{"id":258676,"date":"2026-08-23T10:38:23","date_gmt":"2026-08-23T10:38:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/258676\/"},"modified":"2026-08-23T10:38:23","modified_gmt":"2026-08-23T10:38:23","slug":"arvustus-rokki-elektroonikat-majanduslanguse-poppi-ja-maomahla-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/258676\/","title":{"rendered":"Arvustus. Rokki, elektroonikat, majanduslanguse poppi ja maomahla | Muusika"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navune Flow festival l\u00e4ks hetkega selle suve plaanidesse, kui s\u00fcgisel kuulutati esinejate hulka Pinkpantheress, \u00fcks kaasaegse popi suurkujusid. J\u00f5ulude paiku, mil number \u00fcks lugu kogu maailmas oli Pinkpantheressi singli “Stateside”<\/a> remiks koos Zara Larssoniga (samuti Flow esinejate hulgas), siis tekkis mul kuri kahtlus, et \u00e4kki ikka Pinkpantheress festivalile ei j\u00f5ua. Eilne hind ei ole t\u00e4nane hind jne. Ja kevadel teatatigi, et briti popstaari esinemine j\u00e4\u00e4b t\u00e4psustamata p\u00f5hjustel \u00e4ra. Kurb.<\/p>\n

Nii et esimest korda l\u00e4ksin Flow’le ilma selle \u00fche kontserdita, mida kindlasti n\u00e4ha tahan, ilma hoota, mis \u00fcle mere ajab, ja samas ka ankruta, mis kogu asja paigal hoiab. See oli muidugi uutmoodi huvitav. Ei olnud suurt ootamist, elevus ei k\u00f5ditanud. Veidrat sorti vabadus, millega oli kohati raske midagi peale hakata, aga teisalt oli rohkem \u00f5hku, mida hingata.<\/p>\n

Kui reedehommikusel laeval elu eest Ville Vikingut v\u00e4ltides palju nii olemuselt kui ka v\u00e4limuselt Zara Larssoni kontserdiks valmistunud noori t\u00e4heldasin, hakkasin oma Pinkpantheressi teoorias kahtlema. Pinkpantheressi kevadisest \u00e4raj\u00e4tmisest saati on Larsson hoolsalt tuuritanud ja tema 2025 s\u00fcgisel ilmunud album “Midnight Sun” elas sel suvel veel nii, nagu see oleks ilmunud m\u00f5ne kuu eest.<\/p>\n

Ei tea, kas Pinkpantheress v\u00e4hemalt meie maa muusikas\u00f5pradelt 2026. aasta suvel sama hoogsa seilamise oleks v\u00e4lja teeninud? \u00c4kki olid t\u00f5usnud m\u00f5lemate artistide aktsiad ja festival valis lihtsalt neist kahest v\u00e4lja Zara Larssoni? V\u00f5i l\u00e4ks just Larsson esinemistasuga ahneks ja pidid korraldajad siis Pinkpantheressist loobuma? Ei tea. Aga vahet ei ole ka, sest Pinkpantheressi festivalil ei esine, tee mis tahad, pidin endale veel laevalgi (ja festivali arvustuses) lohutuseks nentima.<\/p>\n

Helsingisse kohale j\u00f5udes, ennast sisse seades ja p\u00e4rast l\u00f5unatamist koitiski k\u00f5ige selgemalt see uutmoodi vabadus, mida mainisin. Kui varasemalt on olnud Flow’l p\u00e4rastl\u00f5unast saati pigem palju ummisjalu jooksmist, et k\u00f5ike planeeritut natukenegi n\u00e4ha, siis t\u00e4navu seda muret ei olnud. Vaatasin pidevalt kella m\u00f5ttega-tundega, et pidin nagu midagi tegema, aga ei m\u00e4leta p\u00e4ris t\u00e4pselt mida… Aju oli ennast juba tublisti valmis pannud, et iga viisminut on Flow ajal loetud, lahkumis- ja saabumisvahemikud kindlalt paigas. Aga pole vaja, ajuke, seekord saad puhata.<\/p>\n

Nii lebotasingi ennast festivalile esimesel \u00f5htul kohale alles umbes nii poole \u00fcheksaks. Esimene asi, mis festivalil k\u00f5rvu kostus oli Walesi laulja Marina, keda kuni eelmise k\u00fcmnendi l\u00f5puni tunti nime all Marina and the Diamonds. Mulle tuli \u00fcldse suure \u00fcllatusena, et ta veel nii aktiivselt tegutseb. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et lihtsalt “Marina” nime ei suuda nii h\u00f5lpsasti k\u00f5igest muust eristada. Aga tegutseb, olgugi, et v\u00f5ib-olla veidi h\u00f5redamale rahvamassile, kui muidu reede \u00f5htul pealava ees n\u00e4eb.<\/p>\n

Marina 2026. aasta Flow Festivalil Autor\/allikas: Riikka Vaahtera<\/p>\n

Need m\u00f5ned esitused, mida ma ettevaatlikku distantsi hoides kuulsin, k\u00f5lasid igatahes, ilma liialdamata(!), nagu Eurovisiooni viimase viisiku lood. Aga mingid asjad v\u00f5iksid ikkagi j\u00e4\u00e4da minevikku ka. Ma arvan, et neil endal on seal ka parem. Seda m\u00f5tlesin ka siis, kui l\u00f5plikult Marina raadiusest eemaldusin ja k\u00e4ima l\u00e4ks “Primadonna”<\/a>, lugu, mida mina pidasin rumala peaga Marina ainsaks ja suurimaks hitiks.<\/p>\n

Teatud jagatud v\u00e4\u00e4rtuste-elementide t\u00f5ttu praeguse aja popmuusikaga on nn recession pop<\/a>’i ehk majanduslanguse-popi, kuhu kuulub otsa pidi ka Marina (and the Diamonds), \u00fcles kaevamine, \u00fcmber hindamine ja pjedestaalile seadmine k\u00fcll v\u00e4ga levinud (vt ka Pitbulli-hullus), aga p\u00e4ris k\u00f5ike ei jaksa ju kaasa vedida.<\/p>\n

Samamoodi k\u00f5lasid v\u00e4sinult ja \u00f5nnetult need Marina ja siis veel the Diamondsi lood 2012. aastast. Palusid armu, v\u00f5imalust m\u00f5neks ajaks kaduda ja \u00e4kki siis alles m\u00f5ne k\u00fcmnendi p\u00e4rast uuesti meelde tulla. Ja saigi n\u00fc\u00fcd liiga pikalt r\u00e4\u00e4gitud esimesest artistist, kelle kontserdi l\u00e4heduses sai pigem 15 minutit seistud kui sellel otseselt k\u00e4idud, aga nii kord juba on.\u00a0<\/p>\n

Igatahes “Primadonna” itku saatel liikusin r\u00f5\u00f5msalt Oklou kontserdi poole, kes oli peamine p\u00f5hjus, miks sai ikkagi k\u00f5igele vaatamata otsustatud festivalile tulemise kasuks. M\u00f6\u00f6dunud aastal oma albumiga “Choke Enough” ja seal k\u00f5lanud k\u00fcber-RnB’ga vast endalegi ootamatult palju p\u00e4id p\u00f6\u00f6ranud ning s\u00fcdameid v\u00f5itnud prantslanna. Ehk mitte p\u00e4ris ankur festivaliprogrammis, aga \u00fctleme selline betooniga t\u00e4idetud p\u00e4ikesevarju jalg.<\/p>\n

Oklou 2026. aasta Flow Festivalil Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Ja ei pidanud Oklous pettuma. Tema etteaste j\u00e4igi kogu festivali k\u00f5ige tugevamaks. Lahedalt lahendatud b\u00e4ndiga, kes ei m\u00f5junud nii v\u00e4ga b\u00e4ndina, vaid pigem mingite tahmaste inseneridena m\u00f5ne kauges tulevikus tegutseva vastuliikumise punkris. Kaameraga Oklou’d j\u00e4litanud mees hakkas ka l\u00f5puks m\u00f5juma nagu “Matrixi” sentinel, see h\u00f5ljuv, kaheksajala moodi robot. Lisaks tegi too kaameramees teiste abiga laivi ajal trikke, m\u00e4ngis valguse ja perspektiiviga, mis k\u00f5ik j\u00f5udis otse ekraanile ning vastavalt vajadusele lugudele kihte juurde ladus.<\/p>\n

Kuigi muidu liigub m\u00f5te vastupidises suunas, siis Oklou kontserdi ajal tabasin ennast ette kujutamast, kuidas see k\u00f5ik m\u00f5juks ja k\u00f5laks hoopis v\u00e4ikesemal laval ja saalis. (Flow’l oli ta enda k\u00e4tte saanud suuruselt teise Silver Arena.) N\u00e4iteks IDA raadio saalis. Arvatavasti lahedamalt. Seal k\u00fcll ei saaks sentineli enda \u00fcmber tiirutama panna ega robotite j\u00e4semest ehitatud kiigel istuda, aga siiski. See muusika nagu n\u00f5udnuks v\u00e4ikest tossu t\u00e4is ruumi. Seal IDA-s Oklou kontserdil olles oleksin muidugi m\u00f5elnud, et oi-oi, see peaks olema suurel laval ja kogu maailmas ees.<\/p>\n

Aga telgialust t\u00e4itis m\u00f5nus uudishimu ja eufooria segu. Seljataga lohutati kahekesi suurest liigutusest lahinal nutvat kolmandat s\u00f5brannat, vasakul k\u00e4el tehti suitsud huulte vahel “Harvest sky”<\/a> saatel k\u00e4est kinni hoides puntratantsu. Maailm on hukas, lootust pole, kuskil m\u00f5ne saja kilomeetri k\u00f5rgusel maapinnal m\u00f6llavad tapjarobotid, isegi tantsulood l\u00e4bistavad nagu j\u00e4\u00e4nooled, on summutatud ja k\u00f5lavad hoiatavalt, aga seni kuni saab (head) muusikat, siis…<\/p>\n

Oklou 2026. aasta Flow Festivalil Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Siis ootas ees esimese p\u00e4eva peaesineja Zara Larsson, kes, nagu mainitud, t\u00f5i ka Eestist kohale minu jaoks seni n\u00e4gemata koguses festivalik\u00fclastajaid. V\u00f5rdlemisi anon\u00fc\u00fcmsest EDM-i laulikust on saanud viimase kahe aastaga \u00fcks suurimaid popstaare. Kuigi muusikategemist alustas ta juba 2013. Selle sama majanduslanguse-popi ajastu l\u00f5pus, aga siis, kui see oli just moest v\u00e4lja minemas. Vahepeal s\u00e4ttis ta heebleid paika, ootas oma hetke ja nagu naksti oli m\u00f6\u00f6das 12 aastat, recession pop uuel kujul tagasi ning tema album “Midnight Sun” maandus oma k\u00fc\u00fcnilises “perfektsuses” sinna nagu rusikas silmaauku.<\/p>\n

Kui Oklou suutis oma b\u00e4ndi lahendada nii, et see toetas igak\u00fclgselt muusikat, mida ta teeb, siis Zara Larssonil \u00f5nnestus vastupidine. P\u00e4ris live-trummid peksid tema \u00fclineoonsest popist v\u00e4lja k\u00f5ik selle hoolega mikroskoobi all ja katseklaasis paika pandud elu, mis sellele muidu m\u00f5tte annab. Ei ole \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks Zara Larsson peaks esinema n-\u00f6 “p\u00e4ris” b\u00e4ndiga. Heaks n\u00e4iteks on kasv\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud aastal Flow’l esinenud FKA Twigs oma tantsijate-armaadaga ja Charli XCX, kes oli laval p\u00f5him\u00f5tteliselt ihu\u00fcksi. Ja kui b\u00e4nd, siis selline, mis annab lugudele midagi ei juurde, mitte ei muuda neid vahepeal 2 Quick Starti kontserdiks kuskil Eesti muruplatsil.<\/p>\n

Viimaseks kolmandikuks oli k\u00fcll sellest tingitud kohmakus juba veidi v\u00e4lja triigitud, aga siiski tasuks lahti saada m\u00f5tlemisest, et enne ma ei ole p\u00e4ris artist, kui mu laval ei ole kitarristi, basskitarristi ja trummarit. Muusika ise, sh see, mida teeb Larsson, on ammu sellest piirangust edasi liikunud.<\/p>\n

Kuskil selle pildi peal esineb Zara Larsson 2026. aasta Flow Festivalil Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Esimest korda elu jooksul oksendati mu jalge ette maha m\u00f6\u00f6dunud aasta Flow festivalil. See oli vahetult enne FKA Twigsi kontserti reedel, v\u00e4ga kitsastes oludes keset rahvamassi. \u00dcks t\u00fctarlaps ei pidanud terve p\u00e4eva kestnud hoov\u00f5ttu vastu. \u00d5nneks j\u00e4in puhtaks. Teist korda oksendati mu jalge ette selle aasta Flow festivalil. See oli Zara Larssoni kontserdi ajal reedel, v\u00e4ga kitsastes oludes keset rahvamassi. Seekord palju napikamalt, p\u00e4ris 100 protsenti puhtaks arvatavasti ei j\u00e4\u00e4nud, aga ei julenud ka liigselt piielda. Kolmandat korda oksendati mu jalge ette (v\u00f5i noh, nende taha) selle aasta Flow festivalil. See oli Zara Larssoni kontserdi ajal reedel, kitsastes oludes keset rahvamassi. M\u00f5nik\u00fcmmend minutit peale eelmist portsu.<\/p>\n

Ei saa \u00f6elda, et kontsert sellest m\u00f5jutatud ei oleks olnud. V\u00e4ga huvitav n\u00e4htus igatahes. Kui see m\u00f6\u00f6dunud aastal esimest korda juhtus, siis ei teinud ma sellest suuremat v\u00e4ljagi, ei m\u00f5elnud sellele pikemalt. Olin k\u00e4inud igat sorti \u00fcritustel, ka rahvarohketel, ka muusikafestivalidel, ka rahvarohketel muusikafestivalidel, kus juuakse korralikult, aga mitte kunagi ei olnud midagi sellist ette tulnud. Ei olnud ka kuulnud, et kellelgi teisel oleks tulnud. Arvasin, et see on selline lotov\u00f5it, mis m\u00f5ne inimesega elu jooksul korra juhtub, m\u00f5nega ei juhtugi \u00fcheski elus. Igal juhul ei tundunud see suurus, millega tuleb elus arvestada.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga m\u00f5tlen hoopis, et j\u00e4rgmisel aastal peaks Flow’le minema spets okse-kummikutega, et ma ei peaks kellegi p\u00e4rast koju minema enne, kui ise tahan, sest mu jalad on kellegi oksega kaetud. Pole eriti vaib, nagu \u00f6eldakse. J\u00e4rgmised kaks p\u00e4eva skaneerisin samamoodi silmanurgast l\u00e4hedal seisvaid inimesi, et ega keegi ei ole sellise n\u00e4oga, et ta v\u00f5iks kohe oksendama hakata. Kui oli, siis s\u00e4ttisin ka ennast vastavalt ja v\u00e4ltisin olusid, kus kiirelt reageerimine on v\u00f5imatu, sest ruumi kuhugi eest \u00e4ra karata ei ole.<\/p>\n

\u00d5nneks j\u00e4i see k\u00f5ik reedesse, mil vist suvine pingelangus ja ka keskmine joove olid selle sama reede v\u00f5rra suuremad. Tahtmata samal ajal muidugi viisakate (st mitte teiste peale oksendavate) pidutsejate tuju ja olemist rikkuda, on see \u00e4kki aspektike, mille peale korraldajad saavad tulevikus m\u00f5elda.<\/p>\n

Cabaret Voltaire 2026. aasta Flow festivalil Autor\/allikas: Riikka Vaahtera<\/p>\n

20-minutiline l\u00e4bip\u00f5ige elektroonika pioneeride Cabaret Voltaire’i \u00fclimalt k\u00f5rge vol\u00fc\u00fcmiga, aga m\u00f5jusale ja mitte \u00fcldse 50 tegutsemisaastat turjal kandvalt kontserdilt, ja reedesele p\u00e4evale panid punkti Silver Arena suures telgis DJ-setiga \u00fcles astunud briti produtsent-vendade duo Disclosure. Neil oli j\u00e4llegi \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi oluline roll m\u00e4ngida selles, et bassimuusika hakkas ametlikult angaaridest edetabelitesse ja peavoolu kolima.<\/p>\n

Hiiglaslikul peol nende hitte kuulata oli iseenesest meeldiv, nende hittide vahele m\u00e4ngitut suvalisemat kraami mitte nii meeldiv, ja paratamatult tekkis k\u00fcsimus, miks nad ei esine DJ-de laval Front Yardis, mille parameetrid nad teoorias t\u00e4pselt \u00e4ra t\u00e4idavad.<\/p>\n

K\u00f5ige loogilisem vastus oli vast seal samas telgis, mis oli \u00e4\u00e4rest \u00e4\u00e4reni ja otsast otsani tantsivaid inimesi t\u00e4is. V\u00f5ib-olla oli mul endal okse eest p\u00f5iklemisest tuju piisavalt happeline, et tekkisid sellised t\u00e4hte n\u00e4rivad k\u00fcsimused p\u00e4he. Festivalil viibinud briti tantsumuusika eksperdid igatahes kinnitasid, et kategoorias “kuulsad produtsendid m\u00e4ngivad oma lugusid” oli Disclosure’i etteaste \u00fcks terviklikumaid, mida n\u00e4htud on, nii et usume parem eksperte.<\/p>\n

Disclosure 2026. aasta Flow festivalil Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Ka laup\u00e4ev algas nii m\u00f5nusalt ja rahulikult, et hakkagi v\u00f5i k\u00e4ima ainult festivalidel, kus \u00fchtegi “kohustuslikku” esinejat pole. Hiliseks \u00f5htupoolikuks sai ennast kohale toimetatud Turnstile’i kontserdile. Baltimore’i hardcore pungi ansambel, kes on oma \u017eanripiiride katsetuste ja (arvatavasti ka) eduga paljud hardcore punkarid v\u00e4lja vihastanud. Kui minnes kartsin, et tegu on h\u00e4sti t\u00fc\u00fctu kontserdiga, siis sugugi mitte. Kiidujutt nende lavalisest energiast, mida olin siit-sealt kuulnud, oli p\u00f5hjendatud. L\u00f5bus! Hoogne! K\u00f5las ka v\u00e4ga h\u00e4sti, v\u00e4ga puhtalt, pingsalt, kliiniliselt. See vist v\u00f5ib ka punkareid \u00e4rritada ja m\u00f5neks hetkeks h\u00e4iris kergelt mindki, kui kuulamine t\u00f6rts klaustrofoobiliseks l\u00e4ks, aga l\u00f5puks siiski sobis neile, nende muusikale ja olemisele, ning ka ringis mosh’ivale publikule.<\/p>\n

Pealava suurtele ekraanidele saadeti ka otsepilti mosh’i-s\u00f5\u00f5ride seest. \u00dcks kaameramees andis endast r\u00fcseleva ja t\u00f5ukleva inimeste kamba sees ekseldes parima, kandes lavaesist energiat laiali \u00fcle terve suure platsi. Huvitav, kas see oli Turnstile’i enda kaasa v\u00f5etud kaameramees v\u00f5i m\u00f5ni Flow festivali juures t\u00f6\u00f6tav operaator, kes ootas rahulikku t\u00f6\u00f6p\u00e4eva \u00fchte lavanurka valvates, aga pidi siis hoopis vaimu (koos kaameraga) mosh’imiseks valmis panema.<\/p>\n

Turnstile 2026. aasta Flow festivalil Autor\/allikas: Saara Autere<\/p>\n

Siis tuli ette v\u00f5tta esimene traditsioonile Flow-jooks, sest kolm asja, mida v\u00f5inuks vaadata-kuulata, hakkasid samal ajal. K\u00f5ige pealt 20 minutit Nu Genea’d, mis oli igati viisakas ja kirgas vaheldus, aga samal ajal ka veidi hirmutav oma kerge kultuurilise kolonialismi vaibiga. Liiga raske s\u00fcdamega peale esimest kolmandikku j\u00e4rgmise lava juurde ei suundunud.<\/p>\n

Black Tentis ootas Soome elektroonilise popi artist Malla, kelle t\u00f5i minu ja vast teistegi Eesti muusikas\u00f5prade orbiidile Boipepperoni, kui Mallaga koos loo v\u00e4lja andis. Malla ampluaa on lai ja kirev, aga \u00fcldiselt v\u00e4ga tugev, m\u00f5ned house’i ja disko lood on lausa v\u00e4ga head ja laivis olid nad veel paremad. Ei h\u00e4irinud ka soomekeelsed laulus\u00f5nad, mis mul harva meelt m\u00f6\u00f6da on. Ehk oligi puudu ainult fookusest, et saada aru, kes see Malla k\u00f5ikide nende stiilide keskel on. Ja kontserdi viimaseks looks, kuju pilti, tuli lavale ka Boipepperoni ise, et Malla ja tema elektrikutega \u00fcheskoos lugu “Open heart” esitada. Uhke! Loodetavasti n\u00e4eme peagi ka p\u00e4eva, kus Boipepperoni t\u00e4itsa oma ajaakna saab.<\/p>\n

Malla 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Riikka Vaahtera<\/p>\n

P\u00e4rast Mallat m\u00f6llas veel 30 minutit DJ-laval Front Yardis Chicagost p\u00e4rit elektrooniline gruuvija, produtsent ja DJ Honey Dijon, kes tegi t\u00e4pselt seda, mida ta hilis\u00f5htul \u00fchel festivalil tegema pidi. Kui eelmine aasta oli Front Yard \u00fcles ehitatud nii, et vaevu sai aru, kes kuskil k\u00f5rgel konteineri peal parajasti lugusid valib, siis seekord oli \u00fclitiheda programmiga lavale \u00f5igustatult rohkem t\u00e4helepanu pandud.<\/p>\n

Heli, valgus ja \u00fclesehitus k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tas, aga kahjuks oli ka sinna j\u00f5udnud n-\u00f6 Boiler Roomi needus, ehk mingite platvormide peale ronides sai \u00f5\u00f5tsuda DJ seljataga v\u00f5i k\u00fcljel. Jee! Ja DJ seljataga tantsimisest midagi \u00e4gedamat ei ole muidugi olemas, hoopis teine asi kui DJ ees tantsup\u00f5randal tantsimine. Aga kui see on kompromiss, mille peab tegema, et DJ-d ei oleks kuhugi korstnate vahele \u00e4ra peidetud, siis h\u00e4sti: diil!<\/p>\n

Honey Dijon 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Siis tekkis ajaauk j\u00e4lgida Florence + The Machine’i kontserti, mis oli t\u00e4pipealt selline, nagu ma arvasin, et Florence + The Machine’i kontsert olla v\u00f5iks. Metsahaldja kleidis Florence heljus paljajalu m\u00f6\u00f6da lava ning laulis oma t\u00e4hendusrikkaid laule. Kahjuks puuduvad minu organismis need bakterid, mis suudaks sellist hingestatust vastu v\u00f5tta ja t\u00f6\u00f6delda. Nii palju “siirust” m\u00f5jub automaatselt ebasiiralt. Midagi pole teha.<\/p>\n

K\u00f5ige p\u00f5nevam moment oli kontserdi l\u00f5puosas, kui Florence hakkas esitama oma megahitti “Dog Days Are Over” ja palus publikul teha l\u00e4bi rituaali, kus nad panevad telefonid k\u00e4est ja ei filmi seda laulu. “Ma tean, et te tulite siia sellep\u00e4rast, et seda kuradi laulu kuulda, aga olge siis kohal,” h\u00fc\u00fcdis ta lavalt.<\/p>\n

\u00dchelt poolt enda natukene liiga huvitavaks m\u00f5tlemine, aga p\u00e4rast seda, kui ma vaatasin Zara Larssoni kontserdi ajal, kuidas \u00fcks inimene minu ees (tema ei oksendanud mu jalge ette) veetis terve kontserdi, kas kontserti filmides ja videosid s\u00f5pradele laiali saates v\u00f5i siis pidevalt k\u00f5ikv\u00f5imalikke \u00e4ppe refresh’ides, et n\u00e4ha, kas keegi juba vastanud v\u00f5i reageerinud on, siis tundsin Florence’i vastupanuliikumisega ootamatut sidet. T\u00f5si k\u00fcll, Flow’l sellega, et teiste inimeste telefonide tagant kontserti ei n\u00e4eks, reeglina probleeme ei ole.<\/p>\n

Kuna Florence ei lubanud ennast kontserdi ajal ka festivali fotograafidel pildistada, siis peate ise siia \u00fche pildi ette kujutama. Ja \u00e4rge muretsege, t\u00e4pselt selline see oligi, nagu te ette kujutate.<\/p>\n

Sealt, kus mina seisin, tundus Florence’i rituaal ka \u00f5nnestuvat. Tore oli muidugi see, et kohe, kui Florence oli manitsemise l\u00f5petanud ja hakkas loo refr\u00e4\u00e4ni laulma, t\u00f5stsid m\u00f5ned inimesed ikkagi kiiruga telefoni \u00fcles ja hakkasid filmima. Kui \u00f5petaja ei n\u00e4e, siis ikka tohib pahandust teha. Teadmine, et sinu video v\u00f5ib olla \u00fcks v\u00e4hestest j\u00e4\u00e4dvustustest sellest momendist v\u00f5i \u00e4kki \u00fcldse ainukene(!), v\u00f5is muidugi sellise adrenaliini laksu anda, et ei olnudki v\u00f5imalik kiusatusele vastu panna.<\/p>\n

Kolme loo jagu sai Silver Arenal vaadatud ka m\u00f6\u00f6dunud aastal eduka comeback’i teinud hiphop’i duot Clipse, kes t\u00f5i oma tummise robustsusega \u00fclej\u00e4\u00e4nud programmi vahele k\u00fcll ootamatult v\u00e4rskendust, aga oli vaja edasi joosta samal ajal alanud Rochelle Jordani juurde musta telki. M\u00f5nus diibima house-pop’i pidu, millest j\u00e4i puudu ainult t\u00e4pselt see, mis on j\u00e4\u00e4nud puudu Jordani enda stuudiosalvestistelt. Salap\u00e4rane miski, mis sulle turjale kargaks ja sind l\u00f5plikult maha murraks.<\/p>\n

Rochelle Jordan 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Riikka Vaahtera<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4ev \u00f5htu algas m\u00f6\u00f6dunud aasta \u00fche hinnatuima plaadi “Getting Killed” v\u00e4lja andnud New Yorgi eksperimentaalroki b\u00e4ndiga Geese. Ise nii hullup\u00f6\u00f6ra k\u00fcll “Getting Killedi” kiita ei osanud, oli s\u00fcmpaatne, aga laivis see k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tas. Kui nad oma pesumasina trumli t\u00e4isp\u00f6\u00f6retel t\u00f6\u00f6le panid, oli see kakofooniline peks, mis nurga tagant v\u00e4lja vupsas, alati meeldivalt meditatiivne, kratsis s\u00fcgaval kuklas mingeid ajukellukesi.<\/p>\n

Ainult et kaugelt vaadates meenutas v\u00f5rdlemisi pimedal laval \u00fche koha peal seisva Geese’i solisti Cameron Winteri siluett t\u00e4pselt Liam Gallagheri oma. Ja kitarrist Emily Greeni oma samades tingimustes j\u00e4llegi t\u00e4pipealt m\u00f5nek\u00fcmne minuti p\u00e4rast pealavale astuva Sombri oma. M\u00f5tlesin, et huvitav kas Green ja Sombr ka kuskil backstage’is kohtusid ja siis seda \u00fcksteist doppelg\u00e4ngerluses s\u00fc\u00fcdistavate \u00c4mblikeeste meemi<\/a> etendasid.<\/p>\n

M\u00f5tlesin veel, et mis saaks siis kui Sombr ja halvas tujus Liam Gallagher \u00fchte lifti kinni j\u00e4\u00e4ks. See m\u00f5te sai erilise t\u00e4henduse veel siis, kui l\u00f5puks ka Sombri laval n\u00e4gin. Ja mis saaks siis kui Geese’i kitarrist Emily Green ja halvas tujus Liam Gallagher j\u00e4\u00e4ksid lifti kinni, aga ka Liam Gallagher arvab, et tegu on Sombriga. Hakkab siis ta kallal t\u00f5elise rokipeeru kombel n\u00f6\u00f6kima, aga Green ei julge ka \u00f6elda, et ta pole mitte Sombr vaid on Geese’i kittarist, sest mine tea, mida ta veel Geese’i kohta r\u00e4\u00e4kima v\u00f5ib hakata. Parem teeselda Sombriks olemist. Geese’i kontsert oli l\u00f5bus!<\/p>\n

Geese 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Ja siis oligi aeg, et lavale tuleks Sombr. Artist, kes sai Tiktoki kaudu oma liht-melanhoolse popiga kuulsaks ajal, mil see oli veel uus, huvitav ja mitte nii tavaline, ja kes n\u00fc\u00fcd ei saa sellest Tiktoki taagast mitte mingi nipiga lahti. Nii uhket lavale saabumist ei olnud mina veel Flow’l n\u00e4inud. Ekraanidelt v\u00f5is n\u00e4ha, et kuhugi lava taha parkis vintage auto, millest astus v\u00e4lja karvases jakis ja volangidega \u00e4\u00e4ristatud pluuses Sombr, k\u00e4es suur kokteil, mille ta muidugi asfaldile katki maha viskas, siis vehkides ja grimasse tehes rahvast l\u00e4bi kaamera \u00fcles k\u00fcttis, 15 sekundiks v\u00e4lik\u00e4imlasse astus ja peale veel m\u00f5ningast vehkimist l\u00f5puks lavale j\u00f5udis.<\/p>\n

Ka Sombri kontsert oli p\u00f5him\u00f5tteliselt rokk-kontsert, k\u00fcll pehmem ja tunduvalt popisem, aga siiski rokk-kontsert. See oli \u00fcldse t\u00e4navusel festivalil taas l\u00e4biv, peale Sombrit j\u00e4i festivali l\u00f5petama veel ju Nick Cave. Aga kui eelmise aasta k\u00f5ige olulisemad rokkstaarid (Geese) seisid pimedas \u00fche koha peal paigal, kilejopedes v\u00f5i k\u00f5ige tavalisemates t-s\u00e4rkides, siis Tiktoki p\u00f5lvkonna poprokkar oli laval tumeda silmameigiga, v\u00f5rks\u00e4rgis, j\u00f5i lonksu (!) veini (p\u00e4rast l\u00e4ks sooja tee peale \u00fcle), tegi \u00fche(!) mahvi suitsu ja h\u00f5\u00f5rus kaamerasse vaadates oma nibusid, keel samal ajal suust v\u00e4ljas.<\/p>\n

Sama edgy’lt oli riietatud ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud b\u00e4nd. Kui nad oleksid 35 aastat tagasi m\u00f5ne hilis\u00f5htuse muusikasaate live-k\u00fclalised olnud, oleks telekanali k\u00f5neliin murest murtud kristlike lastevanemate k\u00f5nedest arvatavasti punane olnud. T\u00e4na enam loomulikult mitte. Peaaegu tekitas see isegi mingit M\u00e5neskini n\u00e4osaatelikku \u00f5\u00f5va, aga selle erinevusega, et erinevalt M\u00e5neskinist on v\u00f5imalik v\u00e4hemalt ette kujutada, et 21-aastane (!) Sombr saab kogu olukorra naljakusest aru. Saab aru, et ta vaatab suurte silmadega lemmik (rokk)staaride plakateid, mitte ei arva, et on ise nendel plakatitel ega \u00fcrita ennast sinna kuidagi juurde photoshop’pida.<\/p>\n

Tegelikult oli ka veidi \u00fcllatav, et Sombr nii palju, t\u00e4iesti peaesineja v\u00e4\u00e4rilise koguse inimesi suure lava ette oli meelitanud. Kontserdile jalutades kahtlustasin, et \u00e4kki on ta \u00fcks neist moodsatest anti-kuulsustest, kelle lugusid inimesed teavad, \u00e4kki kuulavad isegi iga p\u00e4ev ja mitu korda, aga nime ega n\u00e4gu nende lugudega kokku ei pane. Samamoodi \u00fcllatav oli, et suurema osa publikust ei moodustanud \u00fcldse mitte 20 eluaasta kandis noored (alla 18-aastased muidugi ei tohigi Flow’le tulla), vaid 40. eluaastates naisterahvad.<\/p>\n

Sombr 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Riikka Vaahtera<\/p>\n

Oma k\u00f5ige v\u00e4rskemat singlit laulma hakates selgitas Sombr, et see r\u00e4\u00e4gib tema pikast heitlusest oma kehaga leppimisel. Mis on m\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rt sellep\u00e4rast, et \u00fcks asju, mis on Sombrit teinud minu jaoks teda j\u00e4lgides huvitavamaks, kui ta v\u00f5ib-olla tegelikult on, on just tema vibalik olemine ja pikad j\u00e4semed. Jah. Muusikavideoid vaadates on j\u00e4\u00e4nud mulje, et ta isegi ei tea t\u00e4pselt, mis nendega peale hakata, mille tulemusel muutub ta (ka n\u00fc\u00fcd siis minu silme ees Flow pealaval) liikudes hoopis omamoodi tegelaseks. Ta ei ole Harry Styles ega Damiano David, vaid t\u00e4itsa p\u00e4ris inimene, kelle sisemised impulsid ei ole mitte kuhugi \u00e4ra peidetud, vaid meie ees n\u00e4ha. Kerge \u00e4revus siin, kerge enesereflektsioon seal.<\/p>\n

Oma suurimat hitti “Back to friends” esitas Sombr umbes kaheksaminutilisena. Jooksis vahepeal publikus ringi lipuga, millele oli kirjutatud armastusavaldus Soomele, ja siis laulis veel refr\u00e4\u00e4ni nii palju kui jaksas, b\u00e4ndiga ja b\u00e4ndita. L\u00f5petas kontserdi ta oma k\u00f5ige hoogsama (ja minu arvates ka k\u00f5ige parema) looga “12 to 12”. Seda esitas ta v\u00e4hemalt kaks ja pool korda ning ka pikendatud formaadis. P\u00f5hjus v\u00f5ib olla muidugi lihtlabane \u2013 tal pole veel rohkem lugusid ilmunud, mida ta oleks n\u00f5us t\u00e4na esitama. Aga mulle meeldiks hoopis m\u00f5elda, et ta saab selgelt aru, mis on ta head lood, mida ta publik tahab ning igasugust valeh\u00e4bi selle k\u00f5ige osas ei paista kuskilt. Oleksin v\u00f5inud “12 to 12” kontserdi l\u00f5pus vabalt veel paar korda kuulata.<\/p>\n

Sombr 2026. aasta Flow festival Autor\/allikas: Konstantin Kondrukhov<\/p>\n

Lugude vahel, mida ta esitas v\u00e4ga erinevate h\u00e4\u00e4ltega, meenutades \u00fchel hetkel Bon Jovid ja j\u00e4rgmisel Panda Beari, r\u00e4\u00e4kis ta vist umbes neli v\u00f5i viis korda, kui v\u00e4ga ta armastab Soomet. K\u00e4is isegi v\u00e4lja m\u00f5tte, et Soome v\u00f5iks saada tema teiseks koduks, kui siin ainult nii k\u00fclm poleks. K\u00f5iki neid vahespiike tehes m\u00f5jus ta ka nii julgustavalt friikilt ja neurootiliselt, nagu oleks kuskil seal v\u00f5rks\u00e4rgi all peidus elu parimat rollisooritust tegev Michael Cera.<\/p>\n

Lootsingi kontserdi ajal, et m\u00f5ni julge re\u017eiss\u00f6\u00f6r korjab Sombri varsti \u00fcles ja annab talle m\u00f5ne kergelt h\u00fcsteerilise peaosa m\u00e4ngida. Tal \u00f5nnestuks see arvatavasti suurep\u00e4raselt. Esimene film v\u00f5ikski \u00e4kki olla maagiline kom\u00f6\u00f6dia, kuidas kogemata saab t\u00f5eks Sombri laval v\u00e4lja h\u00f5igatud soov elada Soomes. \u00c4rkab hommikul p\u00e4rast kontserti \u00fcles m\u00f5nes P\u00f5hja-Soome v\u00e4ikelinnas. Ja naabrimees v\u00f5iks, miks mitte, olla n\u00e4iteks Liam Gallagher, kellel pole muidugi mitte midagi pistmist ei t\u00e4navuse Flow Festivaliga ega \u00fcldse eriti millegagi, millest siin arvustuses(?) juttu on.<\/p>\n

Igatahes Flow’l on tore isegi siis, kui lemmikud esinemisi \u00e4ra j\u00e4tavad. Tuleb igasugu huvitavaid m\u00f5tteid p\u00e4he, mis muidu ei tuleks sinna mitte kuidagi, ja n\u00e4eb b\u00e4nde-artiste, kellele kontsertidele oleks muidu v\u00e4ga raske sattuda. Tasub uudistama minna. Ja loodetavasti olid jalge ette oksendamised siis lihtsalt kolmekordne lotov\u00f5it.<\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd see, mille ootuses te m\u00f5ned \u00fcksikud nii kaugele olete lugenud: hinnad on festivalialal hirmkallid!!! Sealt ei tasu suurt midagi osta. Aga mujal Helsingis p\u00f5him\u00f5tteliselt samad, kui mitte kohati m\u00f5istlikumad kui Tallinnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navune Flow festival l\u00e4ks hetkega selle suve plaanidesse, kui s\u00fcgisel kuulutati esinejate hulka Pinkpantheress, \u00fcks kaasaegse popi suurkujusid.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258677,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[5219,26,27,28460,29191,37,33,35,34,36,31,32,28455,33014,28452,33015,21,28454,28,29,50407,84699,19,100720,23719,28457,25,79778,28461,23,24,28459,22,20,30,28456],"class_list":["post-258676","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-boipepperoni","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-clipse","tag-disclosure","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-florence-the-machine","tag-flow","tag-flow-festival","tag-geese","tag-headlines","tag-honey-dijon","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-malla","tag-marina","tag-news","tag-nu-genea","tag-oklou","tag-pinkpantheress","tag-populaarseimad-lood","tag-rochelle-jordan","tag-sombr","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turnstile","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-zara-larsson"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258676"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258676\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}