Saatejuht Marko Reikop r\u00e4\u00e4kis Vikerhommikus, et on proovinud juba mitu aastak\u00fcmmet elada nii, et ei peaks hiljem midagi kahetsema. \u00dcks selle v\u00e4ljunditest on Eestist eemal viidetud suved. T\u00e4navu j\u00f5udis Reikop Londonisse BBC Promsile ning t\u00f5des, et paremaid klassikalise muusika elamusi v\u00f5ib saada isegi Helsingist.<\/p>\n
Kultuuri- ja reisihuvilisena on suurem osa Reikopi suvepuhkusest m\u00f6\u00f6dunud Eestist v\u00e4ljaspool. “V\u00f5ib \u00f6elda k\u00fcll, et Eesti suvi on mul praktiliselt vahele j\u00e4\u00e4nud, sest ma olen mitte-Eesti-suve-huviline olnud juba aastaid. Inimestele tuleb v\u00e4ga suure \u00fcllatusena: oi, sel aastal j\u00e4i suvi vahele, nii halvad ilmad olid, kaks p\u00e4eva olid head. Ma just lugesin statistikat, et sel aastal oli suve kuus p\u00e4eva. Ja need sattusid v\u00e4ga v\u00f5rdselt nii, et igas kuus oli kaks. Ideaalne suvi!” r\u00e4\u00e4kis Reikop.<\/p>\n
“Ja siis ollakse s\u00fcgisel nii imestunud, et suve ei olnud. Aga mina olen juba \u00fcle 35 aasta vana ja tean, et Eestis suve ei ole. Teen juba eelmise aasta detsembris k\u00f5ik selleks, et katsuda suve Eestis v\u00e4ltida, sest siin on h\u00e4sti k\u00fclm, sajab vihma ja on h\u00e4sti tujutu,” m\u00f6\u00f6nis saatejuht.<\/p>\n
Mujal Euroopas m\u00f6llanud kuumalained Reikopi ei heiduta. “Mulle istub, kui suvel paistab p\u00e4ike ja on soe. Mina ei sattunud kordagi v\u00e4ga kuumalaine keskele ka. Ma saan aru, et 40 kraadiga on v\u00f5ib-olla t\u00f5esti raske, ei saa teha, mida tahaksid, aga mina \u00fchtegi sellisesse situatsiooni ei sattunud,” lisas ta.<\/p>\n
Juhuslikes kohtades Reikop ei k\u00e4i, vaid teab t\u00e4pselt, kuhu ta minna tahab ja peab siis jahti, et sinna p\u00e4\u00e4seda. “Elu on l\u00fchike. Tiktok on minule v\u00e4ga s\u00fcmpaatne meediakanal, mida ma j\u00e4lgin v\u00e4ga tihti, ja seal tehakse k\u00fcsitlusi, kus k\u00fcsitakse \u00fcle 70- ja 80-aastastelt inimestelt, et mida nad k\u00f5ige rohkem kahetsevad, kui nad n\u00fc\u00fcd oma elule tagasi vaatavad. Ja 95 protsenti inimestest \u00fctleb p\u00f5him\u00f5tteliselt kolme asja: t\u00f6\u00f6tasin liiga palju, reisisin liiga v\u00e4he ja v\u00f5tsin elu liiga t\u00f5siselt. See m\u00f5tteviis on \u00f5nneks inspireerinud mind juba peaaegu 30 aastat,” s\u00f5nas Reikop.<\/p>\n
“Olen katsunud oma elu nii elada, et kui ma hakkan \u00fchel hetkel \u00e4ra surema v\u00f5i m\u00f5ni tiktokker mulle t\u00e4naval vastu tuleb ja minu kui eaka inimese k\u00e4est k\u00fcsib, mida ma elus kahetsen, siis ma ei saa \u00f6elda, et ma neid kolme asja k\u00f5ige rohkem kahetsen. Tuleb kohe ette v\u00f5tta, kohe \u00e4ra k\u00e4ia ja seal, kuhu tahad eriti minna.”<\/p>\n
2026. aasta suvi viis Reikopi klassikalise muusika festivalile BBC Proms. “See toimub Londonis Royal Albert Hallis. Maailma k\u00f5ige suurem klassikalise muusika festival. See kestab muide praegugi, kui keegi tahab minna. Algab juuli keskel ja kestab septembrini keskpaigani. Kontserdid on seal iga p\u00e4ev. See muudkui kestab, kestab ja l\u00f5pmatult kestab. Seal on muidugi s\u00fcmfooniaorkester. Madonna seal uue hitiga v\u00e4lja ei tule ja Sabrina Carpenter ka seal \u00fcles ei astu,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Klassikalise muusika austajana ei saanud Reikop enam teiste sarnaste huvide inimeste keskel edasi elada ilma, et ta oleks BBC Promsil k\u00e4inud. “Jahtisin pileteid m\u00e4rtsikuus, aga kava tuleb \u00fcles \u00fcsna viimasel hetkel, sest kahekuuse programmi kokkupanemine on \u00fcsna keeruline. Just sel hetkel kui piletid m\u00fc\u00fcki tulid, juuni l\u00f5pus v\u00f5i juuli alguses, olin mina nagu nugis arvuti taga. Sain sisse logitud, vajutasin ja olingi j\u00e4rjekorras 6842,” naeris Reikop.<\/p>\n
“Royal Albert Hall mahutab 5000 inimest. See on metsikult suur saal. Ja kontserdid on igal \u00fchtel. Kahe kuu jooksul. Ja registreerides ei osta sa pileteid \u00fchele kindlale kontserdile vaid \u00fcksk\u00f5ik millisele sa pileteid saad. Mina ostsin kahele kontserdile, valisin k\u00f5ige paremad kohad, mis veel saadaval olid, ja istusin neljanda r\u00f5du k\u00f5ige viimases reas. Selg oli vastu seina,” naeris ta.<\/p>\n
Piletid ei olnud kallid, need sai k\u00e4tte 26 naelaga. “BBC Proms kutsuti ellu selle jaoks, et lisaks gurmaanidele tuleks kontserte kuulama ka tavalised inimesed. See on selle algne m\u00f5te. Aga sinna ei tule tavalised inimesed kuulama. Mina ei ole ka selles m\u00f5istes tavaline inimene. Kui keegi tahaks praegu minna, siis k\u00f5ikide kontsertide k\u00f5ik piletid m\u00fc\u00fcdi v\u00e4lja m\u00f5ne tunniga. Ma ei tea, miks sinna nii \u00f5udselt tungitakse,” nentis Reikop, kellele valmistas l\u00f5puks Promsi kogemus pettumuse, aga \u00e4ra k\u00e4imist ta siiski ei kahetse.<\/p>\n
“Torm selle k\u00f5ige \u00fcmber on nii suur, et ma m\u00f5tlesin selle k\u00f5ik suuremaks. K\u00f5ik oli v\u00e4ga tore, k\u00f5ik toimis, k\u00f5ik oli suurep\u00e4rane, v\u00e4lja arvatud see, et klassikaline muusika minu meelest nii suurde saali ei sobi. Seal v\u00f5ivad t\u00f5esti esindada v\u00f5imendusega popmuusikud, aga kui on lihtsalt orkester, kus \u00fcks viiul parajasti soleerib, siis see saal neelab muusikat liiga palju ja neelab ka meeleolu,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
“On paremaid saale, kus klassikalist muusikat nautida,” lisas Reikop ning t\u00f5i n\u00e4iteks Barbican Centre’i Londonis v\u00f5i kasv\u00f5i Helsingi Musiikkitalo.<\/p>\n
K\u00fcll aga sobis Reikopile Promsi publiku meelsus, kes ei suhtunud s\u00fcndmusesse \u00fcleliia t\u00f5siselt. Erinevas r\u00f5ivais publik k\u00e4is rahulikult ringi, k\u00e4is v\u00f5ttis vahepeal puhvetist juua ning v\u00f5imalusel s\u00f6\u00f6di isegi koti sees kaasav\u00f5etud keedumune. Kontrastiks t\u00f5i Reikop v\u00e4lja Berliini ooperipubliku, kelle silmis on kuritegu juba kuuetunnise ooperi ajal toolis nihelemine, r\u00e4\u00e4kimata siis saali ja puhveti vahel k\u00f5ndimisest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saatejuht Marko Reikop r\u00e4\u00e4kis Vikerhommikus, et on proovinud juba mitu aastak\u00fcmmet elada nii, et ei peaks hiljem midagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258001,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,624,140],"class_list":["post-258000","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-marko-reikop","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117138059570824099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258000","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258000"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258000\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258001"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258000"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258000"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258000"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}