Statistikaamet avaldas hiljuti rahvamajanduse arvepidamise revideeritud n\u00e4itajad viimase nelja aasta kohta. Lisandunud andmete kasutamisel saadi tulemuseks, et Eesti majandusel l\u00e4ks paremini, kui siiani arvatud, ning reaalne sisemajanduse kogutoodang on arvatust suurem.<\/p>\n
Igasuguste v\u00e4lism\u00f5jude, kriiside ja \u0161okkide m\u00f5ju ennustamine ja kiirm\u00f5\u00f5tmine ongi t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6, nagu anal\u00fc\u00fctikud uusi tulemusi kommenteerides on r\u00f5hutanud. V\u00f5ib minna nii ja v\u00f5ib ka teisiti, sedapuhku on tulemus r\u00f5\u00f5mustav.<\/p>\n
S\u00f5numit ruttas \u00e4ra kasutama ka peaminister Kristen Michal, kes teatas, et “see muudab ka senist lugu Eesti majandusest. Enam ei ole p\u00e4ris \u00f5ige r\u00e4\u00e4kida ligi kaks aastat j\u00e4rjest kestnud majanduslangusest”. Eesk\u00e4tt on tegu poliitilistele oponentidele m\u00f5eldud s\u00f5numiga, et l\u00f5petagu n\u00fc\u00fcd ometi see katkematu undamine, kuidas valitsus on h\u00e4vitanud Eesti majanduse, ei oska seda juhtida ning on paisanud rahva vaesusse, sest faktid n\u00e4itavad midagi muud \u2013et seis pole kuldne, kuid suund \u00f5ige.<\/p>\n
Statistikaameti t\u00f6\u00f6 on plaaniline, kuid tulemuste avaldamise ajastus igati sobiv j\u00e4rgmise aasta riigieelarvet ettevalmistava valitsuse jaoks. Uued andmed peavad peegelduma eeln\u00f5u aluseks olevas rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, mis tavakohaselt ilmub augusti l\u00f5pul.<\/p>\n
Kui SKP on suurem ja kasv kiirem, tekib kulutamiseks lisaraha, mille olemasolu on riigikogu valimiste eel t\u00e4htsam kui muudel aastatel ja seda eriti \u00e4sja tehniliselt v\u00e4hemusvalitsuseks kujunenud koalitsioonile, kelle eeln\u00f5u kiusamiseks parlamendis eeldatavasti vahendeid ei valita.<\/p>\n
P\u00f5hikooli \u00f5pilaselegi j\u00f5ukohases tekst\u00fclesandes v\u00f5iks k\u00fcsimus olla s\u00f5nastatud umbes nii, et kui riigi SKP osutus suuremaks, kui varem arvatud, ja eelarvestamise aluseks v\u00f5etud n\u00e4itaja, see on \u00fcldine maksukoormus suhtena SKP-st, j\u00e4i samaks v\u00f5i pigem kasvas, siis kas riik teenis tagantj\u00e4rele arvutatult kulutatavat maksutulu v\u00e4hem v\u00f5i rohkem kui viimaste aastate riigieelarvetesse planeeritud. Seda eeldusel, et maksuameti kogumisv\u00f5ime oli stabiilne ja seal ei lastud uute maksude (v\u00f5i -m\u00e4\u00e4rade) kehtestamise j\u00e4rel k\u00e4si r\u00fcppe. Vastus on, et raha oli rohkem ja j\u00e4relikult pingutati rahanduspoliitilise konservatiivsusega \u00fcle.<\/p>\n
M\u00fcndil, nagu ikka, on kaks poolt. Kui paremad andmed muutsid peaministri silmis langusloo kasvulooks, siis pidid need panema v\u00e4hemasti kahtluse alla ka peaaegu piibelliku m\u00f5\u00f5duga kannatuste loo, mille koondnimeks “k\u00e4rbe”.<\/p>\n
Kindlasti j\u00e4tkab v\u00e4hemasti erakond Parempoolsed oma kinnism\u00f5tte turundamist. Selle aprillikuine versioon k\u00f5las nii: “Eesti riigirahandus on nii korrast \u00e4ra, et ees ootavad palju valusamad otsused. Seda s\u00f5ltumata sellest, kes 2027. aasta valimiste j\u00e4rel valitsuse moodustavad. K\u00e4rpida tuleb k\u00f5iki valdkondi. K\u00fcsimus on vaid kuidas ning kui palju.”<\/p>\n
Loodetavasti leidub v\u00f5istlevas poliitikas siiski ka neid, kes selle v\u00e4hemasti avalikus sektoris s\u00fcgavat pessimismi k\u00fclvava k\u00e4rpeteema soovivad maha suruda, sest k\u00f5rvaln\u00e4huna kinnistab see ka t\u00e4iesti elukauget m\u00fc\u00fcti t\u00f5husast ja s\u00e4\u00e4stlikust erasektorist ning lodevast ja priiskavast avalikust sektorist. Esimene peab leppimatut v\u00f5itlust kuni viimase k\u00f5igi j\u00e4semete amputeerimiseni.<\/p>\n
\u00dcks asi on tulevikku terroriseeriva k\u00e4rpefanatismi l\u00f5petamine, aga l\u00e4himinevikku peab ka tagasi vaatama ning k\u00fcsima, kas ja kuidas on heastatavad viletsa andmestiku kasutamisest s\u00fcndinud kannatused nii, et k\u00e4rbete tagaj\u00e4rjel tekkinud eba\u00f5iglus ja ebav\u00f5rdsus uutes ja paremates oludes ning tulevastes eelarvetes ei p\u00f5listuks.<\/p>\n
Kui m\u00f5ni valitsemisala kaotas k\u00e4rbetega teistest suurema protsendi eelarvest ja sel on sellev\u00f5rra madalam baas, siis n\u00fc\u00fcd k\u00f5igile v\u00f5rdse m\u00e4\u00e4raga raha juurde andmisel j\u00e4\u00e4vad kaotused edaspidigi muudkui kumuleeruma.<\/p>\n
Eesk\u00e4tt pean silmas kultuurikulu. M\u00e4letatavasti p\u00f5hjustas kultuuriministri k\u00e4rpeinnukus (v\u00f5i saamatus l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel) tulemuse, et 2025. aasta riigi koguk\u00e4rpest moodustas kultuurivaldkonna osa \u00fcle k\u00fcmne protsendi, kuigi kultuurikulu osa riigieelarves oli k\u00f5igest 1,8 protsenti.<\/p>\n
“Ka praegu kehtivasse riigieelarvesse kirjutati kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5us sisse v\u00e4iksema protsendiga kui teistes valitsemisalades.”<\/p>\n
See eba\u00f5iglus viis kultuurit\u00f6\u00f6tajate (mis sest, et eelarvelise m\u00f5juta) meeleavaldusteni Toompeal ning paljude \u00fcsna s\u00fcngete v\u00e4lja\u00fctlemisteni professionaalse kunstielu helge tuleviku kohta. Ka praegu kehtivasse riigieelarvesse kirjutati kultuurit\u00f6\u00f6tajate palgat\u00f5us sisse v\u00e4iksema protsendiga kui teistes valitsemisalades.<\/p>\n
Puust ja punaseks ka. Kunagi valitses riigis arusaam, et k\u00f5rgharidusega haridus- ja kultuurit\u00f6\u00f6tajad teevad v\u00f5rdse keerukusega t\u00f6\u00f6d ja nii peaks ka t\u00f6\u00f6tasu v\u00f5rdne olema. Aga siis l\u00e4ksid teed lahku ning t\u00e4navu kehtiv algaja \u00f5petaja alampalk on 1970 eurot, kultuurit\u00f6\u00f6tajatel 1720 eurot, mis sest, et paljud neist teevad ka pedagoogilist t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Vahe on 250 eurot kuus ja pealegi puudub kultuurit\u00f6\u00f6s nn karj\u00e4\u00e4rimudel, mis t\u00e4hendab, et seaduste ja kokkulepetega kindlustatud koefitsiente kogemuste ja meisterlikkuse kasvu h\u00fcvitamiseks nagu vanem- ja meister\u00f5petajatel kultuurivallas ei ole.<\/p>\n
Kui j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5stetaks m\u00f5lemas kategoorias alampalka k\u00fcmme protsenti, kasvaks vahe 25 euro v\u00f5rra ning igal j\u00e4rgmisel aastal aina pikeneva sammuga.<\/p>\n
Seega algab \u00f5igluse taastamine sellest, et k\u00f5igepealt pannakse kultuurieelarvesse tagasi sealt mitmel aastal \u00fcle m\u00f5\u00f5du v\u00f5etud k\u00e4rperaha ning alles seej\u00e4rel asutakse saadud summat korrutama v\u00f5imaliku kasvuprotsendiga. See on miinimum, mis veel ai anna avaliku sektori kultuuriasutuste juhtidele kindlat v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su praeguseks t\u00e4iesti pankrotistunud palgapoliitilisest olukorrast, aga paljudes asutustes vajavad taastamist ka h\u00e4daga nulli viidud koolitus- ja l\u00e4hetuskulude ning t\u00f6\u00f6andja soodustuste kuluread.<\/p>\n