Trump kehtestas augustis Indiast p\u00e4rit kaupadele 50% tollimaksud, sest India tegutseb vahemehena Venemaalt p\u00e4rit fossiilk\u00fctuste m\u00fc\u00fcmisel. Iseenesest tundub see k\u00e4ik esmapilgul igati p\u00f5hjendatud olevat \u2013 India tegevus v\u00f5imaldab ju Venemaal j\u00e4tkata verevalamist Ukrainas.<\/p>\n
Siinkohal ei oma aga t\u00e4htsust, kes seda k\u00fctust vahendab, vaid kellel on piisavalt raha, et seda niiv\u00f5rd suurtes kogustes osta. 2022.\u20132024. aastatel importis EL Indiast 22,56 miljardi dollari eest fossiilk\u00fctuseid, samas kui USA importis sama aja jooksul Indiast fossiilk\u00fctuseid 12,32 miljardi dollari eest. Need kogused on Ukraina s\u00f5ja algusest saati \u201cm\u00fcstiliselt\u201d t\u00f5usnud: aastatel 2019\u20132021 oli EL fossiilk\u00fctuste import Indiast v\u00e4\u00e4rt vaid 9,64 miljardit dollarit ning USA oma 8,84 miljardit dollarit.<\/p>\n
Muidugi v\u00f5ivad ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud, laialdaselt globaalse l\u00f5una riigid samuti Indiast odavat Vene k\u00fctust osta, kuid oleme ausad \u2013 hiinlased teevad seda ammu juba otse ning teiste, peamiselt globaalse l\u00f5una riikide taskud pole piisavalt s\u00fcgavad, et l\u00e4\u00e4neriikide turge asendada.<\/p>\n
\nIgal juhul on Trump l\u00f6\u00f6nud USA-India suhetesse kiilu vahele, aga samas n\u00e4idanud New Delhile, et k\u00f5ikides paatides istumine v\u00f5ib l\u00f5puks osutuda v\u00f5imatuks.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Seega tekitab segadust USA taktika Indiat Venemaa k\u00fctuse vahendamise eest karistada, sest sellesama k\u00fctuse ostjad on peamiselt olnud USA ja EL. Loogilisemad geopoliitilised k\u00e4igud oleksid l\u00e4\u00e4neriikide jaoks kas fossiilk\u00fctuste tarbimise kiirem v\u00e4hendamine v\u00f5i alternatiivsete k\u00fctuseallikate kindlustamine. M\u00f5lemast variandist on juba pikalt r\u00e4\u00e4gitud ning osaliselt on ka juba tegutsetud \u2013 nii EL kui ka USA imporditud fossiilk\u00fctuste kogused Indiast olid 2024. aastal v\u00f5rreldes s\u00f5ja alguse h\u00fcppega palju madalamad.<\/p>\n
T\u00e4navu on India eksport Euroopa Liitu j\u00e4lle h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud, j\u00f5udes augustis 11 kuu rekordini. Selle p\u00f5hjuseks on aga 18. sanktsioonipaketis vastu v\u00f5etud otsus, mille j\u00e4rgi Euroopa Liit kehtestab j\u00e4rgmise aasta 21. jaanuarist keelu sisse vedada naftat, mis on rafineeritud Venemaa toorressursist. Praegune intensiivsus peegeldab \u00fcksnes tarnijate aktiivsust koguda ette varusid. Murekohaks j\u00e4\u00e4b siiski, kas, teades seniseid sanktsioonidest m\u00f6\u00f6dahiilimisi, \u00f5nnestub ELil t\u00f5husalt takistada Vene riigikukru t\u00e4itmist eurooplaste rahadega.<\/p>\n
USA surveavaldus Indiale v\u00f5ib olla edukas: president Donald Trump on kuulutanud, et India peaminister Narendra Modi lubab v\u00e4hendada Vene toornafta ostmist. New Delhi ongi pidanud Washingtoniga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi, et saavutada USA kehtestatud tollimaksude m\u00e4\u00e4ra langetamist. Kas see ka nii l\u00e4heb, on veel n\u00e4ha, sest kokkulepet kahe riigi vahel s\u00f5lmitud ei ole. Vene k\u00fctuse sisseveo j\u00e4rsk katkestamine on siiski ebat\u00f5en\u00e4oline, arvestades hinnaeelist ja s\u00f5lmitud pikaajalisi tarnelepinguid. Igal juhul on Trump l\u00f6\u00f6nud USA-India suhetesse kiilu vahele, aga samas n\u00e4idanud New Delhile, et k\u00f5ikides paatides istumine v\u00f5ib l\u00f5puks osutuda v\u00f5imatuks.<\/p>\n
Uued tuuled Kaukasusel<\/p>\n
\u00dcheaegselt on EL-i jaoks tekkinud uued diplomaatilised v\u00f5imalused ka teise riigiga \u2013 Aserbaid\u017eaaniga. See riik on end tugevate Venemaa-vastaste v\u00e4lja\u00fctlemistega Venemaa sf\u00e4\u00e4rist \u00fcllatavalt kiiresti lahti kiskunud. USA vahendatud Armeenia-Aserbaid\u017eaani l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ning Nahhit\u0161evani kaubanduskoridori loomine on USA ja ka Euroopa jaoks Aserbaid\u017eaani-Venemaa t\u00fcliga h\u00e4sti ajastatud, sest see v\u00f5imaldaks teoorias lisaks Armeenia l\u00e4\u00e4nele l\u00e4hemale toomise ka Aserbaid\u017eaani kaasa t\u00f5mmata. EL peaks sellest eriti huvitatud olema, sest Kaukaasia on peale Venemaa ka meie tagahoov ning Gruusia suuresti ebademokraatlik \u00fcleminek venemeelsele valitsusele on EL-i m\u00f5jule selles piirkonnas kriipsu\u00a0peale\u00a0t\u00f5mmanud.<\/p>\n
Armeenia ja Aserbaid\u017eaani EL-ile l\u00e4hemale toomine ei oleks mitte ainult kaubanduslikult meie jaoks soodne, vaid annaks ka geopoliitilise topeltl\u00f6\u00f6gi Venemaale, kes ei kaota oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist vaid kahte kolmest Kaukasuse riigist, vaid riskib ka viimasest \u2013 Gruusiast \u2013 ilmaj\u00e4\u00e4misega.<\/p>\n
Gruusia venemeelne valitsus eesotsas peaminister Irakli Kobahhidzega (kuigi see on avalik saladus, et tegelik v\u00f5im on Gruusias tugevate Vene-sidemetega oligarhil Bidzina Ivani\u0161vilil) on niigi \u00fcpris tugeva demokraatliku ja l\u00e4\u00e4nemeelse opositsiooni surve all ning uue, l\u00e4\u00e4neh\u00f5ngulise tuule puhumine tema naaberriikides v\u00f5ib panna Kobahhidze ja Ivani\u0161vili oma senise venemeelse kursi \u00fcle t\u00f5siselt j\u00e4rele m\u00f5tlema. \u00dcldiselt k\u00f5netab nendesarnaseid tegelasi mingitest inim\u00f5igustest ja \u00f5igusriiklusest rohkem rahaline kasu ning Armeenia ja Aserbaid\u017eaani oligarhidega v\u00f5rreldes ei saa ju Ivani\u0161vili endale lubada neist vaesemaks j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n
Euroopa kutsaripukki<\/p>\n
Kuigi t\u00f5en\u00e4oliselt oleks USA-l v\u00f5imalik Kaukaasiat iseseisvalt L\u00e4\u00e4ne poole vedada ja Indiaga \u00e4ra leppida, ei tohiks EL neis protsessides k\u00f5rvaltvaatlejaks v\u00f5i v\u00e4hemuspartneriks j\u00e4\u00e4da. \u00dchtpidi on k\u00fcll t\u00f5si, et kui l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes liiguvad Kaukaasia ja India L\u00e4\u00e4ne poole, pole vahet, kas vedamist teevad eurooplased v\u00f5i ameeriklased. Siiski on EL-il m\u00f5istlik ohjad enda k\u00e4tte v\u00f5tta mitmel p\u00f5hjusel.<\/p>\n
Esiteks on teada, et kaks pead on parem kui \u00fcks, seega kindlustaks EL-i aktiivne osalemine neis l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes nende pikaajalise edukuse. Teiseks on USA praegune administratsioon t\u00f5estanud, et Euroopa huvid mitte ainult ei ole v\u00f5rdsed Ameerika omadega, vaid et nad on valmis enda huvide edendamiseks ka oma l\u00e4himatest liitlastest \u00fcle s\u00f5itma. On loomulik, et l\u00f5puks on k\u00f5ik oma huvide eest v\u00e4ljas, aga varasemad administratsioonid on siiski suutnud EL-USA huvide vahel suuremat \u00fchisosa leida.<\/p>\n
\nNagu kaitsekulutuste puhulgi on ka diplomaatias ressursside kokku panemine efektiivsem kui \u00fcksinda tegutsemine.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kolmandaks on Venemaa ja Hiina (kuid ka USA) nii tegudes kui ka s\u00f5nades v\u00e4ljendanud p\u00f5lgust EL-i ja\/v\u00f5i tema v\u00e4\u00e4rtuste vastu, sest kuigi oleme majanduslikult nendega v\u00f5rdsel tasemel (Venemaa puhul k\u00fcll \u00fclegi), on meie v\u00e4lis- ja sisepoliitiline teov\u00f5ime nende omadest kordades v\u00e4iksem. See on ebamugav t\u00f5de, kuid s\u00e4\u00e4rase arusaama muutmiseks ongi vaja iseseisvalt ja otsustavalt tegutseda ning turbulents India ja Aserbaid\u017eaani v\u00e4lispoliitikas on selleks v\u00e4ga hea v\u00f5imalus. <\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on viimaste aastate s\u00fcndmused t\u00f5estanud, et EL ei saa tervikuna enam passiivseks j\u00e4\u00e4da nii, et k\u00f5ik meie liikmesriigid oma v\u00e4lisasju ise ajavad. Nagu kaitsekulutuste puhulgi on ka diplomaatias ressursside kokku panemine efektiivsem kui \u00fcksinda tegutsemine. Suuresti on just meie peataolekust tulenev passiivsus ning EL-i fragmenteeritud ja rahulembeline l\u00e4henemine Venemaale p\u00f5hjus, miks Venemaa julges Ukrainas t\u00e4iemahulist s\u00f5da \u00fcldse alustada. Sulepea v\u00f5ib vanarahva tarkuse j\u00e4rgi k\u00fcll m\u00f5\u00f5gast tugevam olla, kuid sulepea ilma m\u00f5\u00f5gata on lihtsalt \u00fcks naljakas pulgake, millega saab noote kritseldada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Trump kehtestas augustis Indiast p\u00e4rit kaupadele 50% tollimaksud, sest India tegutseb vahemehena Venemaalt p\u00e4rit fossiilk\u00fctuste m\u00fc\u00fcmisel. Iseenesest tundub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25911,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1086,26,27,37,33,35,4527,34,36,590,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,325,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-25910","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aasia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-energia","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-usa","30":"tag-uudised","31":"tag-valispoliitika","32":"tag-venemaa","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115423425584840917","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25910","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25910"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25910\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25911"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25910"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25910"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}