Euroopa Liidu j\u00e4rgmises pikaajalise eelarve (MFF) ettepanekus on Eesti p\u00f5llumajandusele praeguse ettepaneku alusel planeeritud kaks miljardit eurot toetusi ning p\u00f5llumeeste kartustel, et sellest v\u00f5etakse neilt \u00e4ra \u00fcle saja miljoni euro, ei vasta t\u00f5ele, kinnitas rahandusministeeriumi esindaja.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi v\u00e4lisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas r\u00e4\u00e4kis reedel Vikerraadio saates “Uudis +”, et aastateks 2028-2034 kavandatavast Euroopa Liidu \u00fchiseelarvest on praeguse seisuga \u2013 kui l\u00f5plikke kokkuleppeid ei ole veel s\u00f5lmitud \u2013 Eestile plaanitud 6,5 miljardit, millest p\u00f5llumajandusele ja toidutootmisele oleks ette n\u00e4htud umbes kaks miljardit.<\/p>\n
“P\u00f5llumajanduse valdkonda on kokku kaks miljardit eurot pakutud ja see on valdkonna ning regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi edasise dialoogi koht, et kuidas selle mahu piires r\u00f5huasetused s\u00e4ttida, kui palju panustada isevarustatusesse, kui palju innovatsiooni, konkurentsiv\u00f5imesse v\u00f5i tarneahelate toimepidevusse. See vabadus on olemas teha selliseid otsuseid siseriiklikult ja siis minna l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistesse Euroopa Komisjoniga,” r\u00e4\u00e4kis Tomingas.<\/p>\n
Seejuures t\u00f5i ta esile, et erinevalt varasematest MFF-idest hakatakse seekord Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt raha eraldama EL-i eelarvest kahes jaos, millest esimeses osas eraldatakse 75 protsenti ning aastatel 2031 ja 34 otsustatakse \u00fclej\u00e4\u00e4nud summade eraldamine. Samas antakse riikidele ka suurem vabadus nende summade kasutamisel.<\/p>\n
See puudutab ka Eesti maaelule kavandatava kahte miljardit eurot, mille sees on eraldi 546 miljoni euro suurune osa, mis on m\u00f5eldud Eesti p\u00f5llumajanduse sissetuleku- ja konkurentsil\u00f5he v\u00e4hendamiseks ja mis on Eesti jaoks v\u00e4lja arvutatud erinevate n\u00e4itajate nagu rahvuslik kogutoodang, rahvaarv, p\u00f5llumajanduse otsetoetuste tase jmt alusel ning selle kasutamist enam riikidele ette ei kirjutata.<\/p>\n
“Br\u00fcsselist ei \u00f6elda enam ette, kuidas riigile eraldatavad toetusraha, sealhulgas seda konkreetset osa sellest valemist kasutama peab ehk arvutusvalem ei m\u00e4\u00e4ra rahakasutust. Jah, on seatud m\u00f5ned sihttasemed kliima ja sotsiaalvaldkonna toetamiseks ning ka p\u00f5llumajandusele on kindlustatud kindel eraldis, mis Eesti puhul netona on 1,53 miljardit, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud osas, ka selle 546 miljoni osas on j\u00e4etud riigile vabad k\u00e4ed otsustada, milliseid valupunkte soovitakse toetusraha abil lahendada v\u00f5i milliseid valdkondi kui mahukalt toetada,” selgitas ta.<\/p>\n
Sellest 546 miljonist tuleb praegu \u00e4ra otsustada kolmveerand ehk 393 miljonit \u2013 selline summa j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele p\u00e4rast halduskulude mahaarvamist algsummast, \u00fctles Tomingas. \u00dclej\u00e4\u00e4nud summa kasutamise saab aga otsustada hiljem.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas ta saab kinnitada, et rahandusministeerium ei ole \u00fclej\u00e4\u00e4vat summat kavandanud m\u00f5ne muu eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks nagu on v\u00e4itnud Eesti P\u00f5llumajandus-Kaubanduskoda, vastas Toomingas: “Jah, me ei ole seda mujale suunanud. Nagu ma ka kinnitasin, et regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumile on kokku v\u00e4lja pakutud valitsuse aruteluks ettevalmistatud jaotusettepanekus 2,12 miljardit eurot ja sellest kaks miljardit on p\u00f5llumajanduse, toidutootmise, maapiirkondade toetamise ja kalanduse valdkondadesse v\u00e4lja pakutud. Ja see ongi n\u00fc\u00fcd edasise dialoogi koht ja valitsuse arutelu koht, kuidas t\u00e4pselt selle kahe miljardi sees, kus sisaldub juba see valemi komponent, kuidas selle kogumahu sees soovitakse r\u00f5huasetused s\u00e4ttida.”<\/p>\n