Rootsi-Eesti (ja tegelikult ka Saksa-Hiina-Norra-Ameerika) foton\u00e4itusemaja sai vastavalt asukohale 15 v\u00f5i 7 aastat vanaks ning t\u00e4histab oma s\u00fcnnip\u00e4eva aastatele tagasi vaatava n\u00e4itusega “Fotograafia j\u00f5ud. N\u00e4htavale toodud maailmad”. Tihe ja isegi \u00fcle \u00e4\u00e4rte keev n\u00e4itus tekitab minus mitmeid vastuolulisi reaktsioone ning ei ole \u00fcksnes \u00fclistuslaul piltniku \u00fcllale kunstile \u2013 n\u00e4itusele enesele m\u00e4rkamata langeb vaataja peale ka fotograafia patt ja needus.<\/p>\n
1.<\/p>\n
Piltide, ise\u00e4ranis fotode, \u00f5nnetus seisneb nende paljunemisv\u00f5imes ning selle v\u00f5ime eksponentsiaalses kasvus \u2013 mida edukamalt m\u00f5ni pilt on levinud, s.t inimeste vaadata olnud, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega levib see ka mujale edasi. “Sir Mick Jagger. In Motion” (Bryan Adams 2008) on pilt, mida enamik Sirbi lugejaid on n\u00e4inud, kuigi ei pruugi seda m\u00e4letada, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et teaksime, kes on autor v\u00f5i millal foto on tehtud. Kuid pilti teame. See pole \u00fcksnes foto omadus: Albrecht D\u00fcreri loodusliku fantastika kilda kuuluv puul\u00f5ige “Ninasarvik” (1515) asendas oma populaarsuse t\u00f5ttu paljude peas tunduvalt t\u00f5etruumad kujutised sarvikust. Levinud on anekdootki, et kusagil Saksamaal oli D\u00fcreri pilt bioloogia-, mitte kunstiloo\u00f5pikus veel XX sajandi alguseski.<\/p>\n
S\u00e4\u00e4rane pildipidu on tabav illustratiivne materjal piltide paljunemisele ning selle memeetilis-geneetilisele olemusele. Ei saa muidugi meemi m\u00f5tte algup\u00e4raga Richard Dawkinsi “Isekas geenis” t\u00e4ielikult (ega suures osaski) n\u00f5ustuda, aga mingid kultuurilised n\u00e4htused on iseenda replikeerimise viraalsuseni treinud ja enda p\u00f5hiomaduseks teinud. Fotograafia on selliste n\u00e4htuste nullpunkt, pildipandeemia indekspatsient. See t\u00f5bi v\u00f5ib osutuda ravimatuks.<\/p>\n
Mida see praegune pildiuputus k\u00f5ik kokku t\u00e4hendab ja meile l\u00e4hitulevikus kaela toob, on isemoodi k\u00fcsimus \u2013 l\u00e4binisti optimistlikeks vastusteks siin ruumi ei ole. Kuid selle uputusega tuleb kuidagi elada, teiste pildid \u00e4ra vaadata ja v\u00f5ib-olla ise ka pilti teha. Ning kuidagi sotti saada sellest laviinist, mis iga hetk telefonist ja telekast ja trammi infotahvlilt vastu vaatab. Pildid v\u00e4sitavad t\u00e4itsa \u00e4ra, kui lubada endale ikonoklastilise kli\u0161ee ahvimist.<\/p>\n
Ilmselt parim viis piltidega hakkama saamiseks on oma ego kuidagi toestada ja oma isedust taaskinnitada \u2013 mina pole selline, nagu nemad seal pildil on, liikumatud ja tardunud ja objektistatud (sest mida muud objektiiv teeb?). Mina olen teistsugune, seisan neile seal paberil ja klaasi all vastu, hingan ja higistan, olen soe, liigun, teen h\u00e4\u00e4ltki. Selle vastasseisu pildi ja inimese vahel p\u00f5hjustab t\u00f5ik, et pildistamine on osutunud ise\u00e4ranis heaks meediumiks inimese n\u00e4o kujutamisel \u2013 portree kui ainulaadse \u00fcksikisiku kujutis on fotograafias j\u00f5udnud teatava apoteoosini. Foto indiviidist on sama individuaalne kui indiviid ise. Seega, r\u00e4\u00e4kides fotodest ning vaadates fotosid kui kategooriat, puutub inimene pidevalt inimestega kokku, fookusega silmn\u00e4ol.<\/p>\n
“Fotograafia j\u00f5ud” on v\u00e4ga tihe n\u00e4itus ning mingil m\u00e4\u00e4ral ka staaride paraad, n\u00e4itusemaja ise toob esile: “\u2026 nende seas Helmut Newton, Robert Mapplethorpe, Richard Avedon, Refik Anadol, Ellen von Unwerth, Paolo Roversi, Martin Schoeller, Lars Tunbj\u00f6rk, Sarah Moon, Peter Lindbergh, David LaChapelle, Jimmy Nelson,” ja Tallinna n\u00e4itusele lisatud Eesti kunstnikke: Toomas Volkmann, DeStudio (Herkki-Erich Merila ja Peeter Laurits), Anna-Stina Treumund, Heikki Leis, Lembit Peegel, Cloe Jancis, Kaupo Kikkas, Tanja Muravskaja, Marlen K\u00e4rema ja Ivar Veerm\u00e4e.<\/p>\n
See on intensiivne ja tugevalt pitsitav piltide rida \u2013 l\u00f5viosas inimese kujutised, mis vaatajale n\u00e4itusel silmadele langevad.<\/p>\n
2.<\/p>\n
See v\u00e4heke irdne jutt pandeemiast ja tulvast on dramaatiline kujund (isegi \u00fcledramaatiline), mis iseloomustab ka kriitiku kogemust n\u00e4itusel. Fotografiska teise korruse galerii on, ei v\u00e4si ma kordamast, tihedalt mis tihedalt t\u00e4is. Pildid on viide-kuude teemasse jaotatuna, kuid ruumiliselt katkematu reana n\u00e4itusek\u00fclastaja \u00fcmber ning \u00fchtegi pilti pole v\u00f5imalik vaadata \u00fcksi, igal fotol on alati naabrid ja asukad, kes tugevalt ja paratamatult n\u00e4gemisv\u00e4lja tungivad. Rikkad ja kuulsad inimesed, loomad, loodusvaated, modellid modellide otsa, eksperimendid mikroskoopidega, VR-i ja muu tehnikaga, m\u00e4ngud pasti\u0161iga, valguse ja varjuga, vormieksperimendid (nii \u00f5nnestunud kui l\u00e4bikukkunud) ja n\u00f5nda edasi.<\/p>\n
Sellist tihedust, kus segamini vaatavad ringi Kiwa, David Bowie, Malala Yousafzai ning erisugused anon\u00fc\u00fcmsed ihud, ei saa selle p\u00e4rast patuks pidada. Tihti ongi \u00fclevaaten\u00e4itused v\u00f5i s\u00fcnni\u00adp\u00e4evan\u00e4itused s\u00e4\u00e4rased ja m\u00f5nele konkreetsele teosele p\u00fchendumisest t\u00e4htsamaks saab hoopiski kujutiste voog, t\u00e4psemini nende abstraktsem \u00fchisosa ning selle \u00fchisosa moonded ja variatsioonid. Omajagu riskantne on see v\u00f5te samuti ning n\u00e4itusel “Fotograafia j\u00f5ud. N\u00e4htavale toodud maailmad” leiab nii selle kui ka muude k\u00f5rvalisemate asjaolude t\u00f5ttu aset teoste \u00fche\u00ad\u00fclbastumine. See maailm, mis n\u00e4htavaks tehakse, ei ole fotograafia muinasjutukuningriik, pigem on tegemist halastamatu vaatega piltide lamedusse.<\/p>\n
Minu k\u00e4ivitas moment, mis n\u00e4ituse sisu ja t\u00e4henduse n\u00e4htavale t\u00f5i \u2013 helifoon. Kogu galeriid katab \u00fchtlane ja variatsioonideta\u00a0muzak. Teate k\u00fcll, see taustamuusika, mis m\u00e4ngib liftis v\u00f5i peenemat sorti arsti ootesaalis v\u00f5i klienditeeninduse telefonis, kui internetiv\u00f5rk on maas ja k\u00f5ik korraga telekomi helistavad. Ausalt \u00f6eldes on isegi natuke piinlik siin seda kurta, aga peab tunnistama, et see muusika oli n\u00e4itusel vastuvaidlematult t\u00e4helepanun\u00f5udev, ei suutnud mingigi professionaalsus mind s\u00e4\u00e4sta. Ning on ka v\u00f5imalik, et veeretan hetkel\u00a0muzak’i s\u00fc\u00fcks midagi, mis tegelikult v\u00f5rsub kuskilt mujalt.<\/p>\n
Kuid nendelt piltidelt kadus erilisus ja individuaalsus ja see illustreeris parajalt ka fotode enda funktsiooni \u2013 nagu Walter Benjamini teoste aura argumenti edasi arendades v\u00f5iks m\u00f5elda. Piltide \u00fchetaolisus ongi fotokunsti \u00fcks osi ja ilmselt mitte see k\u00f5ige meeldivam. Kuid ainult \u00fcks osa. Siiski, p\u00e4rast n\u00e4itusel k\u00e4imist see domineerib. Tundsin suurt igatsust mitmekesiste ja v\u00e4hem t\u00f5siste asjade j\u00e4rele, v\u00e4hem kalkuleeritud kaadrite j\u00e4rele. Millegi naljaka j\u00e4rele, millegi ebamugava j\u00e4rele, mis sunniks mind endas kahtlema ja n-\u00f6 pildi poolele asuma. Praegu ei j\u00e4\u00e4nud mul muud \u00fcle kui enda isikut selle totaalse pinna eest kuidagi kaitsta.<\/p>\n
P. S. On \u00fcldiselt teada, et kriitik ei tohiks esitada arvustuses alternatiive ehk mida-mina-oleks-teinud-stsenaariume. Meil on kohustus tegeleda nende n\u00e4itustega, mis on olemas, mitte nendega, mis v\u00f5inuks olla. Seda silmas pidades kasutan v\u00f5imalust \u00fcles kutsuda auditooriumi, mis v\u00e4hemalt osaliselt eriala h\u00f5lmab: palun \u00e4rge laske n\u00e4itustel m\u00f5tlematult muusikat. Heli peab olema kas teadlik kunstiline-kuratoorne valik v\u00f5i valitsegu vaikus. Suvaline muusika m\u00f5jub lohakalt ja trivialiseerivalt, nagu poleks pildil-teosel omaette l\u00f6\u00f6gij\u00f5udu ja see vajaks endale taustafooni nagu keskp\u00e4rane vestlus. Isegi kui n\u00e4itusepaigas oleks muusika muidu ootusp\u00e4rane, nagu k\u00f5rtsis v\u00f5i ootesaalis, palun \u00e4rge tehke seda. Usaldage pildi j\u00f5udu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rootsi-Eesti (ja tegelikult ka Saksa-Hiina-Norra-Ameerika) foton\u00e4itusemaja sai vastavalt asukohale 15 v\u00f5i 7 aastat vanaks ning t\u00e4histab oma s\u00fcnnip\u00e4eva…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258271,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,100603,13686,31160,140],"class_list":["post-258270","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fotograafia-joud","tag-fotografiska","tag-fotokunst","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117139963323051670","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258270","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258270"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258270\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258270"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258270"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258270"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}