L\u00e4tis v\u00e4hendati alates 1. juulist aastaks leiva, piima, munade ja v\u00e4rske linnuliha k\u00e4ibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile. M\u00f6\u00f6das on vaid kuu, eksperimendi kokkuv\u00f5tete tegemiseks on veel vara, kuid esimene tulemus on juba \u00fcsna huvitav: hinnad langesid peaaegu t\u00e4pselt maksuvahe v\u00f5rra. Ehk juhtus just see, mis meie poliitikute aastatepikkuste kinnituste kohaselt ei saaks kuidagi juhtuda, kirjutab ajakirjanik ja projekti \u201eReaalne Baltimaa\u201c autor Andrei Demenkov.<\/p>\n
\u00d5igupoolest ei ole toiduainete soodustusmaksum\u00e4\u00e4r mingi julge L\u00e4ti leiutis. L\u00e4ti proovib vaid v\u00e4ga ettevaatlikult seda, mida enamikus Euroopa Liidu riikides on ammu tavaliseks asjaks peetud.<\/p>\n
Prantsusmaal on toiduainete k\u00e4ibemaksu p\u00f5him\u00e4\u00e4r 5,5%, Saksamaal 7%, Poolas 5%, Soomes 13,5%.<\/p>\n
Eestis maksustatakse nii leiba poes kui ka l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki restoranis t\u00e4ism\u00e4\u00e4raga 24%. Ilmselt kuulub toit meil ikka veel luksusesemete hulka k\u00f5rvuti kulds\u00f5rmuste ja jahtidega.<\/p>\n
Eriti h\u00e4sti on seda erinevust tunda Itaalias, kus restoraniarve osutub sageli umbes samasuguseks nagu Eestis, kuigi t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud ja sellest tulenevalt ka sissetulekud on seal k\u00f5rgemad.<\/p>\n
Muidugi ei ole asi ainult maksudes ja palkades: on veel \u00fc\u00fcr, toiduainete hinnad, konkurents, turu suurus. Kuid erinevus Itaalia 10% ja Eesti 24% vahel ei haju samuti j\u00e4ljetult kuskil teel k\u00f6\u00f6gist lauani. Meie restoran alustab v\u00f5istlust, kandes seljas juba \u00fcsna kaalukat maksuseljakotti.<\/p>\n
Tapev lihtsus<\/p>\n
Eesti s\u00fcsteemi on tavaks kaitsta selle lihtsusega. \u00dcks m\u00e4\u00e4r peaaegu k\u00f5igele, ei mingit l\u00f5putut vaidlemist selle \u00fcle, kas konkreetne saiake on leib, kondiitritoode v\u00f5i juba restoraniroog, v\u00e4hem b\u00fcrokraatiat. K\u00f5ik on nii.<\/p>\n
Ainult et maksus\u00fcsteemi lihtsus ei ole k\u00f5rgeim riiklik v\u00e4\u00e4rtus. Lihtsuse taga peitub alati valik, kellelt on mugavam raha v\u00f5tta, ja toit on selles m\u00f5ttes peaaegu ideaalne: inimene v\u00f5ib edasi l\u00fckata diivani v\u00f5i auto ostu, kuid s\u00fc\u00fca tahab ta millegip\u00e4rast iga p\u00e4ev.<\/p>\n
T\u00e4ielik k\u00e4ibemaks l\u00f6\u00f6b k\u00f5ige valusamalt seda, kellel l\u00e4heb peaaegu kogu palk toidule ja kommunaalarvetele. Meile vaieldakse vastu, et m\u00e4\u00e4ra langetamisest v\u00f5idab ka rikas. Kuid kui viia see argument l\u00f5puni, ei tohiks esmat\u00e4htsate kaupade makse \u00fcldse langetada, sest neid \u2013 mis parata! \u2013 ei kasuta ainult vaesed.<\/p>\n
Eriti palju ja heameelega arutleb soodusk\u00e4ibemaksu m\u00f5ttetuse \u00fcle rahandusminister J\u00fcrgen Ligi. Niipea kui tehakse ettepanek langetada toidumaksu, selgitab ta, et riik kaotab sadu miljoneid, kasu saavad kindlustatud ostjad ja kaubandusketid ning hinnad kas ei lange v\u00f5i langevad ebaoluliselt. Kaupmeeste kampaaniat soodusm\u00e4\u00e4ra nimel nimetas Ligi \u201ekliendi solvamiseks ja eksituseks\u201c.<\/p>\n
T\u00f5estuseks tuuakse Iirimaad v\u00f5i Maltat, kus madala v\u00f5i nullk\u00e4ibemaksu juures on \u00fcksikud tooted ikkagi kallid. Mugav v\u00f5rdlus: palgad, \u00fc\u00fcr, turg ja logistika on seal teistsugused, kuid kui leib on kallis \u2013 t\u00e4hendab, maks selle hinda ei m\u00f5juta. Umbes samasuguse eduga t\u00f5estab korteri hind Londonis kinnisvaramaksu madala m\u00e4\u00e4ra kasutust.<\/p>\n
Ligi l\u00e4ti jalaetepanek<\/p>\n
Ja siin rikkus L\u00e4ti \u00e4ra Eesti mugava argumendi odava toidu vastu. Seal ei hakatud v\u00f5rdlema Eesti leiba Iiri leivaga, vaid v\u00f5eti samad tooted samas riigis enne ja p\u00e4rast m\u00e4\u00e4ra langetamist. \u00dcleminek 21%-lt 12%-le peaks v\u00e4hendama l\u00f5pphinda mitte 9%, vaid umbes 7,4%, kuna maks on juba hinnasildi sees.<\/p>\n
L\u00e4ti majandusministeeriumi esimeste andmete kohaselt odavnes leib 7,74%, linnuliha 7,88%, munad 7,56%, piim 8,43%. Kaubandus ei neelanud maksuvahet alla, see j\u00f5udis peaaegu t\u00e4ielikult ostjani, ning \u00fcksikute kaupade puhul langesid hinnad isegi pisut allapoole arvutuslikku v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Muidugi ei ole see veel v\u00f5it. M\u00f6\u00f6das on alles esimene kuu, eksperiment kestab 2027. aasta juuni l\u00f5puni. Praegu v\u00f5ib \u00f6elda \u00fcht: Eesti lemmikargument kukkus esimesel praktilisel eksamil l\u00e4bi.<\/p>\n
Kusjuures L\u00e4ti v\u00f5imud ei lootnud kaubanduse heale tahtele. Nad s\u00f5lmisid eelnevalt kokkuleppe soodustuse edasikandumise kohta hindadesse, korraldasid monitooringu, kaasasid statistikaameti, konkurentsin\u00f5ukogu ja tarbijakaitsekeskuse. Hirm, et ketid omastavad raha, muudeti seal mitte p\u00f5hjuste leidmiseks mitte midagi teha, vaid p\u00f5hjuseks kette kontrollida. H\u00e4mmastav avastus: kui riik keda gi ei usalda, saab ta kontrollida.<\/p>\n
Soodusk\u00e4ibemaks ei ole v\u00f5luvahend kalliduse vastu. M\u00e4\u00e4ra langetamine korraga kogu toidule 24-lt 5 v\u00f5i 9 protsendile oleks v\u00e4ga kallis, ning sihitud abi j\u00f5uab vajajateni t\u00e4psemalt. Kuid saab valida m\u00f5ned p\u00f5hitooted, langetada m\u00e4\u00e4ra aastaks, j\u00e4lgida hindu ja juurdehindlusi ning seej\u00e4rel tulemus kokku arvutada.<\/p>\n
L\u00e4ti ei t\u00f5estanud, et k\u00e4ibemaksu langetamine teeb toiduained igaveseks odavamaks. Ta n\u00e4itas seni teist asja: \u00fcle-euroopaline maksuinstrument on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tama ka meie vahetute naabrite juures, kusjuures t\u00f6\u00f6tama t\u00e4pselt nii, nagu on kirjutatud \u00f5pikus.<\/p>\n
Kui erinevus s\u00e4ilib ka poole aasta p\u00e4rast, tuleb J\u00fcrgen Ligil ja teistel t\u00e4ism\u00e4\u00e4ra kaitsjatel selgitada, miks enamikus Euroopas ja Latsis v\u00f5imalik on Eestis t\u00e4iesti v\u00f5imatu. Muide, selgitada, miks edukas v\u00f5\u00f5ras kogemus meile ei sobi, oskavad meie poliitikud peaaegu sama h\u00e4sti kui makse t\u00f5sta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4tis v\u00e4hendati alates 1. juulist aastaks leiva, piima, munade ja v\u00e4rske linnuliha k\u00e4ibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile. M\u00f6\u00f6das…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258787,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[100755,131,71,130,37,33,35,34,36,746,100756,1027,100757],"class_list":["post-258786","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andrei-demenkov","tag-ari","tag-arvamus","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jurgen-ligi","tag-kaibemaks-km","tag-kuu","tag-toiduained-toidukaubad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117145000093871177","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258786","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258786"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258786\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258786"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258786"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258786"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}