Enne Rootsiga vanglarendilepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamist tellis justiitsministeerium PricewaterhouseCoopersilt (PwC) anal\u00fc\u00fcsi, et hinnata, millistel tingimustel oleks Eesti vanglakohtade v\u00e4ljarentimine majanduslikult m\u00f5istlik ning selgus, et see algab alates 300 kohast.<\/p>\n
“Meie eesm\u00e4rk oli saada s\u00f5ltumatult eksperdilt hinnang, millest peaks Eesti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel hinnastamisel l\u00e4htuma ja mis v\u00f5iks olla meie positsioon,” r\u00e4\u00e4kis vanglateenistuse vanglat\u00f6\u00f6 korraldamise talituse juht Tiina Unuks.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et vanglakohtade hinnastamine peaks s\u00f5ltuma mahust. “On kindel piir, millest allapoole ei oleks teenuse osutamisel piisavat riskimarginaali v\u00f5i see tehing oleks Eesti jaoks kahjumlik,” nentis Unuks.<\/p>\n
Vanglakohtade rentimine on Eestile m\u00f5istlik vaid siis, kui v\u00e4lja renditakse v\u00e4hemalt 300 kohta. See peab olema ka v\u00e4lislepingus fikseeritud. S\u00f5ltumata sellest, kui palju Rootsi Eestisse kinnipeetavaid saadab, peab olema tasumine 300 koha eest kindlustatud.<\/p>\n
Aja jooksul selgub, kui palju Rootsi Eestisse kinnipeetavaid p\u00e4riselt saadab. “300 koha eest tasuvad nad nagunii ja alates sellest maksab iga t\u00e4iendav kinnipeetav 8500 eurot kuus,” selgitas Unuks.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tuli anal\u00fc\u00fcsist v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja, et Eesti peab hindu indekseerima ja lepingumaht ei saa aastast aastasse samaks j\u00e4\u00e4da. “Ka praeguses vanglarendilepingus on kirjas indekseerimine 3,5 protsenti aastas, mille osas j\u00f5udsime rootslastega kokkuleppele,” \u00fctles Unuks.\u00a0<\/p>\n
Samuti on kokku lepitud, et Rootsi maksab lepingu eest alati pool aastat ehk poole summast ette. Kui lepingumaht on 30,6 miljonit eurot, siis sellest 15,3 miljonit peab Rootsi kuus kuud ette maksma.<\/p>\n
Eesti kinnipeetavate arv on langenud<\/p>\n
Kui veel aastal 2000 oli Eesti vanglates ligikaudu 4700 vangi, siis 2022. aasta l\u00f5pus oli neid Eesti vanglates ja kinnipidamiskeskustes kokku ligikaudu 2100. Lisaks on viimaste aastate trend olnud langev.<\/p>\n
Sellest tulenevalt on Eestis \u00fcha enam vabu vanglakohti. M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus oli neid 1443. Sellest tulenevalt on Eesti otsinud v\u00f5imalusi oma vanglate haldamise ja kaasevate kulude optimeerimiseks, mille \u00fcheks viisiks on vabade kohtade rentimine m\u00f5nele v\u00e4lisriigile.<\/p>\n
Rootsi maksab Eestile vanglateenuse eest 30,6 miljonit eurot aastas, kuid see ei ole Eesti puhastulu. Selle summaga kaetakse k\u00f5ik rendivangla toimimisega Eestile tekkivad kulud, sealhulgas teiste riigiasutuste kulud.<\/p>\n
Arvesse v\u00f5eti muu hulgas meditsiini, IT, sisejulgeoleku, kohtus\u00fcsteemi ja teiste riigiasutuste kulusid. Seega ei j\u00e4\u00e4 Rootsi kinnipeetavate majutamise kulu Eesti maksumaksja kanda.<\/p>\n
300 vanglakoha puhul on teenuse hinnanguline jooksev kulubaas 26,77 miljonit eurot aastas. Samas ei saa seda erinevust automaatselt k\u00e4sitleda Eesti riigi tuluna, sest arvestada tuleb ka teenusega seotud riskide ja v\u00f5imalike lisakuludega.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi on majanduslikult m\u00f5istlik renditavate kohtade arv v\u00e4hemalt 300. Selline maht v\u00f5imaldab olemasolevat vanglataristut t\u00f5husamalt kasutada ning v\u00e4hendab v\u00f5imalust, et v\u00e4iksema rendimahu puhul j\u00e4\u00e4vad vangla p\u00fcsikulud liiga k\u00f5rgeks.<\/p>\n
Lepingu m\u00f5ju vaadatakse kogu Eesti vanglas\u00fcsteemi, mitte ainult Tartu vangla eelarve kaudu. Eesti kinnipeetavad j\u00e4\u00e4vad Eesti vanglatesse ning nende paigutamiseks ja karistuste t\u00e4ideviimiseks on j\u00e4tkuvalt vaja ressurssi. Samal ajal on teiste vanglate koormus suurenenud, mis t\u00e4hendab t\u00e4iendavaid t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja muid kulusid.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs andis kulubaasi ja tasuvuspiiri<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs andis Eestile enne l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi selge kulubaasi ja tasuvuspiiri, mille p\u00f5hjal hinnata, millistel tingimustel on v\u00e4ljarent Eesti jaoks majanduslikult m\u00f5istlik. Anal\u00fc\u00fcs ei olnud valmis hinnakiri ega lepingu finantsmudel, vaid Eesti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste t\u00f6\u00f6riist. See aitas l\u00e4bi arvutada kulud, tulupotentsiaali, mahu m\u00f5ju ja riskid ning kujundada nende p\u00f5hjal Eesti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispositsiooni.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi tegi aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Advisors (PwC) ning justiits- ja digiministeerium tellis anal\u00fc\u00fcsi enne otsust alustada Rootsiga ametlikke lepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.<\/p>\n
Eesm\u00e4rk oli saada s\u00f5ltumatu hinnang teenuse kuludele, v\u00f5imalikule tulule, majanduslikult m\u00f5istlikule rendimahule ja hinnatasemele ning teenusega kaasnevatele finantsriskidele.<\/p>\n
PwC anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb 2024. aasta seisuga teada olnud andmetel ja prognoosidel, selle arvutused ei kajasta t\u00e4naseid tegelikke kulusid ega lepingu l\u00f5plikke finantstingimusi ning neid ei saa k\u00e4sitleda Eesti ja Rootsi s\u00f5lmitud lepingu tegeliku finantstulemuse n\u00e4itajatena.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi koostamise j\u00e4rel on finantstingimusi ja summasid lepingu ettevalmistamise ning l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste k\u00e4igus t\u00e4psustatud. Need kohandused j\u00e4\u00e4vad aga endiselt lepingus kokku lepitud mahu ja p\u00f5him\u00f5tete piiresse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Enne Rootsiga vanglarendilepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamist tellis justiitsministeerium PricewaterhouseCoopersilt (PwC) anal\u00fc\u00fcsi, et hinnata, millistel tingimustel oleks Eesti vanglakohtade v\u00e4ljarentimine…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259121,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,889,18215,18213,23,24,22,20,18214,100852,30],"class_list":["post-259120","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rootsi","tag-rootsi-vangid","tag-tartu-vangla","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangid","tag-vanglarendilepe","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117148385642179282","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259120\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259121"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}