R\u00e4\u00e4gime palju tervisekassa rahapuudusest ja kaalutavast kohustuslikust ravikindlustusmaksest, aga harvem k\u00fcsime, kui suur osa kuludest tekib s\u00fcsteemi enda toimimatusest.<\/p>\n
Sama lugu on hariduses: valesti selgitatud \u00f5ppekavaotsus, mis piirab noore v\u00f5imalusi aastaid hiljem, l\u00e4heb riigile kallimaks kui \u00fcks p\u00f5hjalik vestlus \u00f5igel ajal. Raha, mida hoitakse kokku \u00fches kohas, ilmub varem v\u00f5i hiljem kuluna mujal. Meie kahe loo taga peitub t\u00e4pselt see k\u00fcsimus: kuhu see raha tegelikult kaob, kui keegi ei s\u00fcvene \u00f5igel ajal?<\/p>\n
On otsuseid, mida tehakse meie kohta ruumides, kus meid ennast sageli ei ole.<\/p>\n
\u00dcks meist on Diana, kes elab krooniliste tervisemuredega. Teine on Remi, kes on liikumispuudega ning on omal nahal kogenud, kuidas hariduss\u00fcsteemis tehtud otsus v\u00f5ib aastaid hiljem hakata kujundama kogu elu.<\/p>\n
Mida rohkem me oma kogemustest oleme r\u00e4\u00e4kinud, seda enam saame aru, et probleem on selles, kuidas s\u00fcsteemid inimest n\u00e4evad, v\u00f5i \u00f5igemini, kui harva nad teda tervikuna n\u00e4evad. Kui \u00fcks s\u00fcsteem ei t\u00f6\u00f6ta, m\u00f5jutab see paratamatult ka k\u00f5iki teisi.<\/p>\n
Kui s\u00fcsteem ei kuula\u00a0<\/p>\n
Krooniline haigus ei alga kunagi suurest s\u00fcmptomist, vaid millestki v\u00e4ikesest. Hetkest, mil keegi ei kuula. Kui arst \u00fctleb, et oled diagnoosi saamiseks liiga noor v\u00f5i kui s\u00fcmptomi p\u00f5hjuseks kirjutatakse hoopis koolistress, enne kui tegelik p\u00f5hjus \u00fcldse leitakse.\u00a0<\/p>\n
Kabinetis v\u00f5ib istuda 16-aastane \u00fcksi ja ilma vanemata k\u00f5rval. Ta peab m\u00f5istma meditsiiniterminoloogiat ja teadma arstieetika p\u00f5him\u00f5tteid, muidu ei tea, millal tema patsiendi\u00f5igusi rikutakse. Kogemus, et sind ei kuulata, on palju levinum, kui arvatakse ja see tihti kordub visiit visiidi j\u00e4rel.<\/p>\n
Kui elad krooniliste tervisemuredega, v\u00f5ib s\u00fcsteemis hakkamasaamine muutuda t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6ks: taastusravi, rehabilitatsioon, eriarst, perearst, see t\u00e4hendab nelja eraldi k\u00f5neringi, kergesti kaheksa tundi n\u00e4dalas ainu\u00fcksi vastuv\u00f5ttudel. See aeg varust, mille haigus on juba enne seda ammendanud.<\/p>\n
Osa koormusest on ka puhtalt tehniline. Iga raviasutus kasutab oma infos\u00fcsteemi. Tihti ei n\u00e4e perearst eriarsti kirjutatud epikriisi. Nii j\u00e4\u00e4b patsiendi \u00fclesandeks arstide vahel infot vahendada. Seda frustratsiooni kogevad paljud arstid, kes peavad otsuseid tegema patsiendi antud info p\u00f5hjal.<\/p>\n
Patsiendil on k\u00fcll \u00f5igus esitada kaebus, kui ravi on olnud puudulik. Praktikas ei ole see protsess \u00fcles ehitatud inimese jaoks, kes s\u00fcsteemiga k\u00f5ige rohkem kokku puutub. See n\u00f5uab energiat, mida enamikul p\u00e4rast k\u00f5ike muud enam \u00fcle ei j\u00e4\u00e4. Nii j\u00e4\u00e4b tagasiside s\u00fcsteem suuresti vait, kuna need, kellel oleks k\u00f5ige rohkem \u00f6elda, ei j\u00f5ua kunagi seda \u00f6elda. \u00dckski neist probleemidest ei tulene haigusest endast vaid sellest, et s\u00fcsteem pole disainitud nende j\u00e4rgi. See pidev v\u00f5itlus, et \u00fcldse kohale j\u00f5uda, teeb tervise ise sageli hullemaks.<\/p>\n
Otsused, mille m\u00f5ju selgub alles hiljem<\/p>\n
Eestis r\u00e4\u00e4gitakse palju kaasavast haridusest, sellest, et iga laps peaks \u00f5ppima vastavalt oma v\u00f5imetele, aga kas pakutav tugi aitab noorel tulevikus edasi liikuda v\u00f5i hoopis piirab tema v\u00f5imalusi?<\/p>\n
“Nii v\u00f5ib noor, kellel on tahe \u00f5ppida, leida end olukorrast, et talle pakutakse pigem erihoolekandeteenuseid kui v\u00f5imalusi oma v\u00f5imeid rakendada.”<\/p>\n
Liikumispuudega noore jaoks on osa ametitest juba niigi f\u00fc\u00fcsilise puude t\u00f5ttu v\u00e4listatud. Kui sellele lisanduvad haridusest tulenevad piirangud, j\u00e4\u00e4b valikuid veelgi v\u00e4hem, mitte kummagi piirangu enda p\u00e4rast, vaid sellep\u00e4rast, et keegi ei m\u00f5elnud, kuidas need kaks kokku hakkavad m\u00f5juma. Nii v\u00f5ib noor, kellel on tahe \u00f5ppida, leida end olukorrast, et talle pakutakse pigem erihoolekandeteenuseid kui v\u00f5imalusi oma v\u00f5imeid rakendada.<\/p>\n
Me ei arva, et lihtsustatud \u00f5ppekava on vale lahendus, paljude jaoks on see vajalik. Probleem tekib siis, kui pere ei tea, milliseid v\u00f5imalusi otsus tulevikus avab ja sulgeb. K\u00f5ige raskem oli m\u00f5ista, et keegi ei r\u00e4\u00e4kinud sellest, kui otsus tehti.<\/p>\n
Erivajadusega noor ei ela ainult \u00fches s\u00fcsteemis<\/p>\n
\u00dches s\u00fcsteemis tuleb t\u00f5estada, et oled piisavalt suurte piirangutega, teises tehakse otsuseid, selgitamata nende pikaajalist m\u00f5ju. M\u00f5lemas j\u00e4\u00e4b noor sageli \u00fcksi ja abita.<\/p>\n
See raskuste kokkuliitmine kordub paljude erivajadusega noorte elus. Krooniline tervisemure \u00fcksi on koorem ja kui sellele lisandub n\u00e4iteks ATH, siis need v\u00f5imendavad teineteist. ATH vajab rutiini, krooniline haigus vajab paindlikkust, sest keha ei k\u00e4itu ette teatatult. Sa v\u00f5id olla kurt ja autistlik, pime ja krooniliselt haige, liikumispuudega ja \u00f5piraskusega. Need moodustavad kombinatsiooni ja seda kombinatsiooni ei v\u00f5eta arvesse \u00fcheski s\u00fcsteemis.<\/p>\n
Tervishoid, haridus ja tugiteenused t\u00f6\u00f6tavad sama inimese heaks, kuid liiga sageli \u00fcksteisest eraldi. Arst n\u00e4eb diagnoosi, kool n\u00e4eb \u00f5pitulemusi, rajaleidja n\u00e4eb hindamist, sotsiaalvaldkond n\u00e4eb teenuseid. Harva vaadatakse inimest tervikuna. Ainus, kes tegelikult teab, mis toimub k\u00f5igis neis s\u00fcsteemides korraga on noor ise.<\/p>\n
Mida noored tegelikult vajavad?<\/p>\n
Me ei arva, et lihtsustatud \u00f5ppekava tuleks kaotada v\u00f5i et k\u00f5ik kroonilised haigused saavad kiiresti lahendatud. K\u00fcll aga usume, et noorel ja perel peab olema \u00f5igus teha teadlikke otsuseid.<\/p>\n
Tervishoius t\u00e4hendaks see tunnistamist, et mida haigem keegi on, seda rohkem s\u00fcsteem temalt k\u00fcsib. V\u00e4ga tihti ei tea keegi, mida teha. Isegi spetsialistid j\u00f5uavad sama j\u00e4relduseni. S\u00fc\u00fc on killustatuses, kus iga\u00fcks n\u00e4eb vaid oma osa. Aga spetsialist saab \u00f6elda “ma ei tea” ja juhtumi edasi anda. Noorel patsiendil seda valikut pole. Tema keha, tema elu. Nii saabki temast see, kes tegelikult kannab kogu informatsiooni ja ometi on just tema tihti k\u00f5ige v\u00e4hem usaldatud osapool kogu protsessis.<\/p>\n
Usaldus on kriitiliselt t\u00e4htis, sest see on tervishoiu s\u00fcdamik, aga usaldus pigem kahaneb, kui kasvab, eriti noorte seas. Kui sa ei usalda, hakkad infot varjama, j\u00e4tad s\u00fcmptomeid mainimata v\u00f5i l\u00fckkad visiite edasi.<\/p>\n
Hariduses t\u00e4hendab teadlik otsustamine seda, et enne suure m\u00f5juga otsuseid tuleb pere ja noorega ausalt l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, mida otsus t\u00e4hendab mitte ainult j\u00e4rgmisel aastal, vaid ka viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Oluline on ka s\u00fcsteemide omavaheline koost\u00f6\u00f6. Keeruliste juhtumite puhul v\u00f5iks olla \u00fcks koordineeriv inimene, kes tagaks info liikumise s\u00fcsteemide vahel. V\u00f5id k\u00fcsida, et kas see pole sotsiaalt\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6. Olemegi seda otse k\u00fcsinud. Vastus on eitav. \u00c4kki on see juhtumikorraldaja t\u00f6\u00f6? Ka tema j\u00e4\u00e4b kinni oma s\u00fcsteemi taha, t\u00f6\u00f6tukassa v\u00f5i rehabilitatsiooni, mis eeldab t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hindamist. Sest see ongi l\u00f5ks, mis kordub igas s\u00fcsteemis. Iga uks avab hoopis j\u00e4rgmise, uue vastuv\u00f5tu, vaideprotsessi, juristi, halduskohtu.<\/p>\n
Noori peab usaldama. Liiga sageli peame k\u00f5igepealt t\u00f5estama, et meie mure, valu ja raskused on p\u00e4ris.<\/p>\n
“Kogu see lugu on r\u00e4\u00e4kinud sellest, kui raske on s\u00fcsteemis navigeerida, aga \u00e4ra aja seda segi erivajadusega endaga.”<\/p>\n
Eestis n\u00e4hakse erivajadust sageli nuhtlusena, millest tuleks vabaneda. Kas sa sooviksid uuesti t\u00e4pselt samamoodi s\u00fcndida? \u00dcks meist \u00fctleks kindlalt jah. Teine k\u00f5hkleks, mitte haiguse ega puude ihaluse p\u00e4rast, vaid sellep\u00e4rast, et see kogemus on osa sellest, kuidas ta maailma n\u00e4eb. Kumbki vastus ei ole \u00f5ige ega vale. Kogu see lugu on r\u00e4\u00e4kinud sellest, kui raske on s\u00fcsteemis navigeerida, aga \u00e4ra aja seda segi erivajadusega endaga. S\u00fcsteem tegi teekonna raskeks. Meie seisund ise pole see, mida me \u00e4ra annaksime.<\/p>\n
Me pole ainult inimesed, kes vajavad paremat s\u00fcsteemi. Me oleme ressurss. Meie kogemus annab teadmisi ja vaatenurki elust, mida ei saa kuidagi teisiti omandada.<\/p>\n
Suurim takistus ei ole enamasti krooniline haigus, liikumispuue ega \u00f5piraskus, suurim takistus tekib siis, kui s\u00fcsteem ei n\u00e4e inimest tervikuna ning tema tulevikku kujundatakse ilma piisava selgituse, koost\u00f6\u00f6 ja usalduseta. S\u00fcsteemi \u00fclesanne pole luua uusi takistusi, vaid aidata neid \u00fcletada.<\/p>\n
Me oleme ise n\u00e4inud vaeva, et leida vastuseid ja lahendusi, sest meil pole olnud teist valikut, aga me oleme siin teiste noorte jaoks ning meilt v\u00f5ib k\u00fcsida, kuidas asjad p\u00e4riselt toimivad. Ka otsustajad on alati oodatud meiega \u00fchendust v\u00f5tma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gime palju tervisekassa rahapuudusest ja kaalutavast kohustuslikust ravikindlustusmaksest, aga harvem k\u00fcsime, kui suur osa kuludest tekib s\u00fcsteemi enda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":257999,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[3839,26,27,100555,37,33,35,26603,21873,100556,34,36,31,32,21,28,29,19,1218,25,73717,37413,512,562,2178,44996,33762,23,24,22,20,30],"class_list":["post-257998","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ath","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diana-poder","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erivajadused","tag-erivajadusega-inimesed","tag-erivajadustega-noored","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-populaarseimad-lood","tag-remi-gregori-sassi","tag-sotsiaalvaldkond","tag-tervisekassa","tag-tervishoid","tag-tootukassa","tag-toovoime","tag-toovoime-hindamine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/257998\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/257999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=257998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=257998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}