USA president Donald Trumpi administratsioon suurendab survet Euroopa Liidule, et liit t\u00fchistaks v\u00f5i muudaks ettev\u00f5tete kasvuhoonegaaside heitkoguseid k\u00e4sitlevat direktiivi, kirjutab Politico.<\/p>\n
N\u00e4dal varem saavutas USA ootamatu v\u00f5idu \u00dcRO kavandatud laevanduse kliimatasu \u00fcle. \u00dche Trumpi valitsuskabineti liikme s\u00f5nul oli see erakorralise lobit\u00f6\u00f6 tulemus.<\/p>\n
Oma v\u00e4rskeimas algatuses hoiatas USA energeetikaministeerium koos Katari valitsusega Euroopa Liitu, et see riskib “oluliste energiatarnete” hinnat\u00f5usuga, kui ei muuda v\u00f5i t\u00fchista ettev\u00f5tete kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD).<\/p>\n
“Me usume siiralt, kui EL-i liitlased ja s\u00f5brad, et CSDDD kahjustab oluliselt liitu ja selle kodanikke, kuna see toob kaasa k\u00f5rgemad energia- ja toorainete hinnad ning p\u00e4rsib investeeringuid ja kaubandust,” seisis USA energeetikaministeeriumi ja Katari \u00fchises avalikus kirjas Euroopa Liidu juhtidele ja liikmesriikidele.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Markus Lammert keeldus samal p\u00e4eval toimunud pressikonverentsil kommenteerimast Euroopa Parlamendi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kliimadirektiivi \u00fcle.<\/p>\n
Trump ja tema ametnikud on kuid p\u00fc\u00fcdnud leevendada kliimaregulatsioone nii kodu- kui ka v\u00e4lismaal, v\u00e4ites, et need ohustavad USA “fossiilk\u00fctuste \u00fclemv\u00f5imu”. Viimastel n\u00e4dalatel on tal \u00f5nnestunud m\u00f5ningaid riike ka oma poolele saada.<\/p>\n
Laevanduse kliimamaksu nurjamine<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud reedel \u00f5nnestus USA-l nurjata \u00dcRO rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) ettepanek kehtestada esimene \u00fclemaailmne kliimamaks laevandusele. Merendusorganisatsiooni kohtumisel Londonis oodati, et tasu v\u00f5etakse vastu, kuid selle asemel l\u00fckati algatus v\u00e4hemalt aasta v\u00f5rra edasi.<\/p>\n
Edasil\u00fckkamist toetasid teised naftariigid Venemaa ja Saudi Araabia. Euroopa Liidu liikmed Kreeka ja K\u00fcpros aitasid viivitamisele kaasa, j\u00e4\u00e4des l\u00f5pph\u00e4\u00e4letusel erapooletuks.<\/p>\n
H\u00e4\u00e4letuse tagaj\u00e4rjed on m\u00f5jutanud Euroopa kliimadiplomaatiat ka sel n\u00e4dalal, peatades ajutiselt EL-i sisemised arutelud bloki seisukoha \u00fcle j\u00e4rgmisel kuul Brasiilias toimuval COP30 kliimakonverentsil.<\/p>\n
USA energeetikaminister Chris Wright ja p\u00f5llumajandusminister Brooke Rollins v\u00e4ljendasid kolmap\u00e4eval rahulolu, toodes esile, kuidas nad takistasid laevandustasu kehtestamist. Wright \u00fctles, et helistas isiklikult l\u00e4bi 20 riiki, samal ajal kui Rollins tegeles selliste riikidega nagu Antigua ja Jamaica, nimetades seda “k\u00f5ik pardale” pingutuseks. Kampaanias osalesid ka kaubandusminister Howard Lutnick ja v\u00e4lisminister Marco Rubio, lisas Wright.<\/p>\n
Wright \u00fctles, et kirjutas \u00f5htul enne h\u00e4\u00e4letust isiklikult postituse sotsiaalmeediaplatvormile Truth Social, mille president oma kasutaja alt postitas. “Ameerika \u00dchendriigid EI LUBA seda globaalset rohepettuse maksu laevandusele,” seisis postituses. (Trump muutis “kolm v\u00f5i neli s\u00f5na”, m\u00e4rkis Wright.)<\/p>\n
“Me p\u00f6\u00f6rdume tagasi realistliku energiapoliitika juurde,” \u00fctles Wright America First Policy Institute’i \u00fcritusel. “See pole v\u00f5it ainult Ameerikale \u2014 see on v\u00f5it kogu maailmale.”<\/p>\n
Euroopa kliimasurve<\/p>\n
Euroopa Liit on juba teatanud, et ei kavatse oma ettev\u00f5tete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi t\u00fchistada, ehkki v\u00f5ib t\u00fchistada tsiviilvastutuse s\u00e4tte, et muuta seadus lihtsamaks. Direktiivi muutmine on aga Euroopas keeruline, kuna seadusandjad on eriarvamusel, kui palju tuleks ettev\u00f5tete kestlikkusaruandluse n\u00f5udeid leevendada.<\/p>\n
Eelmisel aastal vastu v\u00f5etud, kuid liikmesriikide poolt veel \u00fclev\u00f5tmist ootav seadus n\u00f5uaks ettev\u00f5tetelt nende humanitaar- ja keskkonnam\u00f5jude tuvastamist ning nendega tegelemist nii Euroopas kui ka v\u00e4ljaspool seda.<\/p>\n
P\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Euroopa p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust Vene energiast, suurendades samal ajal USA veeldatud maagaasi importi. USA gaasitootjad on aga hoiatanud, et kliimadirektiiv suurendab \u00e4ritegevuse kulusid Euroopa klientidega.<\/p>\n
Oma kirjas hoiatasid USA energeetikaministeerium ja Katar, et kliimadirektiiv “ohustab oluliselt energia k\u00e4ttesaadavust ja taskukohasust Euroopa kodumajapidamistele ja ettev\u00f5tetele ning kujutab endast eksistentsiaalset ohtu EL-i t\u00f6\u00f6stuslikule majanduskasvule, konkurentsiv\u00f5imele ja vastupidavusele”.<\/p>\n
Valitsused kutsusid Euroopa Liitu direktiiv t\u00e4ielikult t\u00fchistama v\u00f5i v\u00e4hemalt \u00fcmber kirjutama selle peamiseid s\u00e4tteid, mis k\u00e4sitlevad ettev\u00f5tete trahve ja tsiviilvastutust selle eiramise korral. USA ja Katar soovivad ka, et EL muudaks s\u00f5nastust, mis n\u00f5uab ettev\u00f5tetelt kliimamuutuste leevendamise plaanide esitamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA president Donald Trumpi administratsioon suurendab survet Euroopa Liidule, et liit t\u00fchistaks v\u00f5i muudaks ettev\u00f5tete kasvuhoonegaaside heitkoguseid k\u00e4sitlevat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25826,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,14095,14094,324,37,33,35,34,36,590,31,32,21,14092,8830,14093,28,29,95,19,25,9450,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-25825","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-brooke-rollins","11":"tag-chris-wright","12":"tag-donald-trump","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-euroopa-liit","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-kasvuhoonegaasid","23":"tag-katar","24":"tag-kestlikkusaruanne","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-rohereeglid","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-usa","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115422992995137561","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25825"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25825\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}