![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3275946h5ceft24.jpg\"\/)
Drooniga pihta saanud Auvere elektrijaama korsten Autor\/allikas: Sergei Stepanov\/ERR<\/p>\nKuna Ukraina on hoogustanud kaugl\u00f6\u00f6kide kampaaniat Peterburi \u00fcmbruses asuvate Venemaa sihtm\u00e4rkide vastu, on elektroonilise s\u00f5japidamise t\u00f5ttu alates m\u00e4rtsist L\u00e4ti, Eesti, Leedu ja Soome \u00f5huruumi sattunud v\u00e4hemalt k\u00fcmmekond drooni.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal tulistas NATO Balti \u00f5huturbemissioonil osalev Itaalia h\u00e4vitaja Eurofighter alla Valgevenest Kirde-L\u00e4tti sisenenud drooni. Neljap\u00e4eval kinnitasid L\u00e4ti relvaj\u00f5ud, et see droon oli p\u00e4rit Ukrainast.<\/p>\n
Seni pole inimohvritest teatatud ning energiataristule on tekkinud vaid minimaalseid kahjustusi \u2013 Eestis Auvere elektrijaamale ja L\u00e4tis \u00fchele naftahoidlale.<\/p>\n
On k\u00f5lanud spekulatsioone, et Venemaa suunab GPS-signaali v\u00f5ltsimise seadmete abil droone tahtlikult NATO \u00f5huruumi ning et need v\u00f5ivad olla sissejuhatuseks veelgi t\u00f5sisemale agressiooniaktile.<\/p>\n
Poola ja Leedu on hoiatanud, et Moskva v\u00f5ib varuda alla toodud Ukraina droone, et viia l\u00e4bi v\u00f5imalik n-\u00f6 libar\u00fcnnak (false flag attack) m\u00f5ne NATO liikmesriigi vastu.<\/p>\n
Tsahkna \u00fctles ajalehele The Times, et need intsidendid kuuluvad laiemasse mustrisse, kus Venemaa eskaleerib Euroopa riikide vastast vaenulikku tegevust \u2013 alates sabotaa\u017eist ja k\u00fcberr\u00fcnnakutest kuni r\u00e4nde \u00e4rakasutamiseni relvana.<\/p>\n
“Osa sellest tegevusest v\u00f5ib olla m\u00f5eldud meie n\u00f5rkade kohtade kompimiseks v\u00f5i pinnase ettevalmistamiseks edasisteks sammudeks,” lausus Tsahkna.\u00a0<\/p>\n
“Kuid me ei tohiks t\u00f5lgendada iga h\u00fcbriidoperatsiooni automaatselt ettevalmistusena s\u00f5jaliseks r\u00fcnnakuks NATO vastu. Praegusel hetkel on l\u00e4\u00e4ne \u00fchtsuse l\u00f5hkumine Ukraina toetamisel muutunud Venemaale elut\u00e4htsaks, sest l\u00e4\u00e4ne abi \u00f5\u00f5nestab r\u00e4ngalt tema suutlikkust saavutada Ukrainas oma eesm\u00e4rke. Vajame valvsust, mitte paanikat. NATO heidutus toimib ja Venemaa teab seda,” r\u00e4\u00e4kis Tsahkna.<\/p>\n
Tsahkna s\u00f5nul pole p\u00f5hjust spekuleerida \u00fcksikute stsenaariumide \u00fcle, nagu luureandmed v\u00f5imaliku Venemaa libar\u00fcnnaku kohta Ukraina droonidega. Samas m\u00e4rkis ta, et NATO peab olema valmis Venemaa petteman\u00f6\u00f6vriteks erinevates vormides kogu alliansi territooriumil.<\/p>\n
“Venemaa on kasutanud pettust ja valenarratiive oma s\u00f5japidamise osana korduvalt. Seep\u00e4rast peame selliseid stsenaariume v\u00f5tma t\u00f5siselt, ilma et aitaksime Moskvat iga h\u00fcpoteetilise v\u00f5imaluse v\u00f5imendamisega,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
“Oluline on see, et NATO-l on faktide v\u00e4ljaselgitamiseks olemas vajalik luure-, seire- ja uurimisv\u00f5imekus. Venemaa tahab tekitada segadust selles osas, kes vastutab, ning panna liitlasi k\u00f5hklema. Meie \u00fclesanne on vastupidine: tuvastada vastutaja kiiresti, suhelda selgelt ja tagada, et pettusest poleks v\u00f5imalik mingit kasu l\u00f5igata,” lausus Tsahkna.<\/p>\n
Drooniga pihta saanud Auvere elektrijaama korsten Autor\/allikas: Sergei Stepanov\/ERR<\/p>\n
Venemaa on L\u00e4\u00e4nemere ida- ja l\u00f5unaosas neli aastat elektroonilisi h\u00e4ireid tekitanud. Ametnike hinnangul oli selle esialgne eesm\u00e4rk kaitsta oma objekte Ukraina r\u00fcnnakute eest.<\/p>\n
L\u00e4ti kaitseministeeriumi endine juhtivametnik M\u0101rti\u0146\u0161 Vargulis m\u00e4rkis, et Moskva avastas hiljuti v\u00f5imaluse tekitada kaost, suunates osa droone NATO idatiiva poole.\u00a0<\/p>\n
Mais viis \u00fcks selline intsident L\u00e4ti kaitseministri tagasiastumiseni ning aitas kaasa valitsuskoalitsiooni lagunemisele.<\/p>\n
Riia Stradi\u0146\u0161i \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5una t\u00f6\u00f6tava Vargulise s\u00f5nul v\u00f5imaldab see taktika Venemaal v\u00e4ga v\u00e4ikeste kuludega testida NATO \u00f5hut\u00f5rjet, reageerimisaega, juhtimisahelaid ja poliitilist otsustusprotsessi.<\/p>\n
Droonide sattumine riigi \u00f5huruumi k\u00fclvab segadust, sest r\u00fcnnaku omistamine eeldab p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsi, mis v\u00f5ib v\u00f5tta v\u00e4hemalt mitu p\u00e4eva. Samuti on selle siht l\u00fc\u00fca kiil Ukraina ja tema p\u00fchendunuimate NATO liitlaste vahele, lisas ta.<\/p>\n
“Iga L\u00e4tis, Eestis v\u00f5i m\u00f5nes muus NATO riigis alla kukkuv Ukraina droon tekitab ebamugavaid k\u00fcsimusi Ukraina tegevuse, riikliku \u00f5hut\u00f5rje ja selle kohta, kas valitsused suudavad oma territooriumi kaitsta,” s\u00f5nas Vargulis.\u00a0<\/p>\n
“Veelgi olulisem h\u00e4iring on institutsionaalne ja ps\u00fchholoogiline. Drooniintsidendid on sundinud korduvalt t\u00f5stma lahinguvalmidust, saatma v\u00e4lja NATO h\u00e4vitajaid, kehtestama piiranguid ja rakendama erakorralisi meetmeid. Kogu Balti regioonis on need h\u00e4irinud lennujaamade t\u00f6\u00f6d, toonud kaasa varjumishoiatusi ning katkestusi koolides ja transpordis,” lisas ta.\u00a0<\/p>\n
See probleem ei puuduta ainult L\u00e4tit. T\u00e4navu on Poola ja Balti riigid kahekordistanud j\u00f5upingutusi rajada Venemaa ja Valgevene piirile nn droonim\u00fc\u00fcr, mis koosneb p\u00fc\u00fcdurdrroonidest, segajatest, radaritest ja kuulipildujatest.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas Eesti kaitsestrateegia n\u00f5unik ja s\u00f5jaliste s\u00fcsteemide integreerimise ekspert Eva Sula, et pole olemas sellist tehnoloogilist “m\u00fc\u00fcri”, mille saaks idapiirile p\u00fcstitada ja mis mis probleemi l\u00f5plikult lahendaks.<\/p>\n
Seda seet\u00f5ttu, et igal droonit\u00f5rjes\u00fcsteemil ja sensoril on omad piirangud \u2013 s\u00fcsteemid tuleb ehitada mitmekihiliselt ja siduda nutikalt tervikuks, et operaatorid saaksid iga l\u00e4heneva ohu t\u00f5rjumiseks kiiresti valida \u00f5ige vahendi.\u00a0<\/p>\n
Sula s\u00f5nul on olukorrateadlikkus endiselt puudulik, eriti riigipiire \u00fcletavas koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
“Radar Eestis, sensor L\u00e4tis, NATO juhtimise all tegutsev lennuk ja elut\u00e4htsa taristu eest vastutavad tsiviilasutused v\u00f5ivad iga\u00fcks omada erinevat killukest samast pildist,” m\u00e4rkis ta. “Kui neid kilde ei suudeta vahetada piisavalt kiiresti, ei taga ka suurep\u00e4rased \u00fcksiksensorid olukorrateadlikkust.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3284910hb2b5t24.png\"\/)
Kastre vallas alla kukkunud drooni tiib, kaader videost Autor\/allikas: Heini Heinlaid\/ERR<\/p>\n
Sula ja Vargulise s\u00f5nul pole selge, kuiv\u00f5rd suudab Venemaa kontrollida eksiteele juhitud droonide t\u00e4pset maandumiskohta. Enamik neist on alla kukkunud k\u00f5rvalistesse kohtadesse, nagu metsadesse v\u00f5i j\u00e4\u00e4tunud j\u00e4rvepinnale. Samuti on v\u00f5imalik, et v\u00e4hemalt osa piiririkkumistest on juhuslikud. See t\u00e4hendab, et valearvestus v\u00f5ib osutuda sama ohtlikuks kui tahtlik r\u00fcnnak.<\/p>\n
“Kujutagem ette olukorda, kus k\u00f5rvale suunatud droon tabab kooli, lennukit, suurt energiarajatist v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4eobjekti ning hukkub tsiviilisikuid,” \u00fctles Vargulis. “Valitsused satuksid kohe tohutu siseriikliku surve alla vastata, samal ajal kui uurijad alles p\u00fc\u00fcavad v\u00e4lja selgitada, kas lennuvahend oli Vene v\u00f5i Ukraina p\u00e4ritolu v\u00f5i elektrooniliselt manipuleeritud. Selline ebam\u00e4\u00e4rasus teeb eskalatsiooni ohjamise m\u00e4rksa keerulisemaks.”<\/p>\n
P\u00e4rast kahe n\u00e4dala tagust olukorda, kus Saksamaal Leipzigi lennujaamas tuvastati l\u00f5hkeainega droon, on taas puhkenud arutelu selle \u00fcle, kas Euroopa liitlased peaksid sellistele intsidentidele vastama otsustavamalt.<\/p>\n
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et EL vastab “eskaleeruvale ohtude kampaaniale”, p\u00e4rast seda kui Rumeenia h\u00e4vitaja tulistas neljap\u00e4eval alla Mustal merel gaasitaristu l\u00e4hedal l\u00f5hkeainega varustatud meredrooni.<\/p>\n
Seda \u00e4revust on s\u00fcvendanud Ameerika \u00dchendriikide s\u00f5jalise kohaloleku osaline ja etapiviisiline v\u00e4hendamine, mis r\u00f5hutab s\u00fcvenevat arusaama, et Euroopa peab olema valmis ise rohkem initsiatiivi haarama, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Osa Euroopa ametnikke toetab h\u00fcbriidheidutuse mudelit, mille korral antakse Moskvale teada, et provokatsioonile v\u00f5idakse vastata hoopis teises valdkonnas \u2013 n\u00e4iteks sabotaa\u017eiaktile k\u00fcberr\u00fcnnakuga.\u00a0<\/p>\n
Tsahkna s\u00f5nul ei meeldi talle m\u00f5iste “h\u00fcbriidr\u00fcnnak”, sest suur osa Venemaa agressioonist NATO vastu v\u00e4ljendub vaenulikes tegudes v\u00f5i tegelikult r\u00fcnnakutes, mis j\u00e4\u00e4vad allapoole alliansi 5. artikli kollektiivkaitse k\u00fcnnist.<\/p>\n
“Kuid viienda artikli k\u00fcnnisest allapoole j\u00e4\u00e4mine ei t\u00e4henda tagaj\u00e4rgedeta j\u00e4\u00e4mist,” r\u00f5hutas Tsahkna. “Samuti peaksime olema ettevaatlikud Venemaale avalike punaste joonte t\u00f5mbamisel. NATO liitlastel s\u00e4ilib \u00f5igus vastata pahatahtlikule tegevusele omal valikul sobival viisil, kohas ja valdkonnas.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuna Ukraina on hoogustanud kaugl\u00f6\u00f6kide kampaaniat Peterburi \u00fcmbruses asuvate Venemaa sihtm\u00e4rkide vastu, on elektroonilise s\u00f5japidamise t\u00f5ttu alates m\u00e4rtsist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259143,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,404,4311,37,33,35,34,36,100856,31,32,67551,21,5952,28,29,114,95,1131,100854,54,19,100855,25,107,23,24,262,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-259142","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droon","tag-droonimuur","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eva-sula","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gps-haired","tag-headlines","tag-hubriidrunnak","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-maailm","tag-margus-tsahkna","tag-martins-vargulis","tag-nato","tag-news","tag-ohupiiri","tag-populaarseimad-lood","tag-soda-ukrainas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259142"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259142\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}