2009. aastal nurjas \u00fcksainus erapooletu h\u00e4\u00e4l Islandi parlamendis Iseseisvuspartei (Sj\u00e1lfst\u00e6\u00f0isflokkurinn) ettepaneku korraldada referendum k\u00fcsimuses, kas taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist v\u00f5i mitte. 2026. aasta augusti referendum on islandlaste jaoks esimene kord v\u00e4ljendada, kas nad tahavad, et valitsus taas j\u00e4tkaks ELiga \u00fchinemise l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi p\u00e4rast nende k\u00fclmutamist 2015. aastal.<\/p>\n
\nOlgugi et sisepoliitilised kaalutlused p\u00fcsivad endistviisi kesksel kohal, on hiljutised geopoliitilised arengud arutelu muutnud.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Arvamusk\u00fcsitlused viitavad erakordselt tasav\u00e4gisele konkurentsile. Hiljutised<\/a> uuringud<\/a> n\u00e4itavad, et Islandi \u00fchiskond jaguneb endiselt peaaegu v\u00f5rdselt, peegeldades pikaajalisi erimeelsusi suver\u00e4\u00e4nsuse, majandusliku integratsiooni ja riigi strateegilise orientatsiooni asjus. Olgugi et sisepoliitilised kaalutlused p\u00fcsivad endistviisi kesksel kohal, on hiljutised geopoliitilised arengud arutelu muutnud. Donald Trumpi s\u00f5jakad avaldused Gr\u00f6\u00f6nimaa kohta ja Atlandi-\u00fcleseid suhteid \u00fcmbritsev laiem ebakindlus on t\u00f5stnud Arktika julgeoleku ja Islandi koha Euroopa strateegilises arhitektuuris avalikus arutelus esiplaanile.<\/p>\n
Finantskriisist k\u00fclmutatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteni<\/p>\n
Kuigi Islandil elab alla 400\u00a0000 inimese, mis teeks sellest v\u00e4ikseima liikmesriigi, on see nii nominaalse SKP elaniku kohta<\/a> kui ka demokraatliku \u00f5igusp\u00e4rasuse<\/a> poolest maailmas esiviisikus. Riik on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP), Schengeni ala ja arvukates ELi agentuurides ja programmides osalemise kaudu Euroopa Liiduga tihedalt integreeritud.<\/p>\n
Vasaktsentristlik koalitsioonivalitsus esitas Euroopa Liidu liikmesuse taotluse 2009. aastal p\u00e4rast Islandi pangandussektori kokkuvarisemist \u00fcleilmse finantskriisi ajal. IMFi kehtestatud kapitalikontrolli ajal peeti nii ELi kui ka euroala liikmesust \u00fcldiselt majandusliku stabiilsuse taastamise vahendiks. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised edenesid kiiresti t\u00e4nu Islandi olemasolevale vastavusele ELi \u00f5igusaktidega. Kolme aasta jooksul avati 27 l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispeat\u00fckki. Esialgselt avamata j\u00e4i \u00fcksteist: tundlikud peat\u00fckid kalanduse, p\u00f5llumajanduse ja energeetika kohta j\u00e4id puutumata. Siis aga jooksis ELi liikmesuse k\u00fcsimus ummikusse<\/a>.<\/p>\n
Protsess peatus j\u00e4rsult p\u00e4rast seda, kui 2013. aasta parlamendivalimised t\u00f5id v\u00f5imule euroskeptilise paremtsentristliku koalitsiooni. Euroala v\u00f5lakriis oli vahepeal Euroopa Liidu aupaistet tuhmistanud. Liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised katkestati ja 2015. aastal esitas Island ametliku taotluse, et teda enam kandidaatriigina ei koheldaks. Samas ei v\u00f5tnud Althing liikmeks astumise avaldust kunagi tagasi, seega j\u00e4i 2009. aasta taotlus tehnilises m\u00f5ttes kehtivaks.<\/p>\n
Kuigi majanduse kiire taastumine v\u00e4hendas liikmeks astumise otsest ajendit, keskendus vastuseis eelk\u00f5ige kalandusele. Mure, et ELi liikmesus v\u00f5ib n\u00f5rgendada Islandi kontrolli oma mereressursside \u00fcle, muutis kalanduse riigi Euroopa debati otsustavaks k\u00fcsimuseks \u2013 ja sama seis p\u00fcsib t\u00e4naseni.<\/p>\n
Kalandus, suver\u00e4\u00e4nsus ja siseriiklik debatt<\/p>\n
Kalandusel on riigi poliitilises identiteedis ainulaadne koht ja see on endiselt Islandi majanduse<\/a> s\u00fcdamik, moodustades umbes 10 protsenti SKPst ja ligemale 40 protsenti ekspordi v\u00e4\u00e4rtusest. 1980. ja 1990. aastate poliitilised muudatused<\/a> ennetasid edukalt kalade \u00fclep\u00fc\u00fcki ja maksimeerisid majanduslikku efektiivsust, kuid viisid ka kalap\u00fc\u00fcgi\u00f5iguste tugeva koondumiseni v\u00e4ikse r\u00fchma pere-konglomeraatide k\u00e4tte, millel on \u00fcleliia suur poliitiline m\u00f5juv\u00f5im.<\/p>\n
See selgitab, miks Euroopa Liidu \u00fchine kalanduspoliitika (\u00dcKP) on pidevalt olnud liikmesuse suurim takistus. Kritiseerijad<\/a> kardavad, et \u00dcKPs osalemine v\u00f5ib l\u00f5puks sundida Islandit jagama \u00f5igusi \u00fche oma k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikuma majandusvara \u00fcle ja v\u00f5imaldama teistele ELi kalalaevastikele suuremat juurdep\u00e4\u00e4su Islandi vetele. Nad v\u00e4idavad, et Islandi olemasolev kalavarude majandamise s\u00fcsteem on maailmas \u00fcks t\u00f5husamaid ja j\u00e4tkusuutlikumaid ning seda ei tohiks allutada Euroopa \u00fchisele\u00a0raamistikule.<\/p>\n
Euroopa Liidu liikmesuse toetajad ning Euroopa Komisjoni kalanduse ja ookeanide volinik Costas Kadis<\/a> on vastu vaielnud, et need mured ei ole \u00fcletamatud. Nad m\u00e4rgivad, et \u00fchine kalanduspoliitika on p\u00e4rast Islandi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peatamist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt arenenud, ning v\u00e4idavad, et \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised annaksid v\u00f5imaluse pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi riigi erihuvide kaitsmise korra<\/a> \u00fcle.<\/p>\n
Sellegipoolest j\u00e4\u00e4b kalandus Islandi ELi debatis peamiseks suver\u00e4\u00e4nsusk\u00fcsimuseks ning see m\u00e4\u00e4rab t\u00f5en\u00e4oliselt edasiste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste edu v\u00f5i ebaedu. Kui esimene rahvah\u00e4\u00e4letus l\u00e4bi l\u00e4heb, otsustab kalanduse k\u00fcsimus ka teise referendumi Islandi \u00fchinemislepingu t\u00e4htaegade ja tingimuste k\u00fcsimuses.<\/p>\n
\nKalandus j\u00e4\u00e4b Islandi ELi debatis peamiseks suver\u00e4\u00e4nsusk\u00fcsimuseks ning see m\u00e4\u00e4rab t\u00f5en\u00e4oliselt edasiste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste edu v\u00f5i ebaedu.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Aga suver\u00e4\u00e4nsusk\u00fcsimused ulatuvad ka kalandusest kaugemale. Erinevalt Brexiti referendumist, mille peap\u00f5hjus oli l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes sisser\u00e4nne, ei ole v\u00e4lismaalaste sotsiaalne integratsioon Islandil praegu probleem, kuna selle majandus s\u00f5ltub suuresti migrantidest. Kuid laenates teistelt euroskeptilistelt ja populistlikelt liikumistelt mujal Euroopas, v\u00e4ljendavad \u201enei\u201c kampaaniakorraldajad muret<\/a> otsustus\u00f5iguse ELi institutsioonidele \u00fcleandmise ja selle pikaajaliste tagaj\u00e4rgede p\u00e4rast Islandi poliitilisele autonoomiale. Pooleldi linnriigis, kus 80 protsenti elanikkonnast elab saare linnastunud edelaosas, on v\u00e4ikeste rannikulinnade ja maapiirkondade elanikud n\u00e4inud v\u00f5imu ja teenuste j\u00e4rkj\u00e4rgulist nihkumist Reykjaviki. Nad kardavad, et Euroopa Liidu liikmesus nihutaks v\u00f5imu veel kaugemale, Br\u00fcsseli \u201eilma n\u00e4ota b\u00fcrokraatide\u201c k\u00e4tte.<\/p>\n
\u201eJ\u00e1\u201c kampaania poolehoidjad vastavad<\/a>, et Island v\u00f5tab juba EMP kaudu vastu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa ELi \u00f5igusaktidest, kuid samal ajal puudub tal m\u00f5juv\u00f5im nende koostamise \u00fcle, mist\u00f5ttu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised pakuvad v\u00f5imalust integratsiooni ja poliitilise esindatuse vahelist tasakaalu uuesti l\u00e4bi vaadata.<\/p>\n
Majanduslik surve on seda \u00fcmberhindamist veel s\u00fcvendanud. Isegi kui t\u00f6\u00f6puudus on madal ja heaolustandardid k\u00f5rged, on inflatsiooni kiirenemise kaudsed m\u00f5jud intressim\u00e4\u00e4radele ja elukallidusele taaselustanud arutelu selle \u00fcle, kas s\u00fcgavam integratsioon Euroopa Liiduga v\u00f5iks t\u00f5epoolest pakkuda suuremat pikaajalist stabiilsust. Peaminister<\/a> Kristr\u00fan Frostad\u00f3ttiri s\u00f5nutsi on siin suurim probleem Islandi iseseisev valuuta, mis \u2013 nagu finantskriisi ajal n\u00e4ha oli \u2013 on allutatud suurtele k\u00f5ikumistele. Kr\u00f3na (krooni) kontrolli all hoidmine on riigikassa jaoks v\u00e4ga kulukas. Tugevdatud euroala liikmesus tagaks riigile t\u00f5en\u00e4oliselt vajaliku finantsstabiilsuse.<\/p>\n
Maailmapoliitika hoovustes<\/p>\n
Geopoliitika t\u00f5us ja vastastikuse majandusliku s\u00f5ltuvuse relvana kasutamine on need k\u00fcsimused veel teravamalt t\u00e4helepanu keskmesse t\u00f5stnud. NATO asutajaliikmena, kellel puudub alaline s\u00f5jav\u00e4gi, on Island traditsiooniliselt oma julgeoleku tagamisel toetunud liitlastele \u2013 ja eriti Ameerika \u00dchendriikidele. Venemaa allveelaevade kasvav aktiivsus<\/a> GIUKi l\u00f5hes, merev\u00e4e ummikupunktis Gr\u00f6\u00f6nimaa, Islandi ja \u00dchendkuningriigi vahel, ning ebakindlus Atlandi-\u00fcleste suhete tuleviku suhtes on aga tekitanud laiema arutelu Islandi strateegilisest positsioonist.<\/p>\n
\nKui 2009. aastal esitatud avaldus oli peamiselt vastus majanduskriisile, siis t\u00e4nane arutelu peegeldab majanduslike, geopoliitiliste ja julgeolekukaalutluste koostoimet. <\/p>\n<\/blockquote>\n
Erilist t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud Donald Trumpi avaldustele Gr\u00f6\u00f6nimaa kohta, sealhulgas vihjetele, et USA v\u00f5iks riikliku julgeoleku kaalutlustel taotleda kontrolli selle territooriumi \u00fcle. Kui president Trump ajas\u00a0Islandi ja Gr\u00f6\u00f6nimaa segi<\/a> oma 2026. aasta Davosi k\u00f5nes, s\u00fcvendas see hirmu Arktika julgeoleku p\u00e4rast ning ajendas v\u00e4lisminister<\/a> \u00deorger\u00f0ur Katr\u00edn Gunnarsd\u00f3ttiri \u00fctlema, et tihedam koost\u00f6\u00f6 Euroopa Liiduga tugevdaks nii riigi vastupanuv\u00f5imet kui ka selle strateegilisi valikuid.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes erineb 2026. aasta referendum p\u00f5him\u00f5tteliselt Islandi varasemast \u00fchinemisdebatist. Kui 2009. aastal esitatud avaldus oli peamiselt vastus majanduskriisile, siis t\u00e4nane arutelu peegeldab majanduslike, geopoliitiliste ja julgeolekukaalutluste koostoimet. Seet\u00f5ttu ei otsusta islandlased mitte ainult, kas taasavada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Euroopa Liiduga, vaid sedagi, kuidas riik peaks end \u00fcha ebakindlamas rahvusvahelises keskkonnas positsioneerima.<\/p>\n
Island ja teised kandidaadid<\/p>\n
Referendumi j\u00e4relm\u00f5ju ulatub Islandi sisepoliitikast kaugemale. Kui valijad toetavad \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste taasavamist, v\u00f5ib Islandist saada \u00fcks kiiremini edasi liikuvaid kandidaate Euroopa Liidus. See oleks teravas vastuolus teiste kandidaatriikide \u00fchinemisprotsessidega, kelle reformid pole endiselt poliitiliselt ja institutsiooniliselt vastanud n\u00f5udmistele. Siiski, kuna Island peaks kohanema ELi uuendatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisraamistikuga, mis keskendub p\u00f5hialustele, algus- ja vahekriteeriumidele, n\u00e4itaks see, et laienemine on endiselt teenetep\u00f5hine poliitika.<\/p>\n
Sellest hoolimata v\u00f5ivad arvustajad ikkagi v\u00e4ita, et ootused Islandi kiire edu suhtes n\u00e4itavad j\u00f5ukate riikide eeliskohtlemist, samal ajal kui vaesemad kandidaadid j\u00e4\u00e4vad m\u00e4\u00e4ramata \u00fchinemisprotsessi l\u00f5ksu. Sellised v\u00e4ited v\u00f5ivad s\u00fcvendada frustratsiooni m\u00f5nes L\u00e4\u00e4ne-Balkani ja Ida-Euroopa osas ning \u00f5\u00f5nestada usaldust laienemise kui eluj\u00f5ulise ja siiralt teenetep\u00f5hise poliitika vastu.<\/p>\n
\nKui valijad toetavad \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste taasavamist, v\u00f5ib Islandist saada \u00fcks kiiremini edasi liikuvaid kandidaate Euroopa Liidus.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kahtlemata suurendaks Islandi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juurde naasmine v\u00f5imalust laienemisvooruks, kus \u00fchtaegu liituks mitu h\u00e4sti ettevalmistatud kandidaati. Montenegro, kes peaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispeat\u00fckid j\u00e4rgmise kuue kuni 12 kuu jooksul sulgema, on \u00fcks ilmselge kandidaat. Sellisel juhul ja kui siia juurde v\u00f5tta ka Albaania ja Moldova, kellel on j\u00e4\u00e4nud rohkem t\u00f6\u00f6d \u00e4ra teha, lisanduks ELi vaid kuus miljonit kodanikku.<\/p>\n
Niisugune stsenaarium ei k\u00f5rvaldaks vajadust Euroopa Liidu institutsioonilise reformi j\u00e4rele. Saksamaa ja Prantsusmaa on korduvalt v\u00e4itnud, et tulevaste laienemistega peavad kaasnema reformid, mis tagavad otsuste tegemise t\u00f5hususe suuremas liidus. Euroopa Komisjoni kohustus on lisada Islandi referendumi tulemused oma p\u00f5hjalikesse poliitika- ja juhtimis\u00fclevaadetesse, mis peaks avaldatama enne liikmesriikide arutelusid \u00fcldasjade n\u00f5ukogus ja Euroopa \u00dclemkogu kohtumist oktoobris.<\/p>\n
Narratiivide lahing<\/p>\n
Islandi naasmine \u00fchinemisprotsessi tekitaks paratamatult vastukaja kogu P\u00f5hja-Euroopas. Kui Island l\u00f5puks Euroopa Liiduga liitub, saaks Norrast, kes l\u00fckkas 1972. ja 1994. aasta referendumitel ELi liikmesuse tagasi, ainus P\u00f5hjala riik, kes j\u00e4\u00e4b EList v\u00e4lja. Kuigi Norra erakonnad on endiselt ettevaatlikud<\/a>, on avalik arvamus muutunud liikmesuse arutelu taasavamise suhtes soodsamaks. Islandi kogemus v\u00f5iks seega olla oluline v\u00f5rdluspunkt Norra tulevastes aruteludes Euroopa integratsiooni \u00fcle.<\/p>\n
Gr\u00f6\u00f6nimaa esindab veel \u00fcht t\u00e4htsat m\u00f5\u00f5det. See autonoomne territoorium lahkus Euroopa Majandus\u00fchendusest 1985. aastal peamiselt kalanduspoliitika erimeelsuste t\u00f5ttu. T\u00e4nap\u00e4eval on kasvav geopoliitiline konkurents Arktikas taas suurendanud huvi tihedama koost\u00f6\u00f6 vastu Euroopaga. Kui Islandil \u00f5nnestuks ELi raamistikus saavutada rahuldavad kalanduskokkulepped, v\u00f5iks see luua Gr\u00f6\u00f6nimaale kasuliku pretsedendi, kui Nuuk peaks kunagi oma pikaajalisi suhteid Euroopa Liiduga \u00fcmber hindama.<\/p>\n
Referendumi negatiivne tulemus looks teistsuguse, kuid sama olulise narratiivi. Euroskeptikud v\u00f5iksid tulemust kujutada t\u00f5endina, et isegi \u00fcks Euroopa j\u00f5ukamaid demokraatiamaid ei n\u00e4e Euroopa Liiduga liitumises erilist kasu. Selline tulemus tugevdaks paratamatult vastuseisu \u00fchinemisele ja laienemisele ning n\u00f5rgestaks reformide hoogu nii kandidaat- kui ka ELi liikmesriikides.<\/p>\n
\nH\u00e4\u00e4letust t\u00f5lgendatakse kogu Euroopas t\u00f5en\u00e4oliselt signaalina Euroopa Liidu j\u00e4tkuvast atraktiivsusest.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Islandi referendumist on seega saanud osa laiemast v\u00f5itlusest Euroopa integratsiooni \u00fcmbritsevate narratiivide p\u00e4rast. Peale siseriikliku k\u00fcsimuse, kas taasavada \u00fchinemisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised, t\u00f5lgendatakse h\u00e4\u00e4letust kogu Euroopas t\u00f5en\u00e4oliselt signaalina Euroopa Liidu j\u00e4tkuvast atraktiivsusest ja laienemise usaldusv\u00e4\u00e4rsusest strateegilise poliitikana.<\/p>\n
Kampaania illustreerib ka infos\u00f5ja kasvavat rolli Euroopa integratsiooni \u00fcle peetavates debattides. Islandi ametnikud on hoiatanud, et referendumist v\u00f5ib saada valeinfo ja v\u00e4lismaise m\u00f5ju sihtm\u00e4rk, t\u00f5mmates paralleele \u00dchendkuningriigi Brexiti referendumiga. Sellest hoolimata on Islandi valitsus teadlikult p\u00fc\u00fcdnud korraldada tasakaalukat ja faktidel p\u00f5hinevat kampaaniat, mitte emotsioonidest v\u00f5i hirmust juhitut.<\/p>\n
Valitsusjuhid on v\u00e4itnud, et isegi kasvava populismi ja sotsiaalmeedias leviva valeinfo ajastul on valijad v\u00f5imelised langetama teadlikke otsuseid, kui neile esitatakse usaldusv\u00e4\u00e4rset teavet ja nad osalevad avatud dialoogis Islandi huvide kohta. Tunnistades, et Euroopa Liit pole kaugeltki t\u00e4iuslik integratsiooniprojekt, v\u00e4idavad nad, et referendumi eesm\u00e4rk ei ole ELi kriitikavaba toetamine, vaid mandaadi saamine Islandi jaoks parima v\u00f5imaliku \u00fchinemislepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisteks. Nende arvates pakub faktidel ja tervel m\u00f5istusel p\u00f5hinev l\u00e4bipaistev arutelu parimaid v\u00e4ljavaateid, v\u00f5imaldamaks islandlastel hinnata, kas l\u00f5plik \u00fchinemisleping teenib riigi pikaajalisi rahvuslikke huve. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib Euroopa poliitikute sekkumine anda tagasil\u00f6\u00f6gi<\/a> ja seda tuleks minimeerida.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on referendumist saanud proovikivi mitte ainult Islandi tulevastele suhetele Euroopa Liiduga, vaid ka laienemise enda usaldusv\u00e4\u00e4rsusele. Seega kujundab v\u00e4hem kui 400 000 islandlase otsus laiemaid arutelusid Euroopa geopoliitilisest tulevikust, laienemise strateegilisest rollist ja Euroopa projekti j\u00e4tkusuutlikkusest \u00fcha konkurentsitihedamas rahvusvahelises keskkonnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2009. aastal nurjas \u00fcksainus erapooletu h\u00e4\u00e4l Islandi parlamendis Iseseisvuspartei (Sj\u00e1lfst\u00e6\u00f0isflokkurinn) ettepaneku korraldada referendum k\u00fcsimuses, kas taotleda Euroopa Liidu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":257647,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,12928,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-257646","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-laienemine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117134524644108293","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257646","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257646"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257646\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/257647"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257646"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=257646"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=257646"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}