Asudes kirjutama Edith Karlsoni suurn\u00e4itusest “Koidikust koidikuni”, mis on veel veidi aega avatud Soome n\u00fc\u00fcdiskunstimuuseumi Kiasma viiendal korrusel \u2013 hea p\u00f5hjus kunstnikku \u00f5nnitleda \u2013, halvab mind spetsiifiline ilmaolekutunne. Kuna k\u00e4isin Helsingis n\u00e4itust kaemas maikuu alguses, on mul j\u00f5udnud sellega tekkida paras distants ja vahetumad elamused on tuhmunud. V\u00f5iksin ju tolmu keerutada n\u00e4ituse baroksuseni keeruka ruumiseade1\u00a0v\u00f5i Karlsoni enamasti \u00fcle- v\u00f5i aladimensioneeritud skulptuuride humoorika rohmakuse \u00fcmber, aga need oleksid vaid t\u00fchjad s\u00f5nad. Minu peas domineerib hetkel pigem sekundaarne h\u00e4gu m\u00e4lukatketest ja telefoniga kl\u00f5psitud kaadritest, mis on asendanud Karlsoni kunsti vahetult kehalise kogemuse.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6de aktuaalse fenomenoloogilise tajumise asemel toitun m\u00e4lusoppides irdseteks piltideks sadestunud materjalist, mille puhul on raske \u00f6elda, kuskohas l\u00f5peb kunstniku panus ja algavad minu fantaasiad. Nii et v\u00f5ib-olla polegi m\u00f5tet seekord keskenduda t\u00e4iemahulisele \u00fclevaatele, vaid katsun pigem kunstnikule toetudes \u00f6elda kaasaegse skulptuuri kohta midagi \u00fcldistavat. Seda enam et isegi Anna Moszynska raamatus “Sculpture Now” (2013), viimases kaasaegse skulptuuri \u00fcldk\u00e4sitluses, m\u00e4\u00e4ratletakse skulptuuri ikka veel Rosalind Kraussi legendaarse essee “Skulptuur avatud m\u00e4nguv\u00e4ljal” (1979) vaata et viiek\u00fcmneaastase p\u00f5hikujundi abil. T\u00f5si k\u00fcll, loobudes m\u00e4nguv\u00e4lja avatust r\u00f5hutades Kraussi rangelt strukturalistlikest m\u00f5ttek\u00e4ikudest, mis p\u00f5hinevad arhitektuuri\/mittearhitektuuri ja maastiku\/mittemaastiku vastandamisel nn Kleini diagrammi abil.<\/p>\n
Krauss kirjutab: “Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on skulptuuriks hakatud nimetama v\u00e4gagi \u00fcllatavaid asju: kitsaid koridore, mille l\u00f5pus on teleekraanid; suuri fotosid, mis dokumenteerivad jalgsimatku maapiirkondades; peegleid, mis on asetatud tavap\u00e4rastesse ruumidesse kummaliste nurkade all; ajutisi jooni, mis on veetud k\u00f5rbepinnasesse. Tundub, et miski ei saa sedav\u00f5rd mitmesugustele ettev\u00f5tmistele anda \u00f5igust n\u00f5uda paigutumist skulptuuri kategooria alla. Kui just seda kategooriat l\u00f5putult \u00fcmber ei vormita”2. Ajalugu on n\u00e4idanud, et saab. Edith Karlsoni vastus sellele erialasele dilemmale \u2013 kuigi ta pole vist inimene, kes ennast liigselt definitsioonidega vaevab \u2013 on v\u00f5tta eelmiste p\u00f5lvkondade avastatud vabadusest installaatorina ruumi luues k\u00f5ik, mis v\u00f5tta annab. N\u00f5nda on ta p\u00f6\u00f6rdunud oma materjalik\u00e4sitluses k\u00f5ige arhailisemate v\u00e4ljendusviiside, obsessiivsete kehat\u00f5mmiste, liivale j\u00e4\u00e4vate j\u00e4lgede ja saviseintesse s\u00f5rmedega kraabitud sigrimigri poole. Isegi tolmust saab Karlsoni kunsti puhul esteetiline kategooria. Ja arhailisus on see, mis lubab skulptuuril keelduda \u00fcmberjaotamisest piltide-pikslite keelde.<\/p>\n
Ateljee-et\u00fc\u00fcd<\/p>\n
Et teemasse uuesti sisse elada ja ka t\u00f6\u00f6protsessist osa saada, k\u00e4isin kiikamas Edith Karlsoni ateljeesse Raja t\u00e4naval \u2013 sealsamas on kunstnik \u00f5ppinud nii baka- kui magistrantuuriajal 2003. kuni 2008. aastani. Kuna Karlsoni kunst t\u00f5ukub selgelt ette v\u00e4lja m\u00f5eldud kontseptuaalse raamistiku asemel argisest stuudiopraktikast, on ilmne, et ta kanaliseerib oma loomingusse ka selle erilise, 1976. aastal ateljeedeks p\u00fcstitatud skulptorite maja atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n
Mustam\u00e4e viimases otsas tehnika\u00ad\u00fclikooli linnaku taga asuva maja \u00f5hustikus v\u00f5ib suisa f\u00fc\u00fcsiliselt tajuda erinevate p\u00f5lvkondade kummituslikku kohalolu. Poolt\u00fchjas hoones on siiani ateljee Karlsoni p\u00f5lvkonnakaaslastel ja s\u00f5pradel Art Allm\u00e4el ja Jass Kaselaanel ja vanema p\u00f5lve kunstnikel, nagu n\u00e4iteks Jaak Soansil ja Vello Vinnal. Karlsoni enda praeguses ruumis tegutses kunagine skulptuurikateedri juhataja Aime J\u00fcrjo, kellest on sinna suveniirina maha j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ned kipsist v\u00e4ikevormid. Karl\u00adsoni ateljees domineerivad alles pooleliolevate t\u00f6\u00f6de fragmendid, poja Nikolai, tema enda ja s\u00f5prade-sugulaste keha- ja k\u00e4ej\u00e4ljendid. Seevastu suur \u00fchis\u00adateljee v\u00f5i monumentaalateljee \u2013 seesama, kust Karlson saatis 2024. aastal pidulikult Veneetsia suunas teele oma “Hora lupi” paketi \u2013 leiab kasutust ka kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni\u00adosakonna \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. “No kuidas ma saan siin \u00fcldse ruumi rentida ja suuri t\u00f6id teha, kui k\u00f5ik seda tudengite laga t\u00e4is on\u00a0\u2026” taban Karlsoni pobisemas.<\/p>\n
Savi- ja kipsitolmune maja oma mudruste ruumide ja kola t\u00e4is sisehooviga ongi Karlsoni t\u00f6\u00f6de p\u00e4riskodu. Muide, see motiiv esineb skulptuurist kirjutamisel sageli. Nii on v\u00e4itnud austria poeet Rainer Maria Rilke (m\u00f5nda aega tegutses ta Auguste Rodini erasekret\u00e4rina), et ainus \u00f5ige koht Rodini skulptuuridele, mis valmisid justkui sisemiste puhangute ajel, tellijatest s\u00f5ltumata, olla tema stuudio Meudonis. “Ideaalne kohtumine Rodini t\u00f6\u00f6dega saab teoks ateljees, atmosf\u00e4\u00e4ris, mis on s\u00fcgavas seoses kunstniku ja tema loodud kon\u00adtseptsioonidega, mitte aga eksiilis \u00fcksk\u00f5ikses maailmas,”3\u00a0on kirjutanud Rilke. Sama motiiv esineb Ameerika abstraktse ekspressionisti David Smithi puhul, kellele meeldinud oma New Jerseys Bolton Landingus asetseva ateljee hoovi paigutatud keevisskulptuure eri konstellatsioonidesse s\u00e4ttida, m\u00e4ngida nendega nagu nukkudega. “No kui see Kiasma n\u00e4itus n\u00fc\u00fcd tagasi tuleb, siis ega ma ei tea, mis ma k\u00f5igi nende t\u00f6\u00f6dega peale hakkan,” ohkab ka Karlson.<\/p>\n
Institutsionaalsed ebak\u00f5lad<\/p>\n
Edith Karlsoni Soome n\u00e4ituse puhul tuleks peatuda ka kontekstil. Seda enam et p\u00e4evalehekriitika tasandil on see meil justkui maha salatud: ei \u00fchtegi intervjuud, ei \u00fchtegi s\u00fcvitsi minevat k\u00e4sitlust, kuigi n\u00e4itus, mis on lahti 29. septembrini, on s\u00fcmbolv\u00e4\u00e4rtusega s\u00fcndmus.<\/p>\n
Kuigi Kiasma on asutusena juba 1998. aastal avamisest peale kuulutanud, et pole mitte \u00fcksnes soome, vaid ka l\u00e4hipiirkondade kunstile avatud institutsioon, pole Karlson mitte ainult esimene Eesti kunstnik, vaid ka esimene Balti kunstnik, kellel on Kiasmas isikun\u00e4itus. Ainsad Baltimaade kunsti eksponeerinud suurn\u00e4itused Kiasma ajaloos, Viktor Misiano 2004. aasta “Kiiremini kui ajalugu” ja Sara Hacklini ja Kati Kivineni 2018. aasta “Sinna ja j\u00e4lle tagasi”, ei saanud muide kumbki hakkama ilma Vene kunsti plokita. Kui Misiano puhul tundub see m\u00f5istetav, siis 2018. aasta seisu arvestades m\u00f5jus Balti-Vene kooslus k\u00fcll juba sunnitud abieluna. Aga see selleks. Ka ajad, mil Soome oli meie prioriteet, j\u00e4\u00e4vad enam kui kolmek\u00fcmne aasta taha.<\/p>\n
Eesti vaates loob Karlsoni n\u00e4itus paralleeli Kristi Kongi “Kromaatilise triiviga”. M\u00f5lemad v\u00e4ljapanekud rabavad juba esmatasandil t\u00f6\u00f6mahuga. Ja vaatamata sellele, et kogemisviisi poolest tavatsetakse skulptuuri ja maali vastandada, \u00fchendab neid erilise tundlikkusega l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud valgustus ja intrigeeriv ruumire\u017eii. Ka Kongi n\u00e4ituse kommunikeerimisel, mis \u00fcldises plaanis on vist olnud edukas, ilmnes veider\u00a0glitch: Kumu, mida nii ametnike kui\u00a0ka kuraatorite tasandil valitsevad naised, kuulutas kummastava uhkusega, et tegu on esimese naiskunstniku n\u00e4itusega Kumu suures saalis. Ja kelle viga see on, kui tohib k\u00fcsida? Kuigi mulle h\u00e4sti ei istu m\u00f5iste “naiskunst” \u2013 see sobib pigem s\u00f5dadevahelise Eesti aega, mil kunsti\u00fchingusse Pallas kuulus vaid kaks naist ehk Natalie Mei ja Karin Luts ning korraldati 1939. aastal ka esimene Eesti naiskunstnike n\u00e4itus \u2013, tuleks praegusest naiskunstist r\u00e4\u00e4kides Karl\u00adsoni ja Kongi k\u00f5rval mainida ka Maria Kapajevat, kelle naispositsiooni kv\u00e4\u00e4riv “Mina olen piir” oli \u00fcks tugevam n\u00e4itus Kunstihoone Lasnam\u00e4e paviljonis \u00fcldse.<\/p>\n
L\u00e4inud m\u00f5ttes tagasi Helsingisse, tahaksin Edith Karlsoni n\u00e4itust vaadelda oma lemmik-installatsiooni kaudu, mis on n\u00e4gemata ka sel osal Eesti publikust, kel oli v\u00f5imalus 2024. aastal k\u00fclastada “Hora lupi’t” Veneetsia Santa Maria delle Penitenti kirikus. T\u00f6\u00f6 kannab autorile erandlikul viisil otseselt praeguse aja pingetele (relvakonfliktidele ja \u00fcle\u00fcldisele militariseerimisele) osutavat pealkirja “Armee: Marss” (2025). Valmis see Karlsoni m\u00f6\u00f6dunud aasta n\u00e4ituse tarvis Vilniuse Sapieha galeriis ja juhatab sisse kogu praeguse v\u00e4ljapaneku \u2013 s\u00f5itnud liftiga viiendale korrusele, satub vaataja otse installatsiooni keskmesse.<\/p>\n
Tugeva allegoorilise laenguga teos \u2013nagu Karlsoni puhul ikka \u2013 koosneb v\u00e4rdolenditena m\u00f5juvaist hobustest ja nende apokal\u00fcptilistest ratsanikest, kujundistust, mis viitab \u00e4raspidiselt heroilise ratsamonumendi traditsioonile. Sellele otse vastupidiselt \u00f5hkub nendest t\u00f6\u00f6dest abjektset h\u00e4vingu\u00adatmosf\u00e4\u00e4ri, mida r\u00f5hutab kipsile laia pintslil\u00f6\u00f6giga kantud m\u00e4\u00e4rdunud-kollakas, laperdav lateksikiht. M\u00f5istagi on see fantaasia vormis hoiatus, paha unen\u00e4gu, millest me \u00e4rgata ei suuda. Aga skulptuuri kui valdkonna seisukohast on oluline installatsiooni materiaalne kohalolu, mis ergastab n\u00e4itusek\u00fclastaja kehataju \u2013 eks vaatajana seisa ta ju k\u00f5igest sellest esialgu justkui v\u00e4ljaspool, ent ruumiterviku loogika t\u00f5mbab ta silmapilk endasse. Kunsti ja mina piirid kipuvad hajuma.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tades \u00fchtaegu materiaalse struktuuri, eri m\u00f5\u00f5tkavade ja\u00a0ka raskusj\u00f5uga \u2013need ongi ehk kaasaegse skulptuuri kolm v\u00e4ljenduslikku p\u00f5hikategooriat \u2013,\u00f5nnestub kunstnikul vaatajaile naha vahele pugeda. \u00dcks modaalsus, mida Karlson varem peaaegu puudutanud pole, on t\u00e4isabstraktne minimalism ja Kiasma n\u00e4itusel on rakendatud seda liiva alla maetud heliallikatega “Kaevudes” (2026): Karlson on kasutanud koos Raul Saaremetsaga komponeeritud madalsageduslikku heli. Ja need on vaid killukesed Kiasma v\u00e4ljapanekust.<\/p>\n
On aga veel \u00fcks t\u00f5sine p\u00f5hjus kunstniku \u00f5nnitlemiseks: ta osutus hiljuti valituks Phaidoni kirjastuse mahukasse kogumikku “Great Women Sculptors”. Raamat k\u00e4sitleb skulptuuri ajalugu l\u00e4bi 500 aasta ja vaatluse all on \u00fcle 300 nais\u00adskulptori 69 maalt. “Skulptuur seisab enesekindlalt vastu igasugu m\u00e4\u00e4ratlustele, olgu siis ainese v\u00f5i tekstuuri, suuruse v\u00f5i vormi, p\u00fcsivuse v\u00f5i esitusviisi alusel \u2013 t\u00f5epoolest, igas kategoorias,”4\u00a0v\u00e4idetakse raamatus. J\u00f5udu t\u00f6\u00f6le, Edith Karlson!<\/p>\n
1 N\u00e4ituse kuraator Piia Oksanen on netiplatvormil FNG Research p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsinud n\u00e4itusega seotud ruumiloomet, kasutades Mieke Bal’i n\u00fc\u00fcdiskunstile avatud baroksuse m\u00f5istet. Vt https:\/\/fngresearch.wpcomstaging.com\/wp-content\/uploads\/2026\/06\/FNG_Research_2026_02_oksanen.pdf<\/p>\n
2 Rosalind Krauss, Sculpture in the Expanded Field. Rmt: Passages in Modern Sculpture. MIT Press, Cambridge, Massachusets 1981.<\/p>\n
3 Rainer Maria Rilke, August Rodin. Sunwise Turn Inc, New York 1919.<\/p>\n
4 Vt Great Women Sculptors. Phaidon Press Inc., 2024.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Asudes kirjutama Edith Karlsoni suurn\u00e4itusest “Koidikust koidikuni”, mis on veel veidi aega avatud Soome n\u00fc\u00fcdiskunstimuuseumi Kiasma viiendal korrusel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258777,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[13759,37,33,35,173,34,36,71126,140],"class_list":["post-258776","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-edith-karlson","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-koidikust-koidikuni","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117144949040264101","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258776"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258776\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258777"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258776"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258776"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}