Sirbis<\/a>.<\/p>\nLavastuse “Baskin” piletid m\u00fc\u00fcdi l\u00e4bi juba enne esimest proovi, ausalt \u00f6eldes isegi enne, kui lavastuse k\u00e4sikirigi valmis. V\u00f5ib olla kindel, et ka j\u00e4rgmise suve etenduste piletid saavad veel selle aastanumbri sees otsa, sest ma ei kujuta ette, et oleks vaatajaid, kes seda lavastust oma s\u00f5brale-tuttavale ei soovitaks. Imestada pole midagi, eks nii oli omal ajal ka Vanalinnastuudio lavastustega, nagu ka Baskini estraadikavadega, ning kahtlustan, et Vana Baskini teatri j\u00e4tkuv menu p\u00f5hineb v\u00e4hemalt osaliselt samuti sellel, et leidub inimesi, kes arvavad, et Baskin seal ise j\u00e4lle lavale astub. Ent julgen v\u00e4ita, et lisaks teada-tuntud Baskini fenomenile m\u00e4ngib siin rolli ka uus, Kiidj\u00e4rve fenomen, nii et mis tahes nime ka Thors Filmsi j\u00e4rgmise produktsiooni pealkiri ei sisaldaks, oleks etendused ikka ette v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n
Tahaksingi kirjutada just sellest, aga olles aegade jooksul korduvalt kuulnud Baskini kurba kurtmist, et tema lavastused vaikitakse kriitikas surnuks, kuna neist on keelatud kirjutada, sest see t\u00f5staks nende “p\u00f5hjendamatut” populaarsust veelgi, aga noorematel kriitikutel on j\u00e4llegi h\u00e4bi neid kunstiks tunnistada, siis alustan siiski tagasisidest. Lavastus “Baskin” on minu arvates v\u00e4ga tugevate professionaalide loodud kunstiteos, mis liigub piki kangelase elulugu tempokalt ning ilma venivate dialoogide ja piinlikult m\u00f5ttetute episoodideta. See on k\u00e4sikirja autorite (Ott Kilusk, Marko Matvere, Tarmo Kiviv\u00e4li ja Maarek Toompere) vaieldamatu teene.<\/p>\n
Kuigi Eino Baskin polnud ju muusikateatri artist, on lavastus v\u00e4ga muusika- ja tantsurohke (nagu “Rohelistes niitudeski” Starlight Cabaret ja Liisi Oru meistrit\u00f6\u00f6) ning juba hoogne avalugu, kus Baskini noorp\u00f5lvelemmiku Chaplinina n\u00e4eb “v\u00e4ikest Einot” tema t\u00fctre esituses, vallutab kohe s\u00fcdamed. Katrin P\u00e4rn ongi oma paljudes rollides \u2013 Baskini emast (!) tema naise Itani \u2013 lavastuse kammertoon ning j\u00f5uab isale hingeliigutavalt lauldes l\u00f5puks ka iseendani.<\/p>\n
Nimitegelase kehastajad Sepo Seeman ja Mait Malmsten imiteerivad oma kangelast nauditavalt, aga kuna k\u00e4sikirja l\u00e4biv idee, nagu oleks kogu loo lavastanud just vana Baskin ise, pole j\u00e4rjekindlalt ja arusaadavalt l\u00e4bi viidud, tekib paratamatult k\u00fcsimus kangelase kahestumise vajalikkusest. Imiteerimise meistriklassi demonstreerib Priit Strandberg, kes on J\u00fcri J\u00e4rvetina j\u00f5udnud mitte ainult intonatsiooni ja v\u00e4limuse t\u00e4psuseni, vaid ka J\u00e4rveti ps\u00fc\u00fchika ja sisetegevuse usutava avamiseni. Ja lisaks ka veel m\u00f5neminutine s\u00e4rav stseen Ervin Abelina (on m\u00f5istetav, et Kaljo Kiisa ja Simon Levini t\u00f5etruuks loomiseks n\u00e4itlejal enam p\u00fcssirohtu ei j\u00e4tkunud).<\/p>\n
Lavastus on m\u00f5istagi mitmest \u017eanrist. Ps\u00fchholoogilise teatri meistriklassini j\u00f5utakse J\u00e4rveti Canossa-retkel Leningradi palumaks Baskinilt abi, et m\u00f5ista Leari monoloogi ja esitada see talle arusaamatus vene keeles j\u00e4rgmise p\u00e4eva prooviv\u00f5ttel. Lavastuslikult on eriti meeldej\u00e4\u00e4v tuulispasana p\u00f6\u00f6rlev filharmoonia estraadiorkestri ringreis m\u00f6\u00f6da “vennasvabariike”, kus Birgit Sarrap ja Marianne Leibur demonstreerivad fantastilist meisterlikkust enda h\u00e4\u00e4lelisel ja v\u00e4limuslikul transformeerimisel. Jahmatavalt m\u00f5jub kohtustseen, kuhu “organid” olid tassinud \u00fcle “suure kodumaa” kokku ligi poolteistsada “daami” ning J\u00e4rveti ja Tennosaare veel takkapihta tunnistamaks, kuidas Baskin oli neid pornograafiliselt ahvatlenud.<\/p>\n
Eraldi on p\u00f5hjust esile t\u00f5sta lavastuse videorida, kuhu on leitud (v\u00f5i ehk ka tehisaru abil tekitatud?) unikaalsed kaadrid nii Baskinist kui ka Arkadi Raikinist, Ilmar Tammurist, Voldemar Pansost, Georg Otsast, aga ka “Tagahoovist”, “Kuningas Learist” jt filmidest, mis muidugi panevad lisaraskuse neid laval kujutavatele n\u00e4itlejatele. H\u00e4sti ei tahaks aga n\u00f5us olla lavastaja enda valikuga ilmuda lavale Georg Otsana mustade prillidega, mis ei kuulunud ju Otsa imagosse, vaid olid talle viimase eluaasta abivahend.<\/p>\n
Kui aga tulla n\u00fc\u00fcd Thors Filmsi juurde, siis somes arutatakse, milline Kiidj\u00e4rvel loodud neljast lavastusest on olnud tugevam ja milline n\u00f5rgem ning heidetakse neile ette stiililist korduvust, lavastuslikke kli\u0161eesid ja kujunduslikku \u00e4ratuntavust. Aga \u00e4kki need lavastused ei peagi olema erisugused? \u00c4kki ollakse hoopis n\u00e4inud \u00fche suurlavastuse nelja vaatust? Kindlasti ollakse m\u00e4rganud, et Tarmo Kiviv\u00e4li ja Maarek Toompere (Thors Films) on oma aruka ja vastutustundliku investeerimisega lavastust \u00fcmbritsevasse taristusse t\u00f5stnud m\u00f5ne aastaga meie suvelavastuste ettevalmistuse t\u00e4iesti uuele tasemele. Naljalt ei leia enam lavastust, kus osatakse ainult piletiraha kasseerida ning lastakse publikul p\u00f5\u00f5sa alla \u00f5nnekombel sokutatud autost tr\u00fcgida-tormata m\u00e4rgistamata kohtadele, einelauast kaasa haaratud \u00fcleeilne kiluleib hambus. Publik on hakanud suvelavastustele tulema tund-paar varem mitte hirmust j\u00e4\u00e4da istekohata, vaid soovist n\u00e4ha tuttavaid, \u00fcksteisega suhelda, mugavalt kohvikus istuda ja kaunist \u00f5htut nautida. Olen kindel, et selles on oma m\u00f5ju Kiidj\u00e4rvel.<\/p>\n
Aga kas ollakse endale teadvustanud, et Kiidj\u00e4rvel on valminud mitte ainult Eesti suurim (1700 istekohta) vaba\u00f5huteatrisaal, vaid seal on seitsme aasta jooksul loodud ka Eesti ajaloo suurim vaba\u00f5hulavastus \u2013 12tunnine jutustus XX sajandi teise poole muusika-, teatri- ja vaimuelust koos kogu selle s\u00e4rava andekuse ja hiilguse, aga ka poliitilise traagikaga. Et laval on elustunud praeguste suurep\u00e4raste n\u00e4itlejate ja lauljate esituses meie l\u00e4himineviku armastatud suurkujud nostalgiliseks meenutuseks vanemale ning v\u00e4\u00e4rtuslikuks tutvustuseks ajaloov\u00f5\u00f5rale ja paratamatult enesekesksele nooremale p\u00f5lvkonnale. Selle lavastuse loojaiks on Tarmo Kiviv\u00e4li ja Maarek Toompere, kes on ehitanud teatri, leidnud ideed, tellinud tekstid (Ott Kilusk) ja kujunduse (Karmo Mende), loonud alalise orkestri (Vana Klaver) ning isegi moodustanud enam-v\u00e4hem p\u00fcsiva suvetrupi, seda igal aastal m\u00f5ne uue t\u00e4hega rikastades. Palgatud on ka lavastajad: Tennosaare ja Ada loole Ain M\u00e4eots, Eesti Raadio Meeskvartetile Priit V\u00f5igemast, Baskinile Marko Matvere. Miks on valitud eri lavastajad ja just need, seda peab tegijatelt k\u00fcsima.<\/p>\n
Hiljuti puhkes vaimustuspuhang, et Vanemuise ja Eesti Kontserdi \u00fchisj\u00f5ul on otsustatud tuua nelja aastaga Kuressaares lavale “Nibelungi s\u00f5rmuse” k\u00f5ik neli osa, mida 2030. aastaks n\u00e4eb heal juhul kuni k\u00fcmme tuhat vaatajat. Kiidj\u00e4rve saaga vaatajate arv \u00fcletab j\u00e4rgmisel aastal saja tuhande piiri. Ma ei taha kuidagi v\u00e4hendada Wagneri geniaalsust ning Risto Joosti ja Aivar M\u00e4e julget otsusekindlust, aga vaadakem selle pilguga ka Kiidj\u00e4rvele. Ja siis enam ei nurisetaks lavastusliku ja kujundusliku korduvuse \u00fcle. Isegi kurjuse kehastus, seltsimees M. Unn Peeter Oja esituses, on muutumas alaliseks tegelaseks (olgu \u00f6eldud, et ta oli IV vaatuses juba m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5etruum kui eelmises). Ning pole ju teab mis julgust\u00fckk oletada, et meie l\u00e4himineviku heerosed ja helid v\u00f5ivad vaatajaid-kuulajaid huvitada v\u00e4hemalt samav\u00f5rra kui varase keskaja \u00dclem-Saksi valitsejad.<\/p>\n
Mis saab edasi? Baskini eluk\u00e4ik XXI sajandil j\u00e4i seekord ju tegelikult n\u00e4itamata ja sellest v\u00f5iks saada muusikalise trag\u00f6\u00f6dia. V\u00f5i m\u00e4ngiks ehk 2028. aastal \u00fche suvega Kiidj\u00e4rvel \u00e4ra k\u00f5ik neli lavastust, nagu Vanemuine kavatseb “Nibelungi s\u00f5rmusega” teha 2030. aastal Kuressaares. N\u00fcganen ju Vargam\u00e4el suutis. Usun, et Thors Filmsile pole midagi v\u00f5imatu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus lavastusThors Filmsi “Baskin”Autorid: Ott Kilusk, Marko Matvere, Tarmo Kiviv\u00e4li ja Maarek ToompereLavastaja: Marko MatvereKunstnik: Karmo MendeMuusikajuht: Siim…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258805,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[94420,868,37,33,35,11057,173,15648,34,36,7691,21783,10999,211,10514,100765,140,37470,7690,5857,7692,1046],"class_list":["post-258804","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-baskin","tag-birgit-sarrap","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eino-baskin","tag-entertainment","tag-ester-kuntu","tag-estonia","tag-estonian","tag-jan-uuspold","tag-katrin-parn","tag-kiidjarve","tag-mait-malmsten","tag-marko-matvere","tag-mart-toome","tag-meelelahutus","tag-ott-kilusk","tag-peeter-oja","tag-priit-strandberg","tag-sepo-seeman","tag-siim-aimla"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117145122011759783","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258804","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258804"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258804\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258805"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258804"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258804"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258804"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}