![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3779758hec23t24.jpg\"\/)
P\u00f5hiseaduse tr\u00fckid r\u00fc\u00fctelkonna hoones. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nS\u00f5jaeelsel ajal oli Eesti riigikorralduse k\u00f5ige “kuumem” k\u00fcsimus, kas Eesti riigis \u00fcldse peab olema eraldi riigipea ametikoht, ja kui vastus on jah, siis milline peab olema v\u00f5i ei tohi olla tema v\u00f5im, kuidas ta valitakse, ja kas tema ametinimetus on riigivanem v\u00f5i president.<\/p>\n
K\u00f5iki muid k\u00fcsimusi n\u00e4hti olevat sellega seoses ja on taandatavad selle erinevatele variantidele. K\u00fcsimuse n-\u00f6 lahendamine v\u00f5ttis Eesti riigile uue t\u00e4ismahus p\u00f5hiseaduse andmise vormi. Selleks omakorda oli vaja korraldada rahvah\u00e4\u00e4letusi, mida oli kokku neli (aastal 1932, aastal 1933 kahel korral ja aastal 1936 rahvuskogu kokkukutsumise teemal).<\/p>\n
Kogu see p\u00e4rand elab praegugi edasi. Ilma seda teadmata on raske aru saada, miks meie praegu kehtiva p\u00f5hiseaduse sisu ja keel on just sellised, nagu need on. Nagu n\u00e4iteks k\u00fcsimus, mida v\u00f5iks esitada m\u00f5ni laps, et miks m\u00f5ned asutuste ja ametimeeste nimed, nagu n\u00e4iteks “Vabariigi President” kirjutatakse suure algust\u00e4hega, aga peaminister v\u00f5i riigikohtu esimees v\u00e4ikese algust\u00e4hega.<\/p>\n
Meie riigi ja poliitilise ajaloo uurimise ja publitseerimisega on ikka veel, p\u00e4rast rohkem kui 30 vabadusaastat, asjad pigem kehvasti. Parim praegusaegne allikas on Jaak Valge “Eesti parlament 1917\u20131940. Poliitiline ajalugu” (Tallinn, 2019, 679 lk).<\/p>\n
K\u00f5ige paremini on l\u00e4bi uuritud vabaduss\u00f5jalaste tegevuse ja kannatuste ajalugu, seda tegid eesti pagulasajaloolased. L\u00e4bi n\u00f5ukogude okupatsiooni s\u00e4ilis kodustes raamatukogudes uskumatult palju 1937. aastal ilmunud koguteose “P\u00f5hiseadus ja rahvuskogu” eksemplare, mille tiraa\u017e oli t\u00f5en\u00e4oliselt ebatavaliselt suur ja mis oli tuttav paljudele iseseisvuse taastamise aja juristidele ja poliitikutele.<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse tr\u00fckid r\u00fc\u00fctelkonna hoones. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Meie lugu<\/p>\n
Meie erip\u00e4rane lugu sai alguse sellest, et kui 1920. aastal asutavas kogus koostati ja v\u00f5eti vastu Eesti Vabariigi esimene p\u00f5hiseadus, siis selles ei n\u00e4htud ette, et Eestis oleks eraldi riigipea ametikoht. Jaak Valge on mulle suuliselt avaldanud arvamust, et selle p\u00f5hjuseks oli, et asutavas kogus oli seal enamuse moodustanud sotsialistlike rahvasaadikutel seisukoht, et meie riigikord saaks p\u00f5him\u00f5tteliselt olla erinev Euroopa keisririikide valitsejakesksest ja rahvakaugest korraldusest.<\/p>\n
Tolleks ajaks oli Euroopas olnud vaid \u00fcks, Prantsuse vabariik (nn kolmas vabariik), kus presidendiv\u00f5im oli \u00fcsna sarnane USA ja teiste l\u00e4\u00e4nepoolkera presidentaalsete riikidega. Teised vabariigid Euroopas tekkisid meiega \u00fchel ajal ja alles otsisid endale sobivat korraldust.<\/p>\n
Selle asja puhul on aga mitu olulist erip\u00e4ra. Esiteks, nii palju, kui ma tean, ei ole mitte kunagi varem ega kunagi hiljem olnud \u00fchtki Eesti-taolist riiki, kus ei oleks olnud eraldi riigipead. Teiseks, samal 1920. aastal koostasid endale p\u00f5hiseaduse ka L\u00e4ti Vabariik ja Gruusia Vabariik. Need p\u00f5hiseadused olid v\u00e4ga sarnased Eesti omale (kuidas see nii kujunes, ei ole selge), aga nende \u00fcks v\u00e4heseid erinevusi Eesti p\u00f5hiseadusega oli see, et n\u00e4hti ette riigipea-presidendi ametikoht.<\/p>\n
Iseseisev Gruusia kadus tookord kiiresti, kuid L\u00e4ti elas oma 1920. aasta p\u00f5hiseadusega h\u00e4sti, seal ei toimunud kunagi \u00fchtegi t\u00f5sisemat katset p\u00f5hiseadust muuta. L\u00e4tis v\u00f5eti iseseisvuse taastamisel k\u00f5igi poliitiliste j\u00f5udude konsensusega see p\u00f5hiseadus uuesti kasutusele ja see kehtib praegugi, kuigi n\u00fc\u00fcd on see \u00fcksjagu pikemaks kirjutatud.<\/p>\n
Eestis aga algas p\u00f5hiseaduse parandamiste laine<\/p>\n
1920. aasta riigikorralduses pidi riigipea ametit kandma ametis olev valitsusjuht ametinimetusega riigivanem. Paistab, et talle ei antud oma teise ameti t\u00e4itmiseks abij\u00f5ude ega loodud eraldi ametkonda, nagu on nendes maades, kus riigipeaks on president-valitsusjuht. Tol ajal n\u00e4hti \u00fche p\u00f5hiprobleemina seda, et valitsused olid ametis v\u00e4ga l\u00fchikest aega, uute valitsuste ametisse saamisele eelnesid pikad vaheperioodid. V\u00f5imalik, et m\u00e4ngis kaasa ka opositsioonierakondade mahategev kriitika, paljud riigipea \u00fclesanded on sellised, mida ei ole p\u00f5hjust kritiseerida.<\/p>\n
Tagantj\u00e4rele paistab, et hiljemalt 1926. aastaks oli saanud juba domineerivaks arvamus, et on tehtud viga ja et eraldi riigipea ametikoht tuleb luua muuhulgas ka selleks, et oleks v\u00f5imalik sisse viia v\u00f5imalus, et vastu v\u00f5etud seadus j\u00e4etakse v\u00e4lja kuulutamata ja saadetakse riigikogule uueks arutamiseks tagasi.<\/p>\n
Riigipea ametikoha ellukutsumiseks oli aga vaja muuta p\u00f5hiseadust. Kuid 1920. aasta p\u00f5hiseadus n\u00e4gi iseenda muutmiseks ette ainult \u00fche tee, nimelt rahvah\u00e4\u00e4letuse (referendumi).<\/p>\n
J\u00e4rgmine h\u00e4da algas sellest, et asjaosalistele sai \u00f5ige varsti selgeks, et p\u00f5hiseaduse ainult \u00fche v\u00f5i paari elemendi parandamine rahvah\u00e4\u00e4letuse kaudu ei ole v\u00f5imalik. P\u00f5hiseaduse kohta oli kogunenud kriitikat ja etteheiteid \u00fcsna palju. Osa neist olid niisugused, mida praegu nimetataks populistlikeks.<\/p>\n
“P\u00f5hiseaduse kohta oli kogunenud kriitikat ja etteheiteid \u00fcsna palju. Osa neist olid niisugused, mida praegu nimetataks populistlikeks.”<\/p>\n
Etteheited k\u00e4isid riigikogu liikmete arvu ja palga suuruse kohta. Suuruse suhtes (oli sada liiget) oli erakondadel mitmesuguseid arvu v\u00e4hendamise ettepanekuid, kuni 50-ni v\u00e4lja. Riigikogu liikme t\u00f6\u00f6tasu n\u00e4hti liiga suurena, levisid kahtlused, et sinna p\u00fc\u00fceldakse pigem palga kui kasuliku t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast, et aastaringse palga s\u00fcsteem tuleks kaotada. T\u00f5sisem oli ettepanek, et proportsionaalne valimine tuleks asendada isikuvalimistega.<\/p>\n
Kuid olen arvamusel, et oluline on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu mujal Euroopas toimuvale ja selle m\u00f5jule. 1920. aastate teises pooles ja 1930. aastate alguses ilmnes kolm-neli poliitilise m\u00f5tte p\u00f6\u00f6ret, millest \u00fckski ei l\u00e4inud Eestist m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
P\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da lagunesid Venemaa, Saksamaa, T\u00fcrgi ja Austria-Ungari keisririigid. Nende aladel s\u00e4ilisid osalt oma vormilt monarhistlikud riigikorraldused, mille keskmeks oli regent ja kujunesid v\u00e4lja vabariigid valitud presidendi-riigipeaga, kelleks oli reeglina kunagine edukas kindral v\u00f5i muu rahvuskangelane. Selline juht kandis ka valitsemisv\u00f5imu v\u00e4hemalt sel m\u00e4\u00e4ral, et peaministril ja valitsuse koosseisul pidi olema tema usaldus (tihti lisaks veel ka parlamendi usaldus).<\/p>\n
Taolisi riigikorraldusi on nimetatud poolpresidentaalseteks, et eristada neid l\u00e4\u00e4nepoolkera presidentaalriikidest, kus president ongi valitsus ja peaminister \u00fches isikus. Mina nimetaksin neid pigem Euroopa t\u00fc\u00fcpi presidentaals\u00fcsteemideks. Riigi\u00f5iguslaste termin “poolpresidentaalne” ei meeldi mulle muuhulgas selle p\u00e4rast, et see justkui varjutab ja pisendab t\u00f5siasja, et t\u00e4nap\u00e4eval on niisuguste riigikorralduste puhul enamasti tegemist mittedemokraatiaid maskeerivate “viigilehtedega”: Vladimir Putini Venemaa, Aleksandr Luka\u0161enko Valgevene, enamik teisi N\u00f5ukogude Liidu j\u00e4rglasriike, muide, ka Ukraina.<\/p>\n
Samalaadilist, aga teistsugust nostalgiat keisririigi korra ja \u00f5iguse j\u00e4rele kandis meil Eestis n\u00e4iteks Konstantin P\u00e4ts, kellel oli laialdane vastav kogemus Vene keisririigi ajast, eriti riigiduumade ajastust, ja teda abistasid veneaegse kogemusega justiitsametnikud.<\/p>\n
Teiseks l\u00e4ks Euroopas parasjagu moodi tugeva t\u00e4itevv\u00f5imuga v\u00f5i diktatuuririigi ihaldamine. Meil Eestis j\u00e4i see valdavalt s\u00f5nadesse.<\/p>\n
Kolmandaks hakkasid levima korporatiivse riigi ideed, mis l\u00e4htusid p\u00f5hiliselt Benito Mussolini Itaaliast. Meil Eestis j\u00e4id need peamiselt 1938. aasta p\u00f5hiseaduse teksti osaks ning ma ei oska \u00f6elda, kui palju nendel praktilist m\u00f5ju oli.<\/p>\n
Tagasi Eesti riigi ja demokraatia ajaloo juurde<\/p>\n
Oletan, et 1920. aastate l\u00f5puaastatel kirjutati Eestis terve rida v\u00f5imaliku uue p\u00f5hiseaduse projekte. Paistab, et k\u00f5igis neis n\u00e4hti riigipead ette n-\u00f6 tugevana, kuigi erineval m\u00e4\u00e4ral, st valitsevana.<\/p>\n
Hiljemalt 1929. aastal hakati riigikogus valmistama sellist uue p\u00f5hiseaduse teksti, millel oleks riigikogu liikmete enamuse toetus ja mis oleks riigikogu algatatuna rahvah\u00e4\u00e4letusele pandav. (Meil oli ametlikult kaks erinevat algatamise viisi, teine v\u00f5imalus oleks olnud sama tekst algatada nn rahvaalgatuse korras ja selleks oleks tulnud koguda n\u00f5utav hulk toetusallkirju.)<\/p>\n
\u00dcks praeguseks peaaegu ununenud element seisnes selles, et riigipeal \u2013 olgu ta ametinimetus siis riigivanem v\u00f5i president \u2013 pidi olema \u00f5igus m\u00f5nda aega valitseda dekreetide andmise kaudu. Vaidlus on siin pigem selles, kui kaua maksimaalselt oleks niisugune \u00f5igus v\u00f5inud kesta.<\/p>\n
Kuid siis tuli kirjeldatud olukorda etten\u00e4gematu p\u00f6\u00f6re. Alates 1929. aastast hakkas Eestis kasvama liikumine nimega Vabaduss\u00f5jalaste Liit, mis paisus \u00fcle-eestiliseks poliitiliseks parteiks, mis k\u00fcll kunagi ei saanud esindatust riigikogus, aga oli seda enam m\u00f5jukas parlamendiv\u00e4lise surver\u00fchmana. Riigikogus ettevalmistatavate p\u00f5hiseaduse muutmise teemade juurde nad valdavalt ei p\u00e4\u00e4senud. Varasemalt v\u00e4lja kujunenud Eesti poliitilised liikumised n\u00e4gid neis ohtlikke konkurente. Vapside m\u00f5ju j\u00f5udis tippu 1933. aastal.<\/p>\n
Minu teooria on, et vabaduss\u00f5jalasi tuleks Eesti ajaloos k\u00e4sitleda kui nn mittevajalike haritlaste v\u00f5i haritlaste \u00fcleproduktsiooni ilmingu ja tagaj\u00e4rjena.<\/p>\n
Eesti iseseisvuse alguses p\u00f6\u00f6rdus Vene impeeriumi avarustest ajaloolisele kodumaale tuhandeid \u00fcle impeeriumi tegutsenud haritlasi, kellel ei olnud kodumaal rakendust. Samal ajal toimus siinsetes koolides k\u00f5rghariduse omandamise buum, k\u00f5rgemat haridust eeldavad ametikohad olid v\u00f5i said t\u00e4is umbes sama p\u00f5lvkonna esindajaid ja loomulik asendumine ei hakanud ega olekski saanud veel nii pea t\u00f6\u00f6le hakata. Midagi taolist, kuigi v\u00e4hem silmapaistvate negatiivsete tagaj\u00e4rgedega, oli ju alguses iseseisvuse taastamise j\u00e4rel.<\/p>\n
Seej\u00e4rel l\u00e4ks k\u00f5ik kiireks. V\u00e4hem kui aasta jooksul toimusid Eestis kolme erineva p\u00f5hiseaduse t\u00e4isteksti referendumid. Riigikogu eeln\u00f5udest esimese referendum toimus 1932. aasta l\u00f5pul, aga ei saanud k\u00fcllalt toetust.<\/p>\n
Riigikogu teine eeln\u00f5u oli koostatud juba selgelt vapsidega v\u00f5istlemise vaimus ja kuna vapside vastupropaganda oli v\u00e4ga edukas, l\u00fckati see 1933. aasta suvel samuti tagasi. Tekstide sisu ja h\u00e4\u00e4letamisega seotud asjaolusid on kirjeldanud Jaak Valge eelpool nimetatud suurraamatus, aga k\u00e4sitlusi on ilmunud ka eraldi artiklitena ajakirjas Tuna: “Tee esimese rahvah\u00e4\u00e4letuseni”, Tuna 2016, nr. 4<\/a> ja “Tee teise rahvah\u00e4\u00e4letuseni: ekslike otsuste paraad”, Tuna 2017, nr. 2<\/a>.<\/p>\n P\u00fc\u00fcdsin kunagi hinnata neid eeln\u00f5usid sellelt seisukohalt, et kas need oleksid p\u00f5hiseadusena toiminud. Pean tunnistama, et selget “jah” v\u00f5i “ei” seisukohta ma kujundada ei suutnud. M\u00f5lema teksti puhul torkas silma eelk\u00f5ige see, et need olid eklektilised ehk neis oli s\u00e4tteid, mis omavahel tavaliselt kokku ei k\u00e4i. Aga niisugustel puhkudel on raske ennustada, kas ja kuidas vastuolud v\u00f5ivad avalduda.<\/p>\n Mis puutub vabaduss\u00f5jalaste algatatud p\u00f5hiseaduse projekti, mis sai 1933. aasta s\u00fcgisel rahvah\u00e4\u00e4letusel eesti kodanike \u00fclekaaluka toetuse, siis selle teksti ma l\u00e4hemalt vaadata ei proovigi. Esiteks on tegemist selgelt soovm\u00f5tlemise tekstiga, mis erinevalt praeguse aja nn valitsuse eeln\u00f5udest ei ole l\u00e4binud isegi midagi koosk\u00f5lastusringi taolist.<\/p>\n Olen oma varasemas elus tegutsenud p\u00e4ris kaua parlamendis, sealhulgas \u00f5iguskomisjoni juhina. Selle tulemusena kujunes mul arusaamine, et eeln\u00f5udega t\u00f6\u00f6tades on k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00fc\u00fcda v\u00e4lja selgitada, mida halba v\u00f5i soovimatut nad endaga v\u00f5iksid kaasa tuua. Vabaduss\u00f5jalaste p\u00f5hiseaduse eeln\u00f5u kvaliteedi l\u00f5pphinnanguks piisab ainu\u00fcksi faktist, et autorid ei olnud suutnud \u00fcleminekus\u00e4tete kirjutamisel ette n\u00e4ha sedagi, et selle rakendaja (antud juhul oli see riigivanem Konstantin P\u00e4ts) saab neid kasutada autorite eneste vastu.<\/p>\n Nii saime kogemuse, kuidas demokraatia k\u00f5ige v\u00f5imsama instrumendi kasutamine v\u00f5ib anda t\u00e4ielikult vale ja sobimatu tulemuse. Meie toonane poliitiline eliit oli demokraatia reeglite usku, ei osanud olukorra ebatavalisusest ja ohtlikkusest aru saada, ja paistab, et ei taibanudki, et aeg ei ole referendumiks sobiv.<\/p>\n \u00dclemaailmse majanduskriisi k\u00f5rgpunkt oli j\u00f5udnud Eestisse. \u00dcksikinimeste tasemel t\u00e4hendas see, et s\u00e4\u00e4stud haihtusid, palgat\u00f6\u00f6lised kaotasid t\u00f6\u00f6koha, talumehed turu. P\u00f5hik\u00fcsimuseks sai, kuidas ennast ja oma peret l\u00e4hitulevikus \u00fclal pidada. Poliitikute k\u00e4ivitatud h\u00e4\u00e4letamiste puhul ei omanud nende formaaljuriidiline sisu enam mingit t\u00e4htsust, h\u00e4\u00e4le andmise sisu m\u00e4\u00e4rasid isiklikud ja peamiselt majanduslikud lootused ja hirmud.<\/p>\n P\u00e4tsi ja Laidoneri riigip\u00f6\u00f6rdele 1934. aasta kevadel j\u00e4rgnenud aeg on saanud nime “vaikiv ajastu”. Kuna majanduskriis sai m\u00f6\u00f6da ja j\u00e4rgnes kiire majanduskasv, siis hilisema n\u00f5ukogude okupatsiooniajaga v\u00f5rreldes hakkas see m\u00e4lestustes paistma kui m\u00fctoloogiline kuldaeg.<\/p>\n Konstantin P\u00e4ts, kes sai vabaduss\u00f5jalaste edukalt kehtestatud p\u00f5hiseadust \u00f5iguslikult \u00e4ra kasutada, valitses erinevate ametinimetuste \u2013 riigivanem, riigihoidja, president \u2013 all kuni Eesti iseseisvuse l\u00f5puni. Vapsid kui peamised poliitilised konkurendid demoniseeriti ja k\u00f5rvaldati, erakonnad keelustati.<\/p>\n Paar aastat hiljem andis P\u00e4ts Eestile uue, j\u00e4rjekorras kolmanda p\u00f5hiseaduse, mis hakkas kehtima 1938. aasta algusest. See oli n\u00fc\u00fcd eelmistest t\u00e4iesti erinev nn Euroopa t\u00fc\u00fcpi presidentaalse riigi p\u00f5hiseadus, mille eeskujuks olid Poola ja Ungari riigikorraldused, aga mis oli justkui P\u00e4tsi “m\u00f5\u00f5tude” j\u00e4rgi \u00f5mmeldud r\u00e4tsepa\u00fclikond. Tema abilised, kes olid tegelikud tegijad, on ettevalmistusprotsessi kirjeldanud oma m\u00e4lestustes. Viimase kuju andis p\u00f5hiseadusele eraldi moodustatud kahekojaline rahvuskogu, mis oli sisuliselt uue kahekojalise parlamendi protot\u00fc\u00fcp.<\/p>\n Kuna \u00fckski valitseja ei saa valitseda \u00fcksi, siis liikus tegelik valitsusv\u00f5im P\u00e4tsi isiku \u00fcmber moodustunud uue valitseva erakonna Isamaaliidu eliidile. P\u00e4ts vananeva ning haige mehena j\u00e4i \u00fcha enam vaid uue re\u017eiimi fassaadiks. \u00d5ige pea selgus, et selle uue re\u017eiimi hulgas ei olnud \u00fchtki isikut, kes oleks suutnud t\u00f5usta ajastu vajaduste k\u00f5rgusele.<\/p>\n K\u00f5ige selle l\u00f5pp oli uskumatult traagiline ja seda l\u00f5ppu, mis on saanud nimeks “h\u00e4\u00e4letu alistumine”, ei osatud ette n\u00e4ha. Teise maailmas\u00f5ja k\u00e4ivitanud riikide juhid Adolf Hitler ja Jossif Stalin olid saanud selgeks, et k\u00f5ige kiirem ja odavam agressiooni meetod on teiste riikide presidentide enda vaimse kontrolli alla v\u00f5tmine, seda peamiselt ps\u00fchholoogilise surve kasutamise teel.<\/p>\n Konstantin P\u00e4ts, meie ajaloo ilmselt k\u00f5ige v\u00f5imekam ja teenekam poliitik ja riigijuht, osutus neile kergeks saagiks. Ja tema ellukutsutud p\u00f5hiseaduslik riigikorraldus osutus kasulikuks instrumendiks vastupanu \u00e4rahoidmisel ja meie riigi iseseisvuse likvideerimisel.<\/p>\n Selline oli \u00fcsna skemaatiliselt esitatuna meie s\u00f5jaeelse segase ja vastuolulise riigiloo p\u00e4rand. Kui tekkis iseseisvuse taastamise lootus, siis hakkas silma selles sisalduv peaaegu lahendamatuna paistev vastuolu.<\/p>\n \u00dchest k\u00fcljest oli loogiline, et restitutsioonilise tee \u2013 n\u00f5ukogude okupatsiooni ja anneksiooni l\u00f5petamise \u2013 puhul oleks \u00f5igusliku j\u00e4rjepidevuse loogika p\u00f5hjal pidanud olema j\u00e4rgmine samm tagasi 1938. aasta p\u00f5hiseaduse juurde. Kuid \u00fcksk\u00f5ik milline selle teostamise katse oleks viinud sisuliselt Moskva \u00fclemv\u00f5imu s\u00e4ilitamise suunas, tugevdades n\u00f5ukogude okupatsiooni p\u00e4randit ja okupatsioonikaadri positsioone. See ei oleks olnud tehniliselt teostatav. K\u00f5ige v\u00f5imatum paistis parlamendi teise koja, riigin\u00f5ukogu moodustamine. Kas ka selles peaks n\u00e4gema m\u00f5ttetera, et ei ole halba ilma heata?<\/p>\n Ainus m\u00f5istlik alternatiiv oli laialdane kokkulepe uue p\u00f5hiseaduse asjus. See oleks siis ka v\u00e4ljap\u00e4\u00e4sutee k\u00f5igist teise maailmas\u00f5ja eelsetest \u00f5iguslikest sasipundardest ja luhta l\u00e4inud otsingutest.<\/p>\n Aga ka niisuguse tee ette olid kogunenud tohutud takistused. N\u00f5ukogude okupatsiooni aegne eesti ajaloolise m\u00e4lu ja s\u00f5ltumatu poliitilise kultuuri h\u00e4vitamise poliitika oli olnud uskumatult edukas. Riigikorraldusliku valdkonna m\u00e4lu kandvad inimesed olid h\u00e4vitatud. Arhiivid olid s\u00e4ilinud l\u00fcnklikult. Kirjas\u00f5na oli enamasti k\u00fcll v\u00e4hesel arvul kuskil erifondides s\u00e4ilinud, aga selle sisu oli laiemalt tundmatu.<\/p>\n Kui p\u00f5hiseaduse assamblee hakkas tegutsema 1991. aasta septembris, siis mida \u00fcldse teadsid selle liikmed? Eestlastest \u00f5igusalaste asjatundjate hulgas oli inimesi, kes kandsid m\u00e4lestusi ennes\u00f5jaaegsetest \u00f5iguslik-poliitilistest vaidlustest, kuid nende t\u00f5siseltv\u00f5etavad teadmised ei ulatunud ajas tagasi kaugemale 1938. aasta p\u00f5hiseadusest. Ja assamblee liikmed said laudadele selle t\u00e4isteksti, kuna r\u00fchm saadikuid algatas selle eeln\u00f5una.<\/p>\n \u00d5nneks t\u00f5i professor Rein Taagepera meie ette oma teadmised ja rahvusvahelise kogemuse, aga sealt oli sama h\u00e4sti kui puudu meie ajaloo erisuste tundmine.<\/p>\n Eesti esimese, 1920. aasta p\u00f5hiseaduse m\u00e4lestus oli demoniseeritud, selle teksti oli n\u00e4inud vast vaid m\u00f5ni saadik, internetti ju veel ei olnud. Minul oli mingi ime l\u00e4bi selle teksti ammune ajalehepaberile tr\u00fckitud rahvaeksemplar ja see andis hindamatu eelise.<\/p>\n Vapside ja nende tegevuse m\u00e4lestus oli kahetine, osalt demoniseeritud, osalt aga heroiseeritud kui s\u00fc\u00fctute ohvrite oma. Ei ole kuulnud, et kellelgi oleks olnud nende algatatud p\u00f5hiseaduse tekst.<\/p>\n Liikus ka tuntumaid v\u00f5\u00f5rkeeli kasutavate riikide p\u00f5hiseaduste tekste.<\/p>\n Kui tagantj\u00e4rgi p\u00fc\u00fcda assamblee tegevuses kiiduv\u00e4\u00e4rset v\u00e4lja tuua, siis paistab, et suur enamus liikmeist jagas arvamust, mida v\u00f5iks iseloomustada kui omamoodi negatiivset enamust, mis t\u00e4hendab, et uuest p\u00f5hiseadusest tuleks eemal hoida k\u00f5iki niisuguseid varasemaid tekstiosasid v\u00f5i l\u00fcnkasid, millest oli p\u00f5hjust arvata, et need olid Eesti riigi ajaloos m\u00f5ne halva arengu v\u00f5i tulemuse p\u00f5hjustajaks.<\/p>\n “P\u00f5hjuseks v\u00f5is olla, et siis oli veel elus vanemaid inimesi, kes kandsid positiivset m\u00e4lestust P\u00e4tsi re\u017eiimi eelsetest aegadest.”<\/p>\n Eesti Rahvusliku S\u00f5ltumatuse partei, mille liige tollal olin, oli oma programmis samal 1991. aasta suvel v\u00f5tnud suuna pigem 1920. aasta p\u00f5hiseadusest l\u00e4htumise poole, kuigi seda otseselt sellisena ei kuulutatud. P\u00f5hjuseks v\u00f5is olla, et siis oli veel elus vanemaid inimesi, kes kandsid positiivset m\u00e4lestust P\u00e4tsi re\u017eiimi eelsetest aegadest. Samal ajal j\u00e4i suur osa erakonna juhtliikmeid ikkagi 1938. aasta p\u00f5hiseaduse eeskuju m\u00f5tte taha.<\/p>\n Tagantj\u00e4rgi tunnen suurt s\u00fc\u00fcd selles suhtes, et ei osanud aru saada sellest, kui suure v\u00e4\u00e4rtusega oli 1920. aasta p\u00f5hiseaduse paragrahv 34. Ja kahjuks ei olnud ka kedagi selles asjas minust targemat, kes oleks \u00f5igel ajal \u00f6elnud, et seda on h\u00e4dasti vaja.<\/p>\n Nimetatud paragrahvi peaaegu s\u00f5nas\u00f5naline analoog p\u00fcsib praegugi L\u00e4ti vabariigi p\u00f5hiseaduses. Nii meie kui ka L\u00e4ti paragrahvi puhul oli tegemist p\u00f5hiseadustes harvaesineva, sisuliselt uinuva paragrahviga. Eestis ei \u00fcritatud seda kunagi rakendada, L\u00e4tis on saja aasta jooksul olnud \u00fcks osaline ja mittet\u00f5sine katse.<\/p>\n Paragrahvi sisuks on \u00e4hvardus, et kui parlament kehtestab seaduse, mille sisu enamus kodanikest ei toeta, siis on v\u00f5imalik, et teatud arv (v\u00e4hem kui pool), parlamendi liikmeid saavad k\u00e4ivitada referendumi, mille tagaj\u00e4rjel seadus t\u00fchistataks. Selle uinuva \u00e4hvarduse tulemus on, et L\u00e4ti valitsevad koalitsioonid noateral balansseerimise t\u00fc\u00fcpi seadusi kunagi ei \u00fcrita. Eestis on valitsused viimasel paari aastak\u00fcmnel teinud taolisi asju aga \u00fcsna julgesti. See ei ole n\u00fc\u00fcd enam presidendi ametiga otseselt seotud teema, kaudselt ja rakenduslikult aga k\u00fcll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5jaeelsel ajal oli Eesti riigikorralduse k\u00f5ige “kuumem” k\u00fcsimus, kas Eesti riigis \u00fcldse peab olema eraldi riigipea ametikoht, ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":258921,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8888,72355,7406,28,29,19,3579,41448,999,25,18841,38530,23,24,22,20,100810,30],"class_list":["post-258920","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajalugu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-valge","tag-juri-adams","tag-konstantin-pats","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohiseadus","tag-pohiseaduse-assamblee","tag-poliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-presidendivalimised-2026","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vapsid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117145917005262150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258920","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258920"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258920\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/258921"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258920"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258920"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258920"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3779761he0abt24.jpg\"\/)
P\u00f5hiseaduse tr\u00fckid r\u00fc\u00fctelkonna hoones. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n