K\u00fcmme-viisteist aastat tagasi k\u00e4isin igal aastal paar korda Poolas. Esimestel kordadel tundus Poola meiega v\u00f5rreldes olevat mahaj\u00e4\u00e4nud. Tundus, et riigis ei ole arengut ja elustandard oli seal meie omast madalam. Seda kinnitas ka statistika. 2014. aastal oli Poola SKP inimese kohta ostuj\u00f5u pariteedi j\u00e4rgi 68 protsenti ja Eesti oma 78 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.<\/p>\n
Vahepeal on k\u00fcmmekond aastat k\u00fclask\u00e4ikudega vahele j\u00e4\u00e4nud, aga Poola majandusstatistikat olen ikkagi j\u00e4lginud. Poola paistab silma oma arenguga ja on muutunud Euroopa \u00fcheks eeskujulikumaks maaks. V\u00f5ib isegi \u00f6elda, et inetust pardipojast on saanud imekaunis luik. Nagu muinasjutus.<\/p>\n
Ja seesama SKP inimese kohta ostuj\u00f5u pariteedi j\u00e4rgi oli eelmisel aastal Poolas 81 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Meie oleme ikka sealsamas ehk 79 protsendi juures. P\u00e4rast hiljutist inflatsiooni korrigeerimist tagantj\u00e4rele saab selle arvu veidi k\u00f5rgemaks, aga tase on ikka sisuliselt sama, mis ta oli rohkem kui k\u00fcmme aastat tagasi.<\/p>\n
\u00d6eldakse, et oma silm on kuningas, ja sel aastal k\u00e4isin juba teist korda Poolas. Mitte pealinnas, vaid v\u00e4ljaspool. Suve alguses Krakowis ja n\u00fc\u00fcd ka Kagu-Poolas Rzesz\u00f3wis.<\/p>\n
Statistika ei peta, Poola on suurte sammudega arenenud. Korralikud kiirteed. Palju on rajatud uusi hooneid ja remonditud vanu. Igal hetkel on v\u00f5imalik tunnetada, et siin on areng ja elu. Seda oli tunda ka t\u00e4navakohvikutes, kus on raske kohta leida.<\/p>\n
K\u00e4ibemaksust teiste maksudeni<\/p>\n
Rohkem kui k\u00fcmme tuhat inimest Krakowi peav\u00e4ljakul \u00f5htustamas ei ole vist suureks \u00fcllatuseks, kuna tegemist on ikkagi suure turismikeskusega. Aga paar tuhat inimest \u00f5htustamas igal \u00f5htul Rzesz\u00f3wi peav\u00e4ljakul ja selle \u00fcmbruskonnas oli mulle \u00fcllatuseks. Eriti \u00fcllatas mind see, kui palju oli seal lisaks veteransportlastele ka kohalikke. Ja need linnad ei ole mere\u00e4\u00e4rsed kuurordid, kuhu inimesed suvel puhkama s\u00f5idavad.<\/p>\n
Ja hinnad on loomulikult meie omadest odavamad. V\u00e4hemalt veerandi v\u00f5rra.<\/p>\n
Millega nad seda saavutavad? Ma ei pretendeeri siin p\u00f5hjalikule uurimist\u00f6\u00f6le hinna kujunemisest n\u00e4iteks Tartu ja Rzesz\u00f3wi restoranides. Selleks peaks teadma \u00fc\u00fcri taset, toiduainete hindu ja palgataset, aga vaatame lihtsalt k\u00e4ibemaksu.<\/p>\n
Poolas on \u00fcldine k\u00e4ibemaks 23 protsenti. Toiduainetele kehtib aga mitu erinevat m\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n
5 protsendi m\u00e4\u00e4r kehtib paljudele p\u00f5hitoiduainetele: leivale ja saiale, t\u00f6\u00f6tlemata lihale ja kalale, piimatoodetele, munadele, k\u00f6\u00f6giviljadele ja puuviljadele.<\/p>\n
8 protsendi m\u00e4\u00e4r kehtib muu hulgas teatud valmistoitudele ja enamikule restoraniteenustele.<\/p>\n
23 protsendi m\u00e4\u00e4r kehtib alkoholile, karastus- ja energiajookidele ning paljudele muudele kaupadele, millele soodusm\u00e4\u00e4ra ei rakendata. Restoranis alkoholi ostes kehtib samuti 23 protsendi m\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Ehk k\u00e4ibemaks on madalam p\u00f5hitoiduainetel ja paljudel toidukaupadel ning samuti toitlustusteenustel. Minu arvates on see v\u00e4ga loogiline jagunemine. Jah, see on meie s\u00fcsteemist keerulisem, aga t\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogia juures ei ole tegemist \u00fclem\u00e4\u00e4ra keerulise asjaga.<\/p>\n
Kuna Poolas on k\u00e4ibemaks madalam, aga maksukoormus tervikuna sama suur kui Eestis, tuleb puuduj\u00e4\u00e4ki teiste maksudega kompenseerida.<\/p>\n
Vaatame ka eraisiku tulumaksu. Eraisikul on tulumaksuvaba kuni 30 000 zlotti aastas ehk umbes 580 eurot kuus. 30 000\u2013120 000 zloti suuruse aastasissetuleku puhul on marginaalne maksum\u00e4\u00e4r 12 protsenti. \u00dcle 120 000 zloti ulatuvale tulule rakendub 32-protsendiline maksum\u00e4\u00e4r. Olgu siin lisatud, et euro on umbes 4,3 zlotti.<\/p>\n
Lisaks maksavad need, kelle aastatulu \u00fcletab miljon zlotti, neli protsenti solidaarsusmaksu miljonit zlotti \u00fcletavalt tulult. Ehk kui aastatulu on \u00fcle 230 000 euro, siis k\u00f5ik, mis \u00fcletab seda summat, l\u00e4heb lisamaksu alla.<\/p>\n
“Lisaks t\u00e4hendab teenuste madalam hinnatase madalamat \u00fcldist elukallidust ja v\u00e4hendab seel\u00e4bi survet palkadele ka teistes sektorites.”<\/p>\n
Meiega v\u00f5rreldes on seal madalama sissetulekuga inimesed madalamalt maksustatud. Alates toiduainete k\u00e4ibemaksust kuni tulumaksuni. See aitab hoida konkurentsiv\u00f5imelisi hindu t\u00f6\u00f6j\u00f5umahukates sektorites, nagu n\u00e4iteks toitlustus ja teenindus. Lisaks t\u00e4hendab teenuste madalam hinnatase madalamat \u00fcldist elukallidust ja v\u00e4hendab seel\u00e4bi survet palkadele ka teistes sektorites. Sellise maksustamise positiivsetest k\u00fclgedest on korduvalt kirjutanud Heido Vitsur ja ma ei hakka teda siin kordama.<\/p>\n
M\u00e4rkida tuleks veel, et maksusoodustused on ka kuni 26-aastastele noortele. Pered saavad teha \u00fchise tuludeklaratsiooni ja v\u00e4hemalt nelja lapsega pered saavad t\u00e4iendavaid maksusoodustusi.<\/p>\n
Eesti ettev\u00f5tte tulumaks Poolas<\/p>\n
Uurides Poola maksus\u00fcsteemi, avastasin ma enda \u00fcllatuseks, et Poolas on kasutusel kaks ettev\u00f5tete tulumaksus\u00fcsteemi ja \u00fcks neist kannab nime esto\u0144ski CIT. Poola ettev\u00f5tted saavad valida niinimetatud traditsioonilise ja Eesti s\u00fcsteemi vahel.<\/p>\n
Seejuures on Eesti s\u00fcsteemil Poolas erinevalt meist piirangud ning teatud tingimustel l\u00e4heb ettev\u00f5te tagasi traditsioonilise tulumaksu alla. Selleks, et Eesti s\u00fcsteemi kasutada, peab firmas p\u00f5hireeglina olema v\u00e4hemalt kolm t\u00f6\u00f6tajat, osanikud peavad k\u00f5ik olema eraisikud, ettev\u00f5ttel ei tohi olla osalusi teistes ettev\u00f5tetes ja passiivne tulu ei tohi moodustada \u00fcle poole tuludest.<\/p>\n
Poolakatele tuleb au anda. Nad on meie tulumaksus\u00fcsteemi idee \u00fcle v\u00f5tnud, kuid lisanud sellele piirangud, millega p\u00fc\u00fctakse suunata maksusoodustus eelk\u00f5ige reaalse majandustegevuse ja t\u00f6\u00f6kohtade loomise toetamiseks.<\/p>\n
Sest makromajanduslikult on ikka suur vahe, kas maksustamata kasumi arvelt ostetakse Apple’i v\u00f5i Amazoni aktsiaid v\u00f5i ehitatakse siia uus hotell v\u00f5i ostetakse uus tootmisliin. \u00dchel juhul tekivad siia t\u00f6\u00f6kohad ja teisel juhul mitte.<\/p>\n
Rohkem avatust ja \u00f5ppimist<\/p>\n
Ma ei arva, et Poola majandusedu taga on ainult nende maksus\u00fcsteem. Poola edu taga on loomulikult palju muudki, n\u00e4iteks suur siseturg, Euroopa Liidu investeeringud, oma valuuta, v\u00e4lisinvesteeringud ja viimastel aastatel ka tugev t\u00f6\u00f6j\u00f5u sissevool.<\/p>\n
K\u00fcll aga n\u00e4itab Poola edu, et kiire majanduskasv on t\u00e4iesti v\u00f5imalik ka keerulisema maksus\u00fcsteemi ja astmelise tulumaksuga. Ja ka seda, et tuleb teistelt \u00f5ppida ja v\u00f5tta kasutusele parim osa.<\/p>\n
Oleks tore, kui me enne valimisi vabaneksime dogmast, et maksus\u00fcsteemi ainus voorus on lihtsus, et mitte \u00f6elda primitiivsus.<\/p>\n
Maksus\u00fcsteem ei ole ainult riigile raha kogumise viis. Sellega saab m\u00f5jutada investeeringuid, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivet, tarbimist ja majanduse konkurentsiv\u00f5imet. Poolakad paistavad sellest v\u00e4ga h\u00e4sti aru saavat.<\/p>\n
Rohkem avatust ja \u00f5ppimist kuluks meile \u00e4ra. Kolmk\u00fcmmend viis aastat ei taha sama plaati kuulata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcmme-viisteist aastat tagasi k\u00e4isin igal aastal paar korda Poolas. Esimestel kordadel tundus Poola meiega v\u00f5rreldes olevat mahaj\u00e4\u00e4nud. Tundus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258319,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,813,43,8316,7165,1283,28,29,2198,778,2195,19,111,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-258318","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnad","tag-hinnatous","tag-indrek-neivelt","tag-investeeringud","tag-kaibemaks","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-maksud","tag-maksukoormus","tag-news","tag-poola","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117140281453873326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}