Justiits- ja digiministeerium plaanib suures osas valmis eeln\u00f5uga praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe ringkonnakohtu asemel luua kolm \u00fcleriigilist kohut. K\u00f5ige enam saavad kavandatava kolme \u00fcleriigilise kohtu loomisest kasu Eesti inimesed, \u00fctles minister.<\/p>\n
“Eesti \u00f5iguss\u00fcsteem on Eesti inimestele, ehk et k\u00f5ige suuremat kasu saavad reformist inimesed ja ettev\u00f5tted, kellel on vajadus oma \u00f5igusi kaitsta kohtus. See k\u00fcsimus, mida me lahendame inimestele, on see, et vaatamata sellele, et kogu aeg on eelarveid kasvatatud, ka kohtunikke on lisandunud, vaatamata sellele, et kohtuasjade arv on langenud, on ikkagi menetluste aeg pikenenud,” r\u00e4\u00e4kis Pakosta.<\/p>\n
Pakosta nentis, et loomulikult on palju eriarvamusi, aga kohtud on ikkagi ise vaadanud ka seda, et suurem spetsialiseerumine annaks v\u00f5imaluse kiiremini menetleda.<\/p>\n
“See ei ole ka ainult mitte liitmine, vaid anname ka kohtute juhtimise ministeeriumilt \u00fcle kohtutele endile, mis on olnud \u00fcleeuroopaline suundumus ja Eesti on \u00fcks viimaseid riike, kes selle ette v\u00f5tab. Kohtud saavad siis ise s\u00e4ttida oma ressursse \u00f6konoomsemalt, paremini, kiiremini, et inimesed saaksid kohtust lahendi k\u00e4tte kiiremini. See on selle k\u00f5ige olulisem eesm\u00e4rk,” selgitas Pakosta.<\/p>\n
Pikalt planeeritud kohtureform on saanud nii s\u00fcsteemi seest kui ka avalikkusest palju kriitikat.<\/p>\n
“T\u00f5epoolest \u2013 see on olnud \u00fcks v\u00e4ga hea ja v\u00e4ga lai avalik arutelu. Ma v\u00e4ga t\u00e4nan riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni, kes on mitu p\u00f5hjalikku arutelu korraldanud ja me oleme seda arvesse v\u00f5tnud. Ehk et me oleme k\u00f5ikidele v\u00e4lja toodud probleemidele leidnud lahendused niimoodi, et algne plaan on \u00fcsna palju muutunud,” lausus minister.<\/p>\n
Peamine kriitika ja arutelude tulemusel s\u00fcndinud muudatus on Pakosta s\u00f5nul see, et kui eeln\u00f5u vastu v\u00f5etakse, tekib v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral juurde l\u00e4bipaistvust ja tulemusp\u00f5hisust.<\/p>\n
“Nimelt \u00fcks asi, mis on olnud kohtute soov ja mis on isegi kohtute arengukavas kirjas, on see, et kohtute haldus l\u00e4heks kohtute endi k\u00e4tte ja sellega ei tegeleks praegune, v\u00e4ga paljude aastate jooksul eri poliitiliste kompromisside tulemusena kuhjunud erakordselt keerukas ja killustunud juhtimiss\u00fcsteem, kus mitte keegi \u00f5ieti mitte millegi eest ei vastuta. Ja kus k\u00f5ik on suhteliselt l\u00e4bipaistmatu. Sellise juhtimiss\u00fcsteemiga ei ole tegelikult t\u00e4naseks pea keegi rahul.”<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul hakkab n\u00fc\u00fcd ministeeriumi ametnike asemel kohus ise otsustama, kuidas nad oma ressursse suunavad ja kasutavad.<\/p>\n
“Selle k\u00e4igus tekkis k\u00fcsimus, et kui t\u00e4itevv\u00f5imu roll v\u00e4heneb, ehk et ametnikud ei tegele sellega, kuhu kohtusse mikrofon osta tuleb ja nii edasi, vaid et k\u00f5ige sellega tegelevad kohtud ise,” s\u00f5nas Pakosta.<\/p>\n
Selleks, et kohus oleks inimestele j\u00e4tkuvalt k\u00e4ttesaadav ja ei tekiks sellist olukorda, kus kohtud hakkavad ise ennast kokku t\u00f5mbama n\u00e4iteks sooviga maksta k\u00f5rgemat palka, peavad kohtud hakkama selgitama, mida nad riigieelarvest saadud rahaga teevad.<\/p>\n
“Et seda k\u00fcsimust lahendada, muutub kogu kohus p\u00f5hiseaduslikuks institutsiooniks. See t\u00e4hendab, et kohus hakkab k\u00e4ima riigikogus eelarvel\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ning igal aastal s\u00f5lmitakse ka tulemusleping. Ehk et r\u00e4\u00e4gitakse avalikult l\u00e4bi, mida tehakse eelarvest saadava raha eest,” selgitas Pakosta.<\/p>\n
“Ja kui riigikogu \u00fctleb, et kohtud ei saa raha juurde, et mida nad siis teevad v\u00e4hem v\u00f5i teistmoodi. Esimest korda hakkab toimuma avalik parlamentaarne arutelu, mida Eesti tegelikult kohtutelt selle raha eest saab. See on v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline muudatus, mis tegelikult ongi kokku pandud eri ettepanekutest, mis reformi arutelude k\u00e4igus tulid,” lisas ta.<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul pole sellist tulemusp\u00f5hist l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimist varem Eestis olnud.<\/p>\n
“Selle eeskuju me v\u00f5tsime Soomest, aga kasutusel on see ka veel mitmel mujal pool ja see t\u00e4idab \u00e4ra t\u00fchimiku v\u00f5i l\u00fcnga, mida kriitikud v\u00e4lja t\u00f5id. Kohtu halduse \u00fcleminekul ministeeriumilt kohtute enda k\u00e4tte suureneb kohtute iseseisvus, mis ei tohiks endaga kaasa tuua, et avalik heas m\u00f5ttes poliitiline kontroll v\u00e4heneb ehk et mida me selle eelarve eest saame. See kontroll kasvab, aga kohtute s\u00f5ltumatus ka samal ajal kasvab, ehk et kui siiamaani kohtud s\u00f5ltusid oma rahakasutuses t\u00e4itevv\u00f5imu otsustest, siis n\u00fc\u00fcd kohus ikkagi ise otsustab,” lausus minister.<\/p>\n
Pakosta t\u00f5i n\u00e4ite, et kui peaks mingil p\u00f5hjusel tulema j\u00e4rgmine k\u00e4rpe\u00fclesanne, et kohtute eelarvet v\u00e4hendatakse viis protsenti, siis sellisel juhul saabki kohus \u00f6elda, et me teeme neid ja neid asju v\u00e4hem.<\/p>\n
Kohtute asupaik kirjutatakse seadusesse<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides kohtunike spetsialiseerumisest, mis reformi j\u00f5ustumisel tekib, \u00fctles Pakosta, et inimesed ootavad kohtutelt kiireid ja kvaliteetseid otsuseid ja kvaliteet s\u00f5ltub sellest, et kui kursis on konkreetne kohtunik konkreetse valdkonnaga.<\/p>\n
“See on olnud ka mujal Euroopas t\u00e4iesti selge suundumus, et kuna maailm muutub \u00fcha keerukamaks, siis on v\u00e4ga raske \u00fchel kohtunikul piltlikult \u00f6eldes hommikul lahendada lapsehooldusvaidlust, l\u00f5una ajal mingit pankrotiasja ja \u00f5htul tegeleda hoopis v\u00f5ib-olla korteri\u00fchistu vaidlusega. Ja need olid veel lihtsad asjad, lihtsad n\u00e4ited, mida ma t\u00f5in. Suurem spetsialiseerumine v\u00f5imaldab tegelikult seda, et kohtunikul on p\u00f5hjalikumad teadmised \u00fche v\u00f5i teise valdkonna kohta. Praegu, kui meil on killustunud kohtus\u00fcsteem, on v\u00e4ikese kohtu sees palju raskem spetsialiseerumist korraldada,” r\u00e4\u00e4kis minister.<\/p>\n
Pakosta \u00fctles, et spetsialiseerumise vastuv\u00e4ide on sageli olnud see, et ega n\u00fc\u00fcd ometi ei teki sellist olukorda, kus kohtunikud peavad hakkama ringi s\u00f5itma.<\/p>\n
“Me usume aga sellesse, et kohtud suudavad oma t\u00f6\u00f6d ise v\u00e4ga m\u00f5istlikult s\u00e4ttida ja organiseerida, et seda \u00fclem\u00e4\u00e4rast s\u00f5itmist ei tekiks. Teiseks usume ka sellesse, et j\u00e4tkub kiirelt kasvanud videoistungite ja kirjalike menetluste osa, kus kohtumajas \u00fcldse ei k\u00e4idagi,” lisas Pakosta.<\/p>\n
Pakosta m\u00e4rkis ka, et kui siiamaani ei ole Eestis seaduse tasandil maakohtu paiknemist nimetatud, siis selleks, et kohtunikul oleks v\u00e4ga suur kindlus, kus tema t\u00f6\u00f6laud ikkagi t\u00e4pselt on, kirjutatakse seadusesse, millistes linnades on maakohus.<\/p>\n
“Sellega suureneb tegelikult kohtunike turvalisus, sest n\u00fc\u00fcd, kui mingit kohtumaja hakatakse kinni panema v\u00f5i liigutama seoses tulemuslepinguga, ikkagi on ka parlamentaarne arutelu, \u00fchiskonna arutelu selle \u00fcle palju laiemalt kui siiamaani,” s\u00f5nas minister.<\/p>\n
Eeln\u00f5u ajakavast r\u00e4\u00e4kides \u00fctles Pakosta, et see on peaaegu valmis, toimuvad veel viimased arutelud ja seej\u00e4rel teeb ta ettepaneku valitsusele k\u00f5iki neid muudatusi teha.<\/p>\n
“Need eeln\u00f5ud on juba mitu koosk\u00f5lastuse ringi teinud ja arutelusid on v\u00e4ga palju olnud, aga n\u00fc\u00fcd, et see k\u00f5ik l\u00f5puks kokku t\u00f5mmata, arvestades k\u00f5iki neid ettepanekuid, mis on tulnud, tuleb kirjutada uus eeln\u00f5u tekst,” lisas minister.<\/p>\n
Kohtunikud kohtute liitmist ei poolda<\/p>\n
Kui esimene osa kohtureformist, mis puudutab esimese ja teise kohtute haldamise eraldamist justiitsministeeriumist, on ellu kutsutud kohtunike \u00fchingu algatusel, ja seda muudatust kohtunikud toetavad, siis kohtureformi lisaosasid, nagu kohtute liitmine, mis oli ministri initsiatiiv, peab kohtunike esindusorganisatsioon ebavajalikeks.<\/p>\n
“Esiteks ei ole selge, millist probleemi esimese ja teise astme kohtute liitmisega lahendada soovitakse. Aja jooksul on minister k\u00f5nelenud erinevatest v\u00f5imalikest probleemidest. \u00dcks, millele t\u00e4na viidatakse, on kohtute j\u00f5udluse v\u00e4henemine ja menetlust\u00e4htaegade pikenemine. Esiteks on menetlust\u00e4htaegade pikenemine toimunud \u00fcsna v\u00e4heses ulatuses ja ka j\u00f5udluse v\u00e4henemine pole v\u00e4ga suur. Aga veelgi olulisem on see, et meil t\u00e4na Eestis ei ole \u00fchtegi kohut, mis oleks alakoormatud ehk siis \u00fchendatud anumite s\u00fcsteemis selline liitmine mitte mingisugust reaalset efekti ei annaks,” r\u00e4\u00e4kis Eesti kohtunike \u00fchingu esimees Anu Uritam.<\/p>\n
\u00dching peab ka kahetsusv\u00e4\u00e4rseks, et minister on otsustanud selle plaaniga j\u00e4tkata, vaatamata sellele, et kohtutes ei ole sellele mingisugust toetust.<\/p>\n