![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3774379hc11at24.jpg\"\/)
Riivo Tuvike Autor\/allikas: Iris T\u00e4hema\/ERR<\/p>\nLisaks naaberriigi rahvusliku lennufirma saatusele ja Eesti lennu\u00fchenduste tagamisele k\u00f5neles Tuvike Vikerraadio “Reedeses intervjuus” Tallinna lennujaama k\u00e4ek\u00e4igust ja kasumist, l\u00e4hiaastate arengutest ja eesm\u00e4rkidest, Hormuzi v\u00e4ina kriisi m\u00f5just sektorile, regionaallennujaamade tulevikupotentsiaalist ning unistuste otselendudest Tallinnast.<\/p>\n
Siit raadiomaja k\u00f5rgelt korruselt taeva poole vaadates n\u00e4eb mitmeid valgeid lennukijutte. Kui tihe on igap\u00e4evaliiklus Tallinna lennujaamas?<\/p>\n
Lennujaamas on sel suvel olnud p\u00e4ris tihe. P\u00fcstitasime juunis ja juulis k\u00f5ikide aegade rekordid \u2013 juulis oli reisijaid lausa 19 protsenti rohkem v\u00f5rreldes eelmise aastaga. 384 000 reisijat. Nii et elu on lennujaamas tihe ja selle \u00fcle on ainult hea meel.<\/p>\n
Millised sihtkohad Eesti inimesi sel suvel t\u00f5mbavad?<\/p>\n
Neid on erinevaid. Enamik sihtkohti, kuhu eestlased lendavad, on s\u00f5lmjaamad. Viimastel kuudel on number \u00fcheks kujunenud Varssavi, aga ka Frankfurt, Riia ja Helsingi moodustavad l\u00f5viosa sellest, kuhu lennatakse. On muidugi ka puhkuse- ja linnapuhkuse sihtkohti. Wizz Air on avanud mitu uut sihtkohta ja on hea meel, et need on v\u00e4ga h\u00e4sti vastu v\u00f5etud.<\/p>\n
Kuidas on sihtkohad viimastel aastatel muutunud? Ma kujutan ette, et see s\u00f5ltub paljuski sellest, kuhu saab lennata otse. V\u00f5ib-olla valib inimene oma puhkuse selle j\u00e4rgi, kuhu otselend l\u00e4heb.<\/p>\n
See on t\u00f5si. Nagu ma \u00fctlesin, on Wizz Airi lennusihtkohad p\u00e4ris populaarseks saanud. Mida me t\u00e4na n\u00e4eme, on see, et puhkusele minnakse rohkem hoopis Ida-Euroopa poole. Kui m\u00f5ni aeg tagasi valiti pigem Itaalia ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa, siis t\u00e4na liigutakse Ida-Euroopasse. On t\u00f5si, et just otsesihtkohad Tallinnast dikteerivad paljuski selle, kuhu lennatakse.<\/p>\n
Mida see peegeldab, et Eesti inimene lendab j\u00e4rjest enam?<\/p>\n
Ma arvan, et siin on mitu asjaolu. \u00dcks on kindlasti see, et on uusi sihtkohti. Kui v\u00f5imalusi tuleb juurde, v\u00f5tavad inimesed need vastu.<\/p>\n
Teine p\u00f5hjus on, et lendamine on muutunud odavamaks v\u00f5rreldes m\u00f5ne aja tagusega. \u00dcksp\u00e4ev oli ERR-is saade lendamise kuldajast, mil see oli v\u00e4ga eksklusiivne. T\u00e4na see enam nii pole, lendamine on muutunud odavamaks ja inimesed soovivad lennata. Seel\u00e4bi tekibki n\u00f5udlus lendamise j\u00e4rele, mis kasvatab ka reisijate arvu.<\/p>\n
T\u00e4histasime \u00e4sja 35 aasta m\u00f6\u00f6dumist iseseisvuse taastamisest. Kui me m\u00f5tleme tagasi aastasse 1991, siis asus Tallinna lennujaam samas kohas kus praegu, Tartu maanteel. Kui palju lende siis Tallinnast v\u00e4ljus v\u00f5i sisse tuli ja kui palju reisijaid oli?<\/p>\n
1991. aasta oli \u00fcleminekuaasta. Ikka oli veel natukene N\u00f5ukogude Liitu, aga Eesti iseseisvustuuled puhusid. Reisijaid oli \u00fcsna palju \u2013 758 000. J\u00e4rgmisel aastal, 1992, kus N\u00f5ukogude Liidu tuuled kadusid, oli see arv umbes 205 000, nii et toimus kukkumine. Kui vaadata praegust aastat, siis me usume, et j\u00f5uame 3,7\u20133,8 miljoni reisijani, mis on p\u00e4ris m\u00e4rgatav kasv.<\/p>\n
Maailmas on \u00e4revad ajad, konfliktid ja s\u00f5jad, mis m\u00f5jutavad kindlasti otseselt ka lennundussektorit. Kevadel r\u00e4\u00e4giti palju sellest, kuidas lennukik\u00fctus v\u00f5ib Hormuzi v\u00e4ina kriisi t\u00f5ttu maailmast otsa saada. Kuidas seis suve l\u00f5pus on?<\/p>\n
Kevadised Hormuzi v\u00e4ina esimesed sulgemised avaldasid v\u00e4ga suurt m\u00f5ju mitte ainult lennukik\u00fctusele, vaid kogu energiakaubandusele. Ma arvan, et tol hetkel olid need hirmud p\u00f5hjendatud, sest v\u00e4ga suur osa kogu maailma energiast liikus l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina.<\/p>\n
Aeg on aga n\u00e4idanud, et me oleme v\u00e4ga paindlikud, leiame uusi teid ja lahendusi. T\u00e4na v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00fctuse hind on k\u00fcll k\u00f5rgem, aga puudust ei ole \u2013 on leitud alternatiivsed lahendused.<\/p>\n
Hormuzi v\u00e4ins toimuv n\u00e4itab, kui \u00fchendatud maailm on. Kui kuskil tekivad tarneahelas t\u00f5rked, siis n\u00e4eme seda ka v\u00e4ikeses Eestis. Ning see ei piirdunud ainult k\u00fctusega, me n\u00e4gime sarnast situatsiooni ka lennukimootorite osas \u2013 tarneahelad said kuskil kannatada ja me tundsime seda siin.<\/p>\n
Kui palju on tavalise reisija seisukohast vaadates lendamine kallimaks l\u00e4inud v\u00f5i veel minemas?<\/p>\n
K\u00fctusekulu on lennufirmadele praktiliselt k\u00f5ige suurem kulu ja lennufirmad ei suuda seda enda kanda v\u00f5tta. Oleme seda juba mingil m\u00e4\u00e4ral lennupiletite hindades n\u00e4inud ja k\u00fcllap n\u00e4eme ka tulevikus. Lennupiletite hindadega kaasneb aga alati konkurentsi k\u00fcsimus. N\u00e4iteks kui v\u00f5tta taas see aasta, mil odavlennufirma Wizz Air on j\u00f5ulisemalt laienenud, siis nende hinnad on madalamad kui traditsioonilistel lennufirmadel, ja see m\u00f5jutab samuti lennupiletite hindu.<\/p>\n
Juulis tegi Tallinna lennujaam rekordi \u2013 384 000 inimest l\u00e4bis lennujaama. Kasv oli 11 protsenti v\u00f5rreldes varasema aastaga. Kust see on tulnud?<\/p>\n
N\u00e4eme, et just Wizz Airi uued liinid stimuleerivad reisimist. Kui lennupiletid on odavad, toob see lennujaama uusi reisijaid \u2013 eks see sealt tulebki.<\/p>\n
Teiseks on Eesti inimesed j\u00f5ukamad kui m\u00f5ni aeg tagasi, neil on v\u00f5imalik reisima minna. Ma soovitan alati reisida! Kui koroona ajal r\u00e4\u00e4giti aeg-ajalt, et inimesed ei taha enam reisida, siis see oli tol hetkel lihtsalt \u00fcks m\u00f5te. Tegelikult pole inimeste reisimishimu mitte kuhugi kadunud.<\/p>\n
Kui odavaks lennupilet j\u00e4\u00e4da saab? Kas asi on turule tulemise algushetkes, kus tekitatakse tunne, et pilet on odav ja k\u00f5ik tahavad reisida, aga j\u00e4rgmisel aastal on hind kallim ja j\u00e4rjest t\u00f5useb?<\/p>\n
Hind kujuneb turu n\u00f5udlusest ja pakkumisest ning lennufirmad j\u00e4lgivad seda v\u00e4ga pingsalt. Kui hind on pikaajaliselt liiga madal, siis juhtub see, et liin ei tasu \u00e4ra ja pannakse kinni \u2013 me n\u00e4eme seda kogu aeg. Lennufirmad optimeerivad pidevalt oma liiniv\u00f5rku ja vaatavad tulusust. Sellele k\u00fcsimusele on \u00fcheselt v\u00e4ga raske vastata. Kindlasti m\u00f5jutavad seda eri faktorid. K\u00fctus on kindlasti \u00fcks, mis lennupiletite hindu m\u00f5jutab.<\/p>\n
Kas olete m\u00f5\u00f5tnud, kui suur m\u00f5ju on reisijate arvule sellel, kui lisandub \u00fcks, kaks, kolm v\u00f5i neli otselendu?<\/p>\n
Kui vaadata odavlennufirmasid, siis nende ootus on, et lennuki t\u00e4ituvus on umbes 90 pluss protsenti. Kui tuleb \u00fcks liin juurde, siis on seal s\u00f5ltuvalt lennukist 200 kuni 250 kohta. V\u00f5ib arvutada, et \u00fcks liin toob \u00fche lennuga juurde umbes 400 inimest \u2013 nii see asi l\u00e4heb.<\/p>\n
Kui palju on teil \u00f5nnestunud Eesti reisijaid Riia lennujaamast tagasi meelitada?<\/p>\n
Eks see on paljuski k\u00fcsimus sellest, kas Riiga on mugavam minna. Ma tahan uskuda, et Eestis on alati mugavam minna Tallinna lennujaama, arvan, et v\u00e4ga paljud eestimaalased valivad reisi alguspunktiks just Tallinna.<\/p>\n
On teil lennujaamas omaette eesm\u00e4rk, et n\u00e4iteks L\u00f5una-Eesti v\u00f5i P\u00e4rnu kandi inimesed, kes valivad tihti Riia seet\u00f5ttu, et sealt on rohkem otselende, valiksid \u00fchel hetkel Tallinna, sest siin on v\u00e4ga m\u00f5nus ja hubane lennujaam ning ka v\u00e4ga hea otse lennata.<\/p>\n
Jah, loomulikult, m\u00f5tleme sellele kogu aeg. V\u00f5ib-olla meie mure Tallinnas on see, et piirkond, mida me suudame teenindada, ongi umbes \u00fcks miljon reisijat. L\u00f5puks defineeribki potentsiaalne reisijate arv \u00e4ra, kui palju v\u00f5iks tulla v\u00f5imalikke otseliine. Siinkohal on Riia ja ka Vilnius kindlasti paremas kohas, sest nende piirkond on palju suurem kui meil.<\/p>\n
Meie ambitsioon on igal juhul \u00fchendusi kogu aeg kasvatada ja selle nimel me ka t\u00f6\u00f6tame. T\u00f5siasjaks j\u00e4\u00e4b aga ka tulevikus see, et Riiast ja Vilniusest on suure t\u00f5en\u00e4osusega rohkem lende kui Tallinnast, sest meie teeninduspiirkond on v\u00e4iksem.<\/p>\n
Milline v\u00f5iks olla reisijate arvu k\u00e4ttesaadav suurusj\u00e4rk Tallinna lennujaamale?<\/p>\n
Sihime 2030. aastaks viit miljonit reisijat. M\u00f5tleme sellest vaatest, et suudaksime viis miljonit reisijat \u00e4ra teenindada ja selle poole me p\u00fcrgimegi. See t\u00e4hendaks igal aastal viie-, kuue- v\u00f5i seitsmeprotsendilist kasvu\u00a0\u2013 selle nimel me t\u00f6\u00f6tame.<\/p>\n
Suvel saab Tallinna lennujaamast lennata umbes viiek\u00fcmnesse sihtkohta. Kui paljudesse sihtkohtadesse saab lennata s\u00fcgistalvisel perioodil?<\/p>\n
S\u00fcgistalvisel perioodil tehakse alati korrektsioone. Ma j\u00e4\u00e4n praegu otsevastuse v\u00f5lgu, kui palju neid t\u00e4pselt on, aga kindlasti v\u00e4hem. Kui pikemat perspektiivi vaadata, siis ka omaniku ootustesse pandi sisse, et see v\u00f5iks olla umbes 60 liini. Me t\u00f6\u00f6tame selle nimel, et see arv oleks suurem, aga jah, sealkandis see tulevikus olema saab.<\/p>\n
M\u00f5eldes Eesti majanduse k\u00e4ek\u00e4igule, meie v\u00e4ikese riigi avatusele ja lennujaama t\u00e4htsusele, siis kui paljudesse sihtkohtadesse peaks Eestist alati saama otse lennata?<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00e4htsamad sihtkohad on s\u00f5lmjaamad, n\u00e4iteks Frankfurt, Helsingi v\u00f5i Stockholm. P\u00f5hjus on selles, et nendest on v\u00f5imalik lennata eri kohtadesse \u00fcle maailma. N\u00e4iteks 2023. aastal lendasid eestlased umbes 1100 kohta kogu maailmas. Sellist liiniv\u00f5rku ei ole \u00fchelgi lennujaamal mitte kuskil.<\/p>\n
Me peame leidma v\u00f5imaluse, et inimesed saaksid igale poole lennata, aga see on v\u00f5imalik ainult l\u00e4bi s\u00f5lmjaamade. Meie eesm\u00e4rk on, et \u00fchendused s\u00f5lmjaamadega oleksid v\u00f5imalikult head ja neid oleks piisavalt palju. Kui see on tagatud, siis on Eesti v\u00e4ga h\u00e4sti \u00fchendatud.<\/p>\n
Lennujaamade katuseorganisatsioon ACI Europe annab igal aastal v\u00e4lja lennu\u00fchenduvuse indeksi. Selle aasta oma peaks kohe tulema, aga kui vaadata eelmist aastat, siis olgugi et Tallinnast on sihtkohti v\u00e4hem kui n\u00e4iteks L\u00e4tist v\u00f5i Leedust, on meie \u00fchenduvuse indeks isegi Leedust parem. L\u00e4tist k\u00fcll \u00f5rnalt kehvem, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on see samas suurusj\u00e4rgus. See tuleb sellest, et meil on \u00fchendusi s\u00f5lmjaamadega rohkem ja need on tihedamad.<\/p>\n
See nii-\u00f6elda s\u00f5lmjaamade kaudu \u00fchendumine t\u00e4hendab ka seda, et Eestist tuleb lendama hakata v\u00e4ga vara hommikul ja tagasi j\u00f5utakse tihti alles j\u00e4rgmise p\u00e4eva esimestel tundidel. Ma kujutan ette, et ettev\u00f5tja vaatest ei ole see v\u00e4ga mugav ning inimese vaatest, kes m\u00f5tleks Eesti peale n\u00e4iteks investeeringute plaanis, ei ole see v\u00e4ga atraktiivne.
Kas m\u00f5ni ettev\u00f5tja on teie poole p\u00f6\u00f6rdunud ja k\u00fcsinud, \u00e4kki saaks tekitada m\u00f5ne otseliini, kus oleks v\u00f5imalik normaalsel kellaajal kodust \u00e4ra minna ja tagasi j\u00f5uda?<\/p>\n
Samas on v\u00e4hemalt v\u00f5imalus hommikul minna ja \u00f5htul tulla \u2013 see on pluss. P\u00f5hjus, miks hommikul nii vara minnakse, on paljuski tingitud sellest, et kui Tallinnast lennatakse n\u00e4iteks Frankfurdi s\u00f5lmjaama, siis sa j\u00f5uaksid sinna selleks hetkeks, kui lennukid hakkavad sealt igale poole \u00fcle maailma laiali minema. See on tingitud geograafiast ja ajavahest.<\/p>\n
Meie piirkonnas j\u00e4\u00e4vad need lennud ka tulevikus varajaseks ning tagasitulekud tihti hiliseks. Aga sul on siiski v\u00f5imalus \u00fche p\u00e4evaga vajalik reis \u00e4ra teha.<\/p>\n
Majandusministeeriumi omaniku ootuste dokument, millele te viitasite, toob v\u00e4lja, et 2030. aastaks v\u00f5iks Tallinna lennujaamast olla 60 otselennu sihtkohta. Mida selleks tuleb teha?<\/p>\n
See on igap\u00e4evat\u00f6\u00f6. Oleme sellest juba r\u00e4\u00e4kinud. Meil on portfelli tulnud p\u00e4ris mitu uut lennufirmat. T\u00f6\u00f6tame selle nimel ja l\u00e4hme pigem koputame ise ustele, et nad siia tuleksid. Ega nemad meie poole tule, see on meie t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Mis meil neile pakkuda on?<\/p>\n
Meil on pakkuda seda, et me ise oleme aktiivsed, ja l\u00f5puks on meil pakkuda ka Eesti inimesed, kes tahavad reisida. Oleme k\u00fcll v\u00e4ike turg, aga samas ei saa \u00f6elda, et me t\u00e4itsa olematud oleme. Ma arvan, et Eestit ja Tallinna teatakse maailmas p\u00e4ris h\u00e4sti. Pole \u00fchtegi lennufirmat, kellele peaksime r\u00e4\u00e4kima, et on olemas riik nagu Eesti v\u00f5i linn nagu Tallinn.<\/p>\n
Kui v\u00f5ime m\u00f5nes m\u00f5ttes \u00f6elda, et meil on mure, kes Tallinnast lendaksid, siis lennufirmadel on sarnane situatsioon \u2013 nad m\u00f5tlevad, kust saaks lennata. Nii et lennufirmad otsivad kogu aeg v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Milline v\u00f5iks olla Tallinna lennujaama positsioon, kui m\u00f5elda meie geograafilisele asukohale ja sellele, millise positsiooni on endale v\u00f5idelnud Riia, Helsingi ja v\u00f5ib-olla ka Stockholmi lennujaam?<\/p>\n
Mida te positsiooni all silmas peate?<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes, et Riia on aastate jooksul saanud positsiooni, kus ka Eesti inimene s\u00f5idab Riiga. Helsingi samamoodi \u2013 kui m\u00f5elda n\u00e4iteks pikamaalendudele, siis on Helsingist v\u00e4ga mugav lennata.<\/p>\n
Tallinna lennujaama missioon on \u00fchendada Eesti maailmaga. Reisijate ja sihtkohtade arvu juures on k\u00f5ige t\u00e4htsam see, et Eesti oleks v\u00f5imalikult h\u00e4sti \u00fchendatud, ja seda me \u00fcritamegi teha. Kui v\u00f5tta Riia, siis Riia \u00fcritab \u00fchendada L\u00e4tit ja Helsingi Soomet. Meie missioonid on sarnased, k\u00f5ik riigid t\u00e4idavadki paljuski seda missiooni.<\/p>\n
Kas Tallinna lennujaam v\u00f5i Eesti \u00f5huv\u00e4rav oleks omal ajal pidanud midagi teisiti tegema, et meil oleks midagi sarnast nagu Riias v\u00f5i Helsingis?<\/p>\n
Reisijate ja sihtkohtade arv tuleb geograafiast ja seda peab meeles pidama. Lennufirmad vaatavad asja nii, et umbes kahe tunni kaugusel elavad inimesed on valmis lennujaama tulema ja sealt edasi lendama. Kui vaadata Eesti v\u00f5i Tallinna positsiooni, siis reaalsus on see, et kahe tunni kaugusel ongi t\u00e4pselt \u00fcks miljon elanikku.<\/p>\n
Helsingi on suhteliselt l\u00e4hedal \u2013 80 kilomeetrit.<\/p>\n
80 kilomeetrit k\u00fcll, aga kui sa arvestad transporti, siis v\u00f5tab see aega \u00fcle kahe tunni. Soomest tuleb Tallinnast lendama v\u00e4ga v\u00e4he inimesi. Kui v\u00f5tta m\u00f5ni Kesk-Euroopa linn, siis seal on kahe tunni raadiuses kordades rohkem inimesi ning see dikteeribki l\u00f5puks lennujaama suuruse.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda Tallinna lennujaama ni\u0161ile, mis meil v\u00f5iks olla, siis soomlased on leidnud Aasia turu. Kas maailmas on m\u00f5ni turg, mida Eesti v\u00f5iks veel leida? Pean silmas piirkonda, kust tuua inimesi eelk\u00f5ige Tallinnasse. Kui meil siit v\u00e4ga palju lendajaid ei ole, aga \u00fchel hetkel \u00e4kki tekiks, kui oleksid lennud kaugele. Kui reaalne see oleks?<\/p>\n
Aasia turu taust on selline, et kui v\u00f5tta n\u00e4iteks Peking v\u00f5i Tokyo, siis Helsingi asub ideaalses asukohas ja t\u00e4pselt samamoodi asub ideaalses asukohas ka Eesti. See on k\u00f5ige otsem tee Euroopasse ning Finnair tabas selle geograafilise eelise \u00e4ra ja on strateegia selle \u00fcmber ehitanud.<\/p>\n
See, miks Helsingi on Aasia lendude sihtpunkt, on paljuski Finnairi strateegia, Helsingi lennujaam lihtsalt toetab seda. Kui meil oma lennufirmat pole, on v\u00e4ga raske luua olukorda, kus me kujuneks m\u00f5ne lennufirma s\u00f5lmjaamaks. See on ikkagi lennufirma strateegia osa.<\/p>\n
Nii et \u00fcle ookeani lende Eestist ilmselt toimuma ei hakka?<\/p>\n
On k\u00fcsimus, kuidas seda vaadata. N\u00e4iteks koroonaajal oli hetki, mil Tallinnast Hiina lendas kaks lennukit p\u00e4evas, ja ka Tallinnast Ameerikasse. P\u00f5hjus, miks need lennud siia tulid, oli paljuski tehnilises peatuses \u2013 me asusime t\u00e4pselt keskel, ideaalses kohas, nii et Tallinnas tangiti.
Lende, mis \u00fcle ookeani lendavad, kindlasti on, aga et reisijad saaksid Tallinnast New Yorki lennata, sinnani on veel pikk maa. Eestis peaks olema kindlasti rohkem kui \u00fcks miljon elanikku, et need asjad oleksid reaalsed.<\/p>\n
Riivo Tuvike Autor\/allikas: Iris T\u00e4hema\/ERR<\/p>\n
Ligi kolmandikku lendudest, mis Tallinna lennujaamast v\u00e4ljuvad, teenindab l\u00e4tlaste Air Baltic, mis on rahaliselt v\u00e4ga keerulises seisus. Mis saab, kui Air Baltic t\u00f5mbab Tallinnast otselende oluliselt koomale v\u00f5i, veel hullem, l\u00f5petab \u00fchel hetkel \u00fcldse tegevuse?<\/p>\n
Air Baltic on Eesti jaoks v\u00f5ib-olla k\u00f5ige t\u00e4htsam lennufirma ja tegelikult ainuke, mis v\u00f5tab Eestit kui koduturgu \u00a0\u2013 on koduvedaja. Kahtlemata pole k\u00fcsimustki, et kui Air Balticuga peaks midagi juhtuma, m\u00f5jutab see meid.<\/p>\n
Me tahame, et meie lennufirmade portfell oleks v\u00f5imalikult mitmekesine. Oleme selle nimel kogu aeg t\u00f6\u00f6tanud. Air Balticu osakaal on meil suur, aga mitte v\u00e4ga suur v\u00f5rreldes n\u00e4iteks Riiaga. See, et Air Balticul on raskusi, on teada pikalt.<\/p>\n
Kui me v\u00f5tame kas v\u00f5i praeguse aasta, siis see, et Wizz Air on laienenud, on osa meie ettevalmistusest juhuks, kui peaks midagi juhtuma, siis on osad liinid asendatavad. M\u00f5tleme selle peale kogu aeg.<\/p>\n
Kuidas k\u00e4ib suhtlus lennufirmaga? Kui pikalt peavad nad ette teatama, et \u00fcks v\u00f5i teine lend j\u00e4\u00e4b \u00e4ra ega toimu? Kuidas see k\u00e4ib?<\/p>\n
Alustame sellest, kuidas uued liinid \u00fcldse tulevad \u2013 see on pikk protsess. Eelm\u00fc\u00fck v\u00f5ib kesta aastaid, isegi kauem. Me kogu aeg kompame. Meil on statistika, teame, kuhu eestlased lendavad, ja uurime lennufirmadelt, kas nad oleksid valmis v\u00f5rku laiendama. Kui lennuliinid on v\u00e4lja h\u00f5igatud, siis j\u00e4lgivad lennufirmad, kuidas eelm\u00fc\u00fck l\u00e4heb. Kui on n\u00e4ha, et m\u00fc\u00fck on kehv ja sel pole potentsiaali, siis tihtipeale sulgevad lennufirmad need liinid. Nad teevad seda, et tagada m\u00f5istlik kasumlikkus. Odavlennufirmad teevad seda kiiremini ja v\u00f5ib-olla j\u00e4rsemalt. Traditsioonilisemad lennufirmad natuke rohkem ette teatades, aga l\u00f5puks on see tavap\u00e4rane praktika k\u00f5ikidel lennufirmadel.<\/p>\n
Air Baltic teatas hiljuti, et s\u00fcgiseks plaanitud Londoni lennud on t\u00fchistatud. Kuidas selliseid lende asendatakse?<\/p>\n
\u00d5nneks on mitu lennukompaniid, kes Londonisse lendavad. See, et Air Baltic lennud t\u00fchistas, tulenes osaliselt sellest, et lennupiletite hinnad olid \u00fcsna alla l\u00e4inud ja Air Balticul ei olnud enam m\u00f5istlik seda liini hoida \u2013 kulud olid suuremad kui tulud. Nagu me eelnevalt r\u00e4\u00e4kisime, peabki ettev\u00f5te vaatama pilguga, kuidas enda finantsseisu parandada, ja \u00fcks meetod ongi see, et sa sulged kahjumlikud liinid.<\/p>\n
L\u00e4ti valitsusele tutvustatud \u00e4riplaani j\u00e4rgi kavatseb Air Baltic lennata seal, kus kasumlikkus ja n\u00f5udlus on paigas. Mida see Tallinnast lendajale t\u00e4hendab?<\/p>\n
Alustame sellest, et Riia on aastaid olnud Air Balticu peamine baas. Vilniusest ja Tallinnast on lennatud liine, mis on ettev\u00f5ttele kasumlikud. Kui vaatame Tallinna liine, siis meie arvutuste kohaselt on enamik neist kasumlikud. M\u00f5ningad \u00fcksikud liinid, kus t\u00e4ituvus ei olnud hea, on sellised, mis v\u00f5ivad kaduda. Usun, et Air Balticule on see oluline \u2013 kui nad tahavad oma finantsseisu tugevdada, siis kasumlikel liinidel j\u00e4tkatakse. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5iks see t\u00e4hendada, et m\u00f5ned liinid kindlasti kaovad, aga mitte seda, et hakkame Tallinnast ainult Riiga lendama.<\/p>\n
Millised lennud v\u00f5iksid veel ohus olla, kui London v\u00e4lja j\u00e4tta?<\/p>\n
Oleme vaadanud m\u00f5ningaid puhkusesihtkohti, kus t\u00e4ituvus ei ole piisavalt hea.<\/p>\n
Kas tavaline inimene, kes meid kuulab ja m\u00f5tleb oma s\u00fcgisplaanidele, v\u00f5iks Tenerifele v\u00f5i Malagasse Air Balticu piletid osta?<\/p>\n
See on natuke nagu b\u00f6rsi investeerimisn\u00f5uande andmine. Inimene peab ise m\u00f5tlema, mis tema riskitase ja soov on. Air Balticu raskused on k\u00f5igile teada. Esmasp\u00e4eval oli \u00fcks oluline koosolek, mis oli pigem positiivne ja andis Air Balticule hingamisruumi. Nii et meie hoiame igal juhul p\u00f6idlad pihus, et Air Baltic j\u00e4tkaks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3774382hd4bft24.jpg\"\/)
Riivo Tuvike Autor\/allikas: Iris T\u00e4hema\/ERR<\/p>\n
Olete panganduse taustaga, n\u00fc\u00fcd olnud seitse aastat lennujaama juhtimise juures. Kas Eesti riik v\u00f5iks kaaluda Air Balticus osaluse omandamist, et oleks nii-\u00f6elda hoob otsustada, kui palju ja mis meil siit lendab?<\/p>\n
Kogu Baltikum on maailma mastaabis v\u00e4ga v\u00e4ike piirkond. Pidada sellises piirkonnas lennufirmat kasumlikult \u00fclal on v\u00e4ga-v\u00e4ga keeruline. Ma arvan, et on m\u00f5istlikumaid kohti, kuhu investeerida.<\/p>\n
Aga mis saab, kui L\u00e4ti valitsus \u00fctleb, et me ei pane sinna rohkem selliseid summasid sisse?<\/p>\n
Nagu me korra r\u00e4\u00e4kisime, on Eesti ja Tallinn ikkagi tuntud ning v\u00e4ga paljud lennufirmad on huvitatud siia lendama. L\u00f5puks paneb konkurents asjad paika \u2013 kui Air Balticuga peakski midagi juhtuma ja nad turult kaovad, ei t\u00e4henda see, et \u00fchendused Eestist kaovad. V\u00f5ib-olla tulevad teistsugused \u00fchendused, aga \u00fchendused j\u00e4\u00e4vad ja eestlased saavad reisida nii puhkusele kui ka \u00e4rireisidele samamoodi nagu t\u00e4na.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda Riia lennujaama positsiooni peale, siis \u00fcks edu v\u00f5ti on kindlasti olnud oma rahvuslik lennufirma, mis on kogu aeg lennanud ja j\u00e4rjest laienenud. Meil on olnud ka rahvuslikke lennufirmasid, aga nende saatust me kahjuks teame. Kuiv\u00f5rd m\u00f5jutab lennujaama see, et sul on sealt lendamas oma lennufirma?<\/p>\n
Kui sul on rahvuslik lennukompanii, siis tema peamine huvi on \u00fchendada konkreetne riik muu maailmaga. Loomulikult on see positiivne. K\u00fcsimus on lihtsalt selles, kas me suudaksime Eestis rahvuslikku kompaniid \u00fclal pidada \u2013 ajalugu on n\u00e4idanud, et ei suuda. Aga see ei t\u00e4henda, et \u00fchendusi on v\u00f5imalik tagada ainult rahvusliku lennukompaniiga, tegelikult on ka teisi v\u00f5imalusi. Need ei pruugi olla nii head, kuna teiste lennuettev\u00f5tete peamine missioon ei ole \u00fchendada konkreetset \u00fchte riiki muu maailmaga, vaid nad vaatavad laiemalt, aga \u00fchendused on l\u00f5puks ikkagi tagatud.<\/p>\n
Kas see on utoopia, et meil oleks kolme Balti riigi peale \u00fchine lennufirma?<\/p>\n
Seda oleks p\u00e4ris keeruline majandada, sest k\u00f5ik kolm riiki on natuke erinevad. Ma arvan, et selle \u00fclesehitamine oleks p\u00e4ris keeruline koost\u00f6\u00f6mudel.<\/p>\n
Kas riik saaks m\u00f5ne lennufirma k\u00e4est teatud liine tellida \u2013 \u00f6elda n\u00e4iteks, et lendaksite viis korda n\u00e4dalas Londonisse, Frankfurti ja teistesse v\u00e4ga olulistesse kohtadesse, mis on meie riigi majanduse jaoks \u00fclit\u00e4htsad?<\/p>\n
Selliseid liine on tehtud, selles polegi midagi uut. Tasub aga arvesse v\u00f5tta, et see ei ole odav, vaid p\u00e4ris kallis. T\u00e4htsam on hoopis see, miks seda liini ostetakse \u2013 seal peab olema taga mingisugune suurem m\u00f5te. Kui m\u00f5elda lennujaama peale, siis lennujaam on \u00fchenduste v\u00f5imaldaja. Riigina peaksime m\u00f5tlema, miks meil mingisuguseid \u00fchendusi vaja on, ja siis sellised liinid osta. See on kindlasti \u00fcks t\u00f6\u00f6riist, mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt olemas ja millega saab teatud liine teha.<\/p>\n
Kui kallis see oleks v\u00f5rreldes rahvusliku lennufirma omamise v\u00f5i osaluse omamisega m\u00f5nes lennufirmas?<\/p>\n
V\u00f5in n\u00e4itena tuua, et kunagi lendas lennuk Vilniusest London Citysse. See lendas hommikul \u00fcsna vara, aga ikkagi \u2013 sul oli v\u00f5imalik minna Londonist Vilniusesse ja tulla \u00f5htul tagasi. Sellele maksti peale suurusj\u00e4rgus viis miljonit eurot.
Nagu ma enne r\u00e4\u00e4kisin, mis see suurem plaan peaks olema, siis seal oligi taust see, et sooviti uusi fintech-ettev\u00f5tteid Vilniusesse tuua. Finantstehnoloogiate keskus on London ja n\u00e4hti, et \u00fchendus Londoniga peab olema v\u00f5imalikult hea. Nad on seda ka suutnud, kogu fintech-sektor on Leedus h\u00fcppeliselt kasvanud ja k\u00fcllap oli ka see liin osa sellest.<\/p>\n
Ehk piltlikult \u00f6eldes teeniti viis miljonit nipsust tagasi.<\/p>\n
Jah, k\u00fcllap see teenib tagasi. See ei ole l\u00f5puks enam kulureal, vaid pigem tulureal. Aga taust on see, et see \u00fcks liin oli suurema strateegia osa. K\u00fcllap leedukad tegid v\u00e4ga palju muid asju veel \u2013 nad lihtsustasid seadusandlust ja nii edasi \u2013, ning selle tulemus oligi, et fintech-sektor kasvas.<\/p>\n
Kui me m\u00f5tleme laiemalt meie piirkonnale, Euroopale, siis millises seisus lennundussektor on? Vahepeal r\u00e4\u00e4giti, kuidas lennufirmadel on lennukite puudus. Kuidas praegu on?<\/p>\n
Kui vaadata lennundusorganisatsioone \u2013 n\u00e4iteks ACI Europe’i v\u00f5i IATAt, mis on lennufirmade katuseorganisatsioon \u2013, siis k\u00f5ik nad \u00fctlevad, et reisijate arv kahekordistub j\u00e4rgmise 20 aasta jooksul. K\u00f5ik n\u00e4evad, et lennundus ainult kasvab. Paljuski on selle taga see, et inimesed kogu maailmas saavad j\u00f5ukamaks, lendamine muutub odavamaks ja k\u00f5ik tahavad lennata. See on taust, ja sellest l\u00e4htuvalt teevad k\u00f5ik \u2013 nii lennujaamad, lennufirmad kui ka lennukitootjad \u2013 oma plaane. Lennukitootjad kasvatavad tootmismahtusid, lennufirmad tellivad aina rohkem lennukeid ja lennujaamad kasvavad.<\/p>\n
K\u00fcsimus ei ole enam selles, kas reisijate arv kasvab \u2013 ta kasvab \u2013, vaid pigem selles, mis tempos ta kasvab, ja me peame kindlasti sellega kaasas k\u00e4ima.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida probleemidest, siis neid muidugi on. Mootorite probleem on t\u00e4na lahenemas, praegu on natuke k\u00fctuse ja k\u00fctusehinna probleem. Ma julgen \u00f6elda, et probleemid on igap\u00e4evaelu, see on normaalne. Lihtsalt osa neist on suuremad ja osa v\u00e4iksemad, aga suurt pilti see ei m\u00f5juta \u2013 l\u00f5puks on kasv ikkagi olemas.<\/p>\n
Eestist vaadates j\u00e4\u00e4b natuke mulje, et Kesk-Euroopas k\u00e4ib tihe lennuliiklus, mis massiliselt kasvab, inimesed lendavad j\u00e4rjest rohkem k\u00f5iksugu sihtkohtadesse, aga meie toimetame siin ikkagi vaikselt.<\/p>\n
Vastupidi. Kui vaadata keskmist kasvu, siis me kasvame kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Kas v\u00f5i sel aastal oleme kasvanud 11 protsenti. Euroopas on veel vaid m\u00f5ni \u00fcksik riik v\u00f5i lennujaam, mis n\u00e4itab sellist numbrit \u2013 me kasvame pigem kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Kindlasti leiab sihtkohti, kus kasv on veel kiirem, aga pigem kasvame me kiiresti.<\/p>\n
Tulles tagasi Air Balticu juurde, siis k\u00fcsimus, mis mul m\u00f5ttes oli, puudutab just meie regiooni. M\u00f5eldes meie oma lennufirmade peale, mis on pankrotti l\u00e4inud \u2013 Euroopa Komisjoni loaga v\u00f5i ilma \u2013, siis Air Baltic on kogu aeg riigiabi saanud ja neil on see kuidagi l\u00e4bi l\u00e4inud. Kas arvestades meie geograafilist asukohta, v\u00f5iks see olla mingisuguste eranditega piirkond, kus \u00f6eldakse, et pidage oma lennufirmat, sest te olete piltlikult \u00f6eldes p\u00e4rap\u00f5rgus ja teil v\u00e4ga palju variante ei ole? Tohutut tungi ju ei ole, et k\u00f5ik tahaksid siit v\u00e4ga lennata.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes v\u00f5ib sedasi m\u00f5elda k\u00fcll, aga siis on alati k\u00fcsimus, kust sa piirid t\u00f5mbad. Okei, Baltikumis on lubatud, aga Soomes? V\u00f5i teistpidi: kas Portugalis oleks lubatud? Neid piire on v\u00e4ga raske t\u00f5mmata ja ma m\u00f5istan, miks on riigiabile kogu Euroopa Liidus \u00fchtne l\u00e4henemine. L\u00f5puks on ikkagi niimoodi, et igasugune riigiabi moonutab turgu. Kui turg on moonutatud, siis erasektor ei toimi enam loogiliselt ja l\u00f5puks oleme v\u00f5ib-olla hoopis kehvemas seisus.<\/p>\n
Tallinna lennujaam on riigi vaatest strateegiliselt oluline ettev\u00f5te, majandusn\u00e4itajate j\u00e4rgi l\u00e4heb lennujaamal v\u00e4ga h\u00e4sti. Eelmisel aastal oli m\u00fc\u00fcgitulu \u00fcle 70 miljoni ja kasum 13 miljonit. Selgitage raadiokuulajale lahti, kust tekib lennujaama kasum.<\/p>\n
Eelmise aasta k\u00e4ive oli 74 miljonit. Kui k\u00e4ibe j\u00e4rgi v\u00f5tta, siis oleme Baltikumi k\u00f5ige suurem lennujaam \u2013 k\u00e4ive on suurem kui L\u00e4tis ja Leedus. Meie tulud tulevad eri kohtadest. \u00dcks osa on see, mida lennufirmad meile maksavad, mis on umbes ainult 30 protsenti. V\u00e4ga suur tulude osa tuleb kaubandusest, mida me terminalis teeme, ja sellega seotud k\u00f5rvaltegevustest, n\u00e4iteks parkimisest.<\/p>\n
Siis on \u00e4rikinnisvara, mis on otseselt lennundusega seotud. Kui me r\u00e4\u00e4gime, et meie missioon on \u00fchendada Eesti maailmaga, siis me vaatame seda kolmest v\u00f5tmest. Peale reisijate vaatame kaupa \u2013 kaubamahud on v\u00f5rreldes eelnevate aastatega j\u00f5udsalt kasvanud, ja kaubaterminalid on paljuski meie omad. Siis on meil veel lennukite hooldusangaarid, kus tehakse lennukite hooldus\u00e4ri.<\/p>\n
P\u00f5hjus, miks me erinevate tuluallikatega t\u00f6\u00f6tame, on hoida Tallinnasse lendamine v\u00f5imalikult atraktiivsena. Lennunduse poole pealt tahame olla nullis, aga investeeringuteks ja omanikule makstavateks dividendideks peaks raha tulema muudest tegevustest. Me oleme k\u00fcll lennujaam, aga tulude portfell on palju laiem kui reisijate ja lennukite teenindamine.<\/p>\n
\u00dctlesite, et \u00fcks tegevusosa on \u00e4rikinnisvara, mis on Airport City nime all, kui ma ei eksi. Miks seda tehakse ja kui madala riskiga investeering see on, kui me m\u00f5tleme, et tegemist on riigiettev\u00f5ttega?<\/p>\n
Me teeme seda selleks, et teha sealt tulevatest tuludest investeeringuid ja katta ka muid omaniku ootusi. Kas ettev\u00f5tlus on riskivaba? Kindlasti mitte, iga ettev\u00f5tlus on riskidega seotud. Kui me vaatame \u00e4rikinnisvara poolt, siis me valime v\u00e4ga hoolikalt, kes meie kliendid on, ja ma julgen t\u00e4na \u00f6elda, et meie riskiportfell on v\u00e4ga konservatiivne. Olles kunagi panganduses t\u00f6\u00f6tanud, \u00fctlen, et meil on portfellis prime-kliendid ja seda joont hoiame ka tulevikus.<\/p>\n
Kui lennujaama kasum on 13 miljonit, siis miks ei tooda lennujaama tasusid allapoole, miks ei tekitata olukorda, kus Tallinnast lendamine oleks lennufirmadele palju atraktiivsem kui Riiast v\u00f5i miks mitte ka Helsingist?<\/p>\n
Lennujaamatasud peavad olema konkurentsiv\u00f5imelised. Me ei taha kindlasti, et Tallinna lennujaama tasud oleksid oluliselt k\u00f5rgemad, kui nad on Riias v\u00f5i Helsingis. L\u00f5puks dikteerib hinna ja tasu turg. Me v\u00f5ime tasud isegi nulli viia, aga kui reisijaid ei ole, siis lennufirmad neid liine ei ava.<\/p>\n
Meil on liinitoetusprogramm, kuhu me sel aastal investeerime umbes seitse miljonit eurot. Selle programmiga motiveerime me lennufirmasid rohkem uusi liine avama. Me investeerime sinna p\u00e4ris olulise summa ja toome seel\u00e4bi lennufirmasid juurde.<\/p>\n
Nii et meil on kaks poolt: \u00fcks on tasud ja teine on nimetatud programm. Tasude puhul vaatame, et oleksime konkurentsiv\u00f5imelised, aga see programm on v\u00e4ga oluline t\u00f6\u00f6riist ja ma arvan, et selles oleme me atraktiivsemad kui meie naabrid.<\/p>\n
Aeg-ajalt k\u00e4ib uudistest l\u00e4bi, kuidas Ryanair k\u00e4ib pidevalt lennujaamatasusid l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimas. Kas s\u00fcgisel on oodata uut l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisvooru, millele j\u00e4rgneb Ryanairi teade, et \u00fcks v\u00f5i teine lennuliin Tallinnast suletakse?<\/p>\n
Ryanairi puhul tasub vaadata l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste stiili ja taktikat. K\u00f5ik need liinitoetusprogrammid, millest ma r\u00e4\u00e4kisin, ja lennutasud, on k\u00f5ikidel lennufirmadel t\u00e4pselt \u00fchtemoodi \u2013 need on \u00fche loogika alusel \u00fcles ehitatud. Kui vaadata Wizz Airi, kellel on t\u00e4pselt samasugused soovid nagu Ryanairil, siis siin ei ole mingisugust vahet, ainult stiilivahe on \u2013 Wizz Air laieneb ja kasvab v\u00e4ga j\u00f5uliselt, Ryanairil on needsamad tingimused ja v\u00f5imalused olemas ning ma ei imesta, kui \u00fchel hetkel paneb Ryanair siia liine juurde.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3774373hc32dt24.jpg\"\/)
Riivo Tuvike Autor\/allikas: Iris T\u00e4hema\/ERR<\/p>\n
35 aastat tagasi n\u00e4gi Tallinna lennujaam v\u00e4lja hoopis teistsugune kui praegu ning tulevikuplaanides n\u00e4eb ta omakorda uudne v\u00e4lja. L\u00e4hiaastate plaan on viis miljonit reisijat, mis t\u00e4hendab ka terminali laiendamist, sest inimesed ei mahu sinna \u00e4ra. Kui kaugel need plaanid on ja millised t\u00f6\u00f6d on tegemisel?<\/p>\n
Kusjuures \u00fcks osa terminalist on t\u00e4pselt sama mis 35 aastat tagasi \u2013 see on lihtsalt uue kuue saanud. T\u00f5si ta on, t\u00e4nane terminal on disainitud 2,8 v\u00f5i kolme miljoni reisija jaoks, ja k\u00f5iki reisijaid l\u00e4bi lasta on juba t\u00e4na probleem. Meil on olukordi, kus inimesed ootavad pagasit tund aega, mis ei ole normaalne.<\/p>\n
Meil on kindlasti vaja laieneda, me ei tee terminalilaiendust lihtsalt ehituse p\u00e4rast, vaid puhtalt vajaduse j\u00e4rgi. Laiendus juba k\u00e4ib \u2013 kes on viimasel ajal terminalis k\u00e4inud, on v\u00f5ib-olla n\u00e4inud, et meil on uued check-in-kioskid. Seda me laiendamegi ja see osa saab kohe-kohe valmis.<\/p>\n
Suuremaks ehituseks l\u00e4heb j\u00e4rgmise aasta alguses. Oleme veel faasis, kus viimased otsused on vaja \u00e4ra teha ja vormistada. 2029. aasta esimesse poolaastasse on planeeritud, et reisiterminal on laienenud, ta l\u00e4heb umbes 50 protsenti suuremaks. Kaks k\u00f5ige olulisemat ala on pagasiala ja piiriala. T\u00e4nane ala, kust pagasit k\u00e4tte saadakse, liigub teise kohta ning tuleb suurem ja avaram. Ka pagasilinte, mis ongi meie probleem, on seal rohkem.<\/p>\n
Piirialas on aeg-ajalt v\u00e4ga pikad j\u00e4rjekorrad, mida me kindlasti ei taha, ja see l\u00e4heb ehituse k\u00e4igus suuremaks. Muidugi saavad nii reisijad kui ka meie t\u00f6\u00f6tajad ebamugavust tunda, aga kokkuv\u00f5ttes peaks tulem olema hea ning oluliselt parandama ja mugavdama reisimist.<\/p>\n
Kas see t\u00e4hendab vana ja ajaloolise lennujaamahoone lammutamist? Kui inimesed m\u00f5tlevad, milline oli n\u00f5ukogudeaegne lennujaamahoone \u2013 v\u00e4ike, praegusest lennujaamast eemal asetsev…<\/p>\n
Admin-maja. See on natuke teine teema. Ta j\u00e4\u00e4b ilmselgelt ette, kui me tahame, et lennukile oleks v\u00f5imalik minna torudest. Peame muinsuskaitseametiga diskussiooni, kuidas me selle probleemi lahendame, ma usun, et me leiame hea kuldse kesktee, mis k\u00f5igile sobib.<\/p>\n
T\u00e4nase terminalilaienduse raames ei ole me teinud \u00fchtegi otsust, et hakkame seda lammutama. Esialgu j\u00e4\u00e4b see nii, aga see on diskussioon, mida me endiselt peame.<\/p>\n
Tallinna lennujaamale kuuluvad ka Tartu, P\u00e4rnu, Kuressaare ja K\u00e4rdla lennujaamad, mis Eesti vaatest olulised \u2013 v\u00f5ib-olla P\u00e4rnu geograafia m\u00f5ttes v\u00e4lja j\u00e4tta\u2013, aga nad on ka kahjumis. \u00dctlesite kevadel, et teie n\u00e4eksite, et riik peaks lennujaamade v\u00f5rku optimeerima. Kas vahepeal on mingeid otsuseid tehtud?<\/p>\n
M\u00f5ningad arengud ikka toimuvad, aga suurem vaade on see, et kui Tallinna lennujaama eesm\u00e4rk ja missioon on \u00fchendada Eesti maailmaga, siis regionaalsete lennujaamade missioon peaks olema \u00fchendada Eesti tervikuna. Lennujaam on see, mis v\u00f5imaldab kiireid \u00fchendusi. Kui me m\u00f5tleme kiirete \u00fchenduste ja saarte peale, siis senikaua, kuni meil ei ole neljarealisi teid ega p\u00fcsi\u00fchendust saartega, ei ole meil ka kiiret \u00fchendust. Minu vaatest on regionaalsed lennujaamad saartel igal juhul v\u00e4ga p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Lennujaama \u00fclalpidamine on kallis l\u00f5bu. Rusikareegel on see, et lennujaamas peaks olema umbes miljon reisijat, siis muutub see isemajandavaks. Seda ei juhtu Eestis mitte kunagi, et regionaalsetes lennujaamades nii palju reisijaid oleks.<\/p>\n
Peame m\u00f5tlema, mis on v\u00e4ikesele Eesti riigile optimaalne ja kuidas me suudame neid lennujaamu \u00fclal pidada. Tuleks p\u00fcstitada k\u00fcsimus: kuidas oleks m\u00f5istlik lennujaamade v\u00f5rku Eestis arendada?<\/p>\n
Milline teie vaade on?<\/p>\n
Nagu ma \u00fctlesin, on lennujaamad saartel kindlasti p\u00f5hjendatud. K\u00fcsimus on mandris. Hea n\u00e4ide on Tartu, kus piirkond ise n\u00e4eb, et lennujaama pidamine on v\u00e4ga oluline. Kohalik omavalitsus panustab sinna ja see t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd P\u00e4rnu k\u00fcsimus. P\u00e4rnus ei ole sarnast mudelit nagu Tartus. Kui me m\u00f5tleme P\u00e4rnu peale, siis Rail Balticu valmimisega, mis igal juhul P\u00e4rnuni tuleb, on P\u00e4rnu l\u00f5puks Tallinnast 45 minuti kaugusel. Ma elan Viimsis ja s\u00f5idan vahel t\u00f6\u00f6le 45 minutit. Kiire \u00fchendus on tegelikult tagatud muude teede kaudu \u2013 investeeritakse ju nii raudteesse kui ka maanteesse. Siis tekibki k\u00fcsimus, kui oluline see l\u00f5puks on.<\/p>\n
Kui \u00fchel hetkel teeb riik poliitilise otsuse, et P\u00e4rnu lennujaam ei ole enam riigi oma, siis milline v\u00f5iks olla selle lennujaama saatus? Kas see on strateegilise julgeolekut\u00e4htsusega lennujaam?\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ik regionaalsed lennujaamad on regionaalpoliitika osad. Vaated, miks mingit lennujaama omada, tulevad samuti riigi poolt. Ma arvan, et julgeoleku teema v\u00f5ib olla \u00fcks aspekt, aga ta v\u00f5ib olla ka n\u00e4iteks hobilennujaam ehk eralennujaam. Eks v\u00f5imalikke teid, kuidas seda kasutada, ole mitmeid.<\/p>\n
Milline lennufirma v\u00f5i sihtkoht v\u00f5iks Tallinna lennujaama tekkida? Millest te unistate?<\/p>\n
Meil on p\u00e4ris mitu s\u00f5lmjaama, millega me t\u00f6\u00f6tame. Londoni Heathrow on kindlasti koht, kuhu me v\u00e4ga tahaksime, sest seal on nii palju lennuv\u00f5imalusi ja see aitab tugevalt kaasa Eesti \u00fchendusele.
Teine on Madrid \u2013 sama teema. Madridist on v\u00e4ga head \u00fchendused just L\u00f5una-Ameerika poole, mis aitaks samuti kaasa. Ja kindlasti ka erinevad puhkusesihtkohad, mida odavlennufirmad pakuvad.
Eks neid ole veel. Loodetavasti need unistused \u00fchel hetkel t\u00e4ituvad.<\/p>\n
Ait\u00e4h stuudiosse tulemast, Tallinna lennujaama juht Riivo Tuvike!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3774376h8240t24.jpg\"\/)
Riivo Tuvike Autor\/allikas: Iris T\u00e4hema\/ERR<\/p>\n