite h\u00fcvitamise korrale.<\/p>\n
P\u00f5hjuseks sai p\u00f6\u00f6rdumine, milles osutati, et t\u00e4iskasvanud, kes said diagnoosi p\u00e4rast 20. eluaastat, ei saa arvestada ravimite soodusttagamisega, isegi kui h\u00e4ire ise tekkis juba lapsep\u00f5lves.<\/p>\n
P\u00e4rast kontrolli j\u00f5udis \u00f5iguskantsler j\u00e4reldusele, et kehtinud reegleid on vaja muuta.<\/p>\n
\u00ab\u00d5iguskantsler tuvastas, et suhtuti erinevalt inimestesse, kellel ATH tekkis enne 20-aastast vanust, kuid diagnoos pandi hiljem, ja neisse, kellele see j\u00f5uti panna enne 20. eluaastat. Teisis\u00f5nu, erinevus s\u00f5ltus mitte haiguse enda erip\u00e4radest, vaid eranditult diagnoosi paneku ajast,\u00bb selgitab \u00f5iguskantsleri b\u00fcroo esindaja Janar Filippov.<\/p>\n
Seda seisukohta v\u00e4ljendati \u00fcksikasjalikult ka siis ettevalmistatud \u00f5iguslikus anal\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n
Dokumendis m\u00e4rgitakse, et paljud inimesed said diagnoosi alles t\u00e4iskasvanueas neist mittes\u00f5ltuvatel p\u00f5hjustel: \u00fchiskonna ebapiisava teadlikkuse, ps\u00fchhiaatrilise abi piiratud k\u00e4ttesaadavuse, s\u00fcmptomite sarnasuse t\u00f5ttu teiste seisunditega v\u00f5i seep\u00e4rast, et alles hiljuti peeti ATH-d ekslikult h\u00e4ireks, millest laps aja jooksul \u00abv\u00e4lja kasvab\u00bb.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu, j\u00f5udis \u00f5iguskantsler j\u00e4reldusele, ei tohi inimest ilma j\u00e4tta \u00f5igusest soodusravile ainult seep\u00e4rast, et diagnoos pandi temale hiljem.<\/p>\n
Autism v\u00f5i kunst olla \u00abnagu k\u00f5ik\u00bb<\/p>\n
Paljud autistlikud inimesed j\u00e4\u00e4vad lapsep\u00f5lves ja nooruses diagnoosita. Eesti Autismi\u00fchingu esinaise Marianne Kuzemt\u0161enko s\u00f5nul, hoolimata sellest, et varajase avastamise t\u00e4htsusest r\u00e4\u00e4gitakse juba palju aastaid, j\u00e4\u00e4vad praktikas arenguerip\u00e4rad endiselt mitte harva m\u00e4rkamata.<\/p>\n
\u00abVahel vanemad ei m\u00e4rka mingeid erip\u00e4rasid v\u00f5i loodavad, et aja jooksul m\u00f6\u00f6dub k\u00f5ik ise. Juhtub ka nii, et nad ei taha kuulda lasteaia kasvatajate m\u00e4rkusi lapse raskuste kohta suhtlemises v\u00f5i igap\u00e4evaelus. Lisaks peavad paljud ps\u00fchhiaatri juurde minekut seniajani millekski h\u00e4biv\u00e4\u00e4rseks,\u00bb \u00fctleb ta.<\/p>\n
Kuzemt\u0161enko s\u00f5nul muutuvad probleemid mitte harva eriti m\u00e4rgatavaks juba algkoolis, kui muutub harjumusp\u00e4rane keskkond, tekib rohkem n\u00f5udmisi iseseisvusele ja suhtlemisele. Ehkki hariduss\u00fcsteem peab pakkuma tuge igale lapsele, on praktikas seda saada m\u00e4rgatavalt lihtsam, kui diagnoos on juba teada.<\/p>\n
Veel \u00fcks probleem \u2013 tee esmase diagnoosimiseni.<\/p>\n
\u00abVahel perearst ei suuna last e-konsultatsioonilegi, \u00f6eldes, et j\u00e4rjekorrad on ikkagi liiga pikad ja spetsialisti juurde p\u00e4\u00e4seda ei \u00f5nnestu. Selle asemel soovitatakse vanematele p\u00f6\u00f6rduda kohe tasulisse kliinikusse,\u00bb jutustab Autismi\u00fchingu esinaine.<\/p>\n
\n\u00dcha enam inimesi saab teada oma diagnoosist juba t\u00e4iskasvanueas. Kuzemt\u0161enko s\u00f5nul kohanevad nad aastaid edukalt kooli, \u00fclikooli v\u00f5i t\u00f6\u00f6 n\u00f5udmistega, kuni harjumusp\u00e4rane struktuur kaob.<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u00ab\u00d5ppimise ajal on elu tavaliselt \u00fcsna selgelt organiseeritud. Kuid p\u00e4rast hariduse omandamist tekib vajadus v\u00f5tta iseseisvalt vastu otsuseid, ehitada \u00fcles oma elu, tulla toime m\u00e4\u00e4ramatusega. Just siis hakkavad varasemad raskused avalduma palju tugevamini,\u00bb selgitab ta.<\/p>\n
Mitte harva tugevnevad just sel etapil \u00e4revus ja stress, tekivad probleemid suhetes, a vahel areneb depressioon. Siis hakkab inimene esimest korda otsima vastust k\u00fcsimusele, miks ta tundis end kogu elu teistsugusena.<\/p>\n
Eriti sagedasti saavad hilise diagnoosi naised.<\/p>\n
\u00abT\u00fcdrukud on tavaliselt palju paindlikumad ja kohanevad paremini erinevate olukordadega. Nad \u00f5pivad varasest vanusest peitma oma erip\u00e4rasid,\u00bb \u00fctleb spetsialist<\/p>\n
. Tema s\u00f5nul on jutt \u00fagyne itselt maskeerimisest \u2013 teadlikust v\u00f5i teadvustamata p\u00fc\u00fcdlusest n\u00e4ida \u00abnagu k\u00f5ik\u00bb, kuna omaenda erip\u00e4rasid tajutakse kui mittesoovitavaid.<\/p>\n
Lisaks avaldub naistel autism mitte harva teisiti kui meestel.<\/p>\n
\u00abVahel n\u00e4evad s\u00fcmptomid v\u00e4lja mittet\u00fc\u00fcpilised, seep\u00e4rast peetakse neid hoopis teiste seisundite avaldumisvormideks,\u00bb selgitab Kuzemt\u0161enko.<\/p>\n
Ehkki teadmisi autismist j\u00e4\u00e4b rohkemaks, j\u00e4\u00e4vad paljud stereot\u00fc\u00fcbid p\u00fcsima.<\/p>\n
\u00abAutism \u2013 see ei ole intellektuaalne puue. See ei ole haigus, mida saab v\u00e4lja ravida. See ei ole vaktsineerimise tagaj\u00e4rg. Ja autistlikud inimesed ei ole oma loomult agressiivsed,\u00bb l\u00fckkab ta \u00fcmber k\u00f5ige levinumad m\u00fc\u00fcdid.<\/p>\n
Neile, kes tundsid end v\u00f5i oma l\u00e4hedasi kirjelduses esimest korda \u00e4ra, soovitab spetsialist eelk\u00f5ige m\u00f5elda, kuiv\u00f5rd need erip\u00e4rad t\u00f5esti m\u00f5jutavad igap\u00e4evaelu.<\/p>\n
\u00abMeil k\u00f5igil on jooni, mis on iseloomulikud autismile. Kuid kui need erip\u00e4rad hakkavad segama igap\u00e4evaelu, v\u00f5ib arusaamine sellest, millega inimene t\u00e4pselt kokku puutub, osutuda t\u00e4htsaks nii temale endale kui ka tema l\u00e4hedastele,\u00bb l\u00f5petab Marianne Kuzemt\u0161enko.<\/p>\n
Et mitte otsida vastust k\u00fcmnendeid<\/p>\n
T\u00e4iskasvanute lood, kes alles k\u00fcmnete aastate p\u00e4rast saavad diagnoosi ja leiavad l\u00f5puks selgituse oma raskustele, panevad m\u00f5tlema: kas oli v\u00f5imalik m\u00e4rgata neid erip\u00e4rasid varem? Spetsialistide s\u00f5nul on t\u00e4na varajase avastamise v\u00f5imalusi saanud rohkem, kuid mitte v\u00e4hem t\u00e4htis on eristada neuroarengu erip\u00e4rasid tavalistest individuaalsetest erinevustest laste vahel.<\/p>\n
\u00abK\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu mitte mingile eraldiseisvale s\u00fcmptomile, vaid sellele, kuidas laps tuleb toime igap\u00e4evaeluga, \u2013 selgitab \u00fcks Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhtidest Ere Vasli. \u2013 K\u00f5ik lapsed on erinevad: \u00fcks on liikuvam, teine unistavam, kolmas tundlikum v\u00f5i sulgunum. Erinevused temperamendis v\u00f5i iseloomus iseendast ei t\u00e4henda veel h\u00e4ire olemasolu.\u00bb<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tekib p\u00f5hjus konsultatsioonile p\u00f6\u00f6rdumiseks siis, kui raskused s\u00e4ilivad pikka aega, avalduvad erinevates olukordades \u2013 n\u00e4iteks nii kodus kui ka koolis \u2013 ja hakkavad m\u00f5jutama \u00f5ppimist, suhteid eakaaslastega, igap\u00e4evaelu v\u00f5i lapse emotsionaalset heaolu.<\/p>\n
ATH puhul v\u00f5ivad need olla p\u00fcsivad probleemid t\u00e4helepanu kontsentreerimisega, impulsiivsus, raskused planeerimise ja asjade l\u00f5petamisega v\u00f5i v\u00e4ljendunud rahutus. Sealjuures v\u00f5ib ATH avalduda mitte ainult h\u00fcperaktiivsuses, vaid eelk\u00f5ige hajevil olekus, seep\u00e4rast j\u00e4\u00e4b see vahel m\u00e4rkamata.<\/p>\n
Autismi puhul, Ere Vasli s\u00f5nul, tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu raskustele sotsiaalsete olukordade m\u00f5istmisel, s\u00f5prussuhete loomisel ja hoidmisel, kohanemisel muudatustega, samuti v\u00e4ga kitsastele huvidele, v\u00e4ljendunud vajadusele harjumusp\u00e4rase korra j\u00e4rele ja suurenenud tundlikkusele helide, valguse, puudutuste ja teiste sensoorsete \u00e4rritajate suhtes.<\/p>\n
Rajaleidja keskuse spetsialistid puutuvad mitte harva kokku veel \u00fche olukorraga.<\/p>\n
\u00abLapse uuringu ajal hakkavad vanemad vahel m\u00e4rkama sarnaseid erip\u00e4rasid ka endal. Arvestades ATH p\u00e4rilikku komponenti, pole see \u00fcllatav. M\u00f5nel juhul saab just lapse uuring vanemale p\u00f5hjuseks ise p\u00f6\u00f6rduda konsultatsioonile v\u00f5i l\u00e4bida hindamine,\u00bb \u00fctleb keskuse juht Raul Kadaste.<\/p>\n
Sealjuures, r\u00f5hutab ta, k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 mitte diagnoos, vaid lapse vajaduste \u00f5igeaegne m\u00f5istmine ja v\u00f5imalus osutada temale vajalikku tuge. Just seep\u00e4rast aitab varajane avastamine mitte ainult paremini m\u00f5ista arenguerip\u00e4rasid, vaid ka valida \u00f5igeaegselt abi, mis v\u00f5imaldab lapsel edukamalt tulla toime igap\u00e4evaeluga ja tulevikus v\u00e4ltida paljusid raskusi.<\/p>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
Vanda Kristjan,<\/p>\n
perearst, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, vaimse tervise t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht<\/p>\n
Viimaste aastate jooksul on ATH teemat hakatud arutama palju sagedamini, ja see on h\u00e4sti m\u00e4rgatav perearstide t\u00f6\u00f6s. Inimesed on hakanud paremini orienteeruma vaimse tervise k\u00fcsimustes ja p\u00f6\u00f6rduvad meie poole \u00fcha sagedamini esmaseks konsultatsiooniks.<\/p>\n
Sealjuures kaugeleki mitte alati ei tule inimene m\u00f5ttega, et tal v\u00f5ib olla just ATH. Sagedamini kaebab ta pidevale v\u00e4simusele, raskustele t\u00e4helepanu kontsentreerimisega, \u00e4revusele, meeleoluk\u00f5ikumistele v\u00f5i s\u00f5ltuvusk\u00e4itumise erinevatele vormidele.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et perearst ei pane ATH diagnoosi ega m\u00e4\u00e4ra medikamentoorset ravi. Meie \u00fclesanne \u2013 hinnata olukorda, m\u00e4rgata sellele seisundile iseloomulikke tunnuseid, v\u00e4listada kaebuste teised v\u00f5imalikud p\u00f5hjused ja vajadusel suunata inimene ps\u00fchhiaatri poole.<\/p>\n
Kahjuks on sellel teel ka keerukusi. K\u00f5ige sagedamini on need seotud spetsialistide ja profiilteenuste piiratud k\u00e4ttesaadavusega, mille t\u00f5ttu pikeneb ooteaeg diagnoosimiseks ja ravi alguseks. Just seep\u00e4rast on nii oluline, et perearstid, vaimse tervise spetsialistid ja tugiteenistused t\u00f6\u00f6taksid sidusalt.<\/p>\n
Ja k\u00f5ige t\u00e4htsam: ei tasu panna endale diagnoosi iseseisvalt. Kui tunnete, et vaimse tervise probleemid t\u00f5esti segavad teil elada, on k\u00f5ige \u00f5igem esimene samm p\u00f6\u00f6rdumine oma perearstikeskusesse.<\/p>\n
ABI \u2013 ETAPPIDE KAUPA<\/p>\n
L\u00e4hiaastatel plaanitakse Eestis rakendada astmeline abis\u00fcsteem vaimse tervise probleemidega inimestele. Selle p\u00f5him\u00f5te seisneb selles, et inimene saab tuge j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u2013 k\u00f5ige lihtsamatest abivormidest spetsialiseeritumatani, kui eelmine etapp ei andnud tulemust. Sealjuures toimub \u00fcleminek j\u00e4rgmisele tasemele alles p\u00e4rast inimese seisundi hindamist.<\/p>\n
\u00abMitte iga vaimse tervise probleem ei n\u00f5ua kohe ps\u00fchholoogi v\u00f5i ps\u00fchhiaatri konsultatsiooni. Kui s\u00fcmptomid on v\u00e4ljendunud t\u00fchiselt, v\u00f5ib abi alguse saada usaldusv\u00e4\u00e4rsest infost, seisundi enesehindamisest ja teaduslikult p\u00f5hjendatud struktureeritud eneseabiprogrammidest, mida inimene saab kasutada iseseisvalt,\u00bb selgitab Sotsiaalministeeriumi esindaja Karin V\u00e4ljam\u00e4e.<\/p>\n
Kui s\u00fcmptomid s\u00e4ilivad, saavad j\u00e4rgmiseks etapiks madalointensiivsed ps\u00fchholoogilised sekkumised (VIPS), mis toimuvad spetsialisti juhendamisel. Need aitavad inimesel omandada praktilisi oskusi \u00e4revuse, alandatud meeleolu \u00fcletamiseks ja \u00f5ppida paremini reguleerima oma m\u00f5tteid ja emotsioone.<\/p>\n
\u00abKui inimese seisund on raskem v\u00f5i eelnevast abist osutus v\u00e4heks, liigub ta tervishoius\u00fcsteemi. Perearst hindab patsiendi seisundit, v\u00f5ib alustada ravi v\u00f5i suunata tema ps\u00fchholoogi v\u00f5i ps\u00fchhiaatri poole. Vajadusel on k\u00e4ttesaadavad ka intensiivsemad ps\u00fchholoogilised ja ps\u00fchhiaatrilised ravimeetodid,\u00bb \u00fctleb V\u00e4ljam\u00e4e.<\/p>\n
Ministeeriumi esindaja lisab: \u00abMe t\u00f6\u00f6tame v\u00e4lja ka digitaalset marsruuti, mis v\u00f5imaldab inimesel hinnata oma seisundit, valida sobiva abiliigi ja saada juurdep\u00e4\u00e4su esimese astme teenustele s\u00f5ltumatult ajast ja kohast.\u00bb<\/p>\n
KOMMENTAAR <\/p>\n
Veronika Tarkiainen, <\/p>\n
T\u00f6\u00f6tukassa t\u00f6\u00f6andjate konsultant<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6s kohtume igap\u00e4evaselt k\u00f5ige erinevamate inimestega, ja ei saa \u00f6elda, et just ATH v\u00f5i autism kuidagi eriliselt eristuksid teiste p\u00f5hjuste seas, millega meie kliendid p\u00f6\u00f6rduvad.<\/p>\n
Sealjuures on oluline m\u00f5ista, et n\u00e4iteks t\u00e4iskasvanud autistlikke inimesi ei saa vaadelda \u00fche grupina. Nende elu- ja t\u00f6\u00f6tee v\u00f5ib olla t\u00e4iesti erinev, seep\u00e4rast uuringud pigem kinnitavad vajadust individuaalse l\u00e4henemise j\u00e4rele igale inimesele.<\/p>\n
Viimaste aastate jooksul n\u00e4eme me ka seda, et t\u00f6\u00f6andjad on hakanud palju paremini m\u00f5istma neuroerip\u00e4radega seotud k\u00fcsimusi, ja \u00fcldiselt on saanud teadlikumaks tervisek\u00fcsimustes.<\/p>\n
Nendele t\u00f6\u00f6andjatele, kelle kollektiivis t\u00f6\u00f6tab ATH v\u00f5i autismiga inimene, soovitaksin ma eelk\u00f5ige mitte ehitada oletusi, vaid lihtsalt k\u00fcsida t\u00f6\u00f6tajalt endalt, mis aitab temal teha t\u00f6\u00f6d maksimaalselt h\u00e4sti. Oluline on s\u00f5nastada selgelt eesm\u00e4rgid ja sammud nende saavutamiseks, r\u00e4\u00e4kida lihtsas ja arusaadavas keeles ning kindlasti m\u00e4rkida \u00e4ra inimese tugevad k\u00fcljed.<\/p>\n
M\u00c4RKMIKUSSE<\/p>\n
Mis muutus ATH ravis?<\/p>\n
Alates 1. juulist 2026 muutusid ATH ravimite h\u00fcvitamise tingimused. Peamine muudatus seisneb selles, et enne lisdeksamfetamiini m\u00e4\u00e4ramist ei n\u00f5uta enam atomoksetiini kohustuslikku kasutamist.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on kohustuslik etapp atomoksetiiniga t\u00fchistatud, kuid n\u00f5ue eelneva ravi kohta met\u00fc\u00fclfenidaadiga s\u00e4ilib.<\/p>\n
Lisdeksamfetamiini v\u00f5ib endiselt m\u00e4\u00e4rata ps\u00fchhiaater v\u00f5i lasteps\u00fchhiaater vaid sel juhul, kui ravi met\u00fc\u00fclfenidaadiga adekvaatses doosis kuuen\u00e4dalase perioodi jooksul osutus ebapiisavalt t\u00f5husaks, p\u00f5hjustas k\u00f5rvaltoimeid, mille t\u00f5ttu patsient oli sunnitud teraapia katkestama, v\u00f5i kui selle ravimi kasutamine on meditsiinilistel p\u00f5hjustel vastun\u00e4idustatud. Analoogsed tingimused kehtivad ka deksamfetamiini sisaldavate ravimite puhul.<\/p>\n
2025. aastal sai Eestis ATH ravi 17 292 patsienti. Neist 84% v\u00f5ttis met\u00fc\u00fclfenidaati, 15% \u2013 atomoksetiini, aga 20% \u2013 lisdeksamfetamiini.<\/p>\n
Tervisekassa esindajad m\u00e4rgivad: nad ei oota, et need muudatused toovad kaasa t\u00e4iendavaid kulusid, kuna atomoksetiini ja lisdeksamfetamiini maksumus on t\u00e4na v\u00f5rreldav. Sealjuures v\u00f5ib kaudne efekt osutuda positiivseks: patsiendid saavad kiiremini k\u00e4tte neile k\u00f5ige sobivama ravi, aga korduvate visiitide arv eriarstide juurde v\u00f5ib v\u00e4heneda.<\/p>\n
Lisaks vaatavad nad praegu l\u00e4bi ps\u00fchhiaatrite ettepanekuid ravimite m\u00e4\u00e4ramise tingimuste \u00fclevaatamiseks alla 19-aastastele patsientidele. Selle t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk \u2013 teha reeglid arusaadavamaks k\u00f5igile raviprotsessi osalistele, sealhulgas m\u00e4\u00e4rata selgelt kindlaks, millised spetsialistid peavad osalema teraapia m\u00e4\u00e4ramise otsuse tegemisel.<\/p>\n
EI KASVA V\u00c4LJA, VAID \u00d5PIVAD TOIME TULEMA<\/p>\n
Saidil Peaasi.ee ilmus podkasti Pearaadio osa \u00abATH: olemus, diagnoosimine ja ravi\u00bb (\u00abATH olemus, diagnoosimine ja ravi\u00bb).<\/p>\n
Spetsialistid tuletasid meelde, et ATH \u2013 see ei ole lihtsalt t\u00e4helepanematus v\u00f5i liigne liikuvus. Sellele seisundile on iseloomulikud kolm peamist avaldumisr\u00fchma: raskused t\u00e4helepanu kontsentreerimisega, impulsiivsus ja h\u00fcperaktiivsus. Sealjuures on need igal inimesel v\u00e4ljendunud erinevalt: \u00fchtedel avalduvad tugevamini raskused t\u00e4helepanuga, teistel \u2013 impulsiivsus v\u00f5i liigutuslik aktiivsus.<\/p>\n
Vanusega s\u00fcmptomid samuti muutuvad. Kui lapsep\u00f5lves ja teismeliseeas on tavaliselt rohkem m\u00e4rgatavad h\u00fcperaktiivsus ja impulsiivsus, siis t\u00e4iskasvanueas t\u00f5usevad esiplaanile neranditult probleemid t\u00e4helepanu kontsentreerimisega ja enesekorraldusega.<\/p>\n
T\u00e4htsat rolli m\u00e4ngib ka \u00fcmbritsev keskkond. Selge struktuur, arusaadav p\u00e4evakava, liigsete segavate tegurite puudumine ja omaenda korraldusstrateegiad aitavad paljudel inimestel edukalt h\u00fcvitada oma erip\u00e4rasid. Just seep\u00e4rast tulevad m\u00f5ned lapsed koolis h\u00e4sti toime, aga t\u00e4iskasvanud \u2013 t\u00f6\u00f6l, ja diagnoos j\u00e4\u00e4b pikalt m\u00e4rkamata.<\/p>\n
Sealjuures r\u00f5hutavad spetsialistid: ATH ei teki ootamatult 30- v\u00f5i 40-aastaselt. See on arengu neurobioloogiline erip\u00e4ra, mis saab alguse lapsep\u00f5lves, isegi kui diagnoosi siis ei pandud.<\/p>\n
Veel \u00fcks t\u00e4htis moment \u2013 p\u00e4rilikkus. ATH kuulub k\u00f5rge geneetilise soodumusega seisundite hulka. Sealjuures ei ole h\u00e4iret v\u00f5imalik \u00abkasvatada\u00bb valede meetoditega.<\/p>\n
\u00abOn t\u00e4iesti v\u00f5imatu kasvatada kelleski ATH-d. Seep\u00e4rast on v\u00e4ide, et h\u00e4ire on p\u00f5hjustatud kasvatusest, vale,\u00bb r\u00f5hutavad spetsialistid.<\/p>\n