![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3780289hc517t24.jpg\"\/)
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\nLuule Epner: “Hamletit” on v\u00f5rreldud peegliga, millesse vaadates iga ajastu n\u00e4eb iseennast. Kui m\u00f5elda, kuidas Rainer Sarneti lavastus asetub Eesti “Hamletite” ajalukku, siis minu arvates suhestub see Lembit Petersoni lavastusega (Theatrum, 2003). M\u00f5lema lavastaja maailmavaade on kristlik. Nad kuuluvad eri konfessioonidesse (Peterson katoliiklusse, Sarnet \u00f5igeusku), aga neid \u00fchendab huvi tegelda ennek\u00f5ike suurte metaf\u00fc\u00fcsiliste kategooriatega, mitte peegeldada poliitilisi pingev\u00e4lju.<\/p>\n
Esteetikalt on Petersoni ja Sarneti lavastus v\u00e4ga erinevad, alates juba sellest, et Petersoni l\u00e4htehoiak oli pieteetlik tekstitruudus, kuid Sarnet k\u00e4ib materjaliga \u00fcmber vabalt ja m\u00e4nguliselt. On ka m\u00f5ningaid kokkupuutepunkte, n\u00e4iteks v\u00e4rvikoodis: m\u00f5lema “Hamleti” kujundus on musthallvalges koloriidis, m\u00f5ne silma hakkava erandiga. M\u00f5lemas lavastuses m\u00e4ngis Isa vaimu ja N\u00e4itlejat sama n\u00e4itleja.<\/p>\n
Kui lugeda, mida Peterson ja Sarnet on \u00f6elnud oma taotluste kohta, siis siin eesm\u00e4rgid kattuvad. Nad r\u00e4\u00e4givad halastusest ja armastusest.<\/p>\n
Madli Pesti: Sarneti lavastust vaadates m\u00f5tlesin, kuidas see suhestub t\u00e4nase p\u00e4evaga. Ma haakun Madis Kolga t\u00f5lgendusega siinsamas ajakirjas1\u00a0\u2014 lunastus kui esile t\u00f5usev kategooria. Minu jaoks t\u00f5usis aga eriti esile aja kontseptsioon. P\u00e4ris alguses n\u00e4gin sellele viiteid ka kujunduses: p\u00f6\u00f6rdlava hakkas k\u00f5nelema kui kella sihverplaat, ja sellel asuv kiil, mis t\u00e4histas ka n\u00e4iteks kaljunukki, tundus kui (p\u00e4ikese)kella seier. M\u00f5tlesin aja m\u00f6\u00f6dumisele, ajale laias, igavikulises t\u00e4henduses ja Sarneti torgetele t\u00e4nasesse p\u00e4eva (n\u00e4iteks viide Donald Trumpile). Praegune aeg ja igavikuline aeg olid selles lavastuses justkui harmooniliselt koos. Aja kategooriaga haakuvalt m\u00f5tlesin seekord “Hamletile” ka kui p\u00f5lvkondade loole. Teises vaatuses \u00fctleb Hamlet: “Mul pole tulevikku.” See k\u00f5las lavalt nagu v\u00e4ga t\u00e4nap\u00e4evane probleem: noor ei n\u00e4e tulevikku, sest vanem p\u00f5lvkond on korrumpeerunud.<\/p>\n
Anneli Saro: Rainer Sarnet oli lavastuse loonud paljudest t\u00fckkidest, nimetaksin neid legoklotsideks \u2014 legod on erineva v\u00e4rvi ja suurusega, aga nad k\u00f5ik sobituvad omavahel kuidagi kokku. On palju suuri kujundeid, s\u00fcmboleid, mille puhul j\u00e4\u00e4b k\u00fcll \u00f5hku, kuidas k\u00f5ik need terviku moodustavad.<\/p>\n
Enn Siimer: \u00dcldmuljena \u00fctleksin, et eriti just lavastuse alguses olin lummatud pildist, j\u00adaapani esteetikast, koreograafiast, kujundite ambivalentsusest. \u00dches\u00f5naga, k\u00f5igest, mis on seotud esteetilise muljega. Hamleti kannatused j\u00e4id aga tagaplaanile. Kommenteerin legoklotside m\u00f5tet: lavastus koosneb t\u00f5epoolest otsekui \u00fcksikutest lego\u00adklotsidest, kuid mulle n\u00e4ib, et lavastaja on neist nagu \u00fcksikutest p\u00e4rlitest vaimustusse sattunud ja terviku unustanud. Mis eristab geniaalset lavastajat andekast? See, et geniaalne suudab oma andekaid p\u00e4rleid terviku huvides ka piirata. Mulle n\u00e4ib, et siin on nii, et \u00f5ige mitmete stseenide juures on meil vaatajatena k\u00f5ik juba selge, ometigi j\u00e4\u00e4me seda \u00fcksikut p\u00e4rlit \u00f5ige kauaks imetlema (olgu n\u00e4itena siin kas v\u00f5i Hauakaevaja stseen, kus Ivo Uukkivi teeb ju t\u00f5epoolest v\u00f5imsa etteaste), kuid see pole ju omaette eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Kui ma vaatan lavastust ps\u00fchholoogilise vastuv\u00f5tu aspektist, n\u00e4ib mulle, et kohati ei tulnud saal kaasa traagika ja koomika vaheldumisega, mis oleks vastuv\u00f5tu kindlasti elavamaks muutnud. Ma pole k\u00fcll kindel, kas see just publiku “s\u00fc\u00fc” on. Siinses “Hamletis” oli ju tegelikult omajagu lavalist koomikat, kuid v\u00e4hemalt meie etenduse publik oli hillitsetud. Leian, et lavastaja vaimustus oma p\u00e4rlitest ja neid legoklotse tuli minu jaoks kokku liiga palju, v\u00e4sisin sellest \u00e4ra.<\/p>\n
Anneli Saro: N\u00f5us! Esimene vaatus \u00fcllatas ja lummas, teine vaatus hakkas oma eklektikaga v\u00e4sitama ja kolmas \u00fcllatas taas ehk uute kontseptsioonidega. Aga \u00fctlen ausalt, et tervikuna pole see minu meelest \u00fchtlane lavastus.<\/p>\n
Lavakujundus<\/p>\n
Anneli Saro: Lavakujundus tuletas mullegi meelde p\u00e4ikesekella, aga kuna laval oli l\u00f5putu \u00f6\u00f6, p\u00e4ike ei paistnud ja kuugi paistis l\u00e4bi pilvede, siis muutus lavakujundus t\u00e4nase elutunnetuse kokkuv\u00f5tteks: praegu puudub meil eetiline, vaimne ja religioosne kompass, sest p\u00e4ikest ei paista ja suunda ei ole. Me ei tea, kust kuhu aeg voolab. Me ei tea, mis on t\u00f5de, mis vale, mis reaalne, mis ebareaalne. K\u00f5ik on ebakindel. (Isa Vaim on ka n\u00e4itleja.) On pidetuse tunne.<\/p>\n
Helen P\u00e4rk: Kujunduse aspektist ei m\u00f5elnud ma mitte niiv\u00f5rd p\u00e4ikesekella kui kuukella peale. Kuu on ka t\u00e4nap\u00e4eva maailmas v\u00e4ga suur m\u00f5jutaja. Kuu v\u00e4rv varieerub pidevalt.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Lavastuse alguse kujunduses kangastus mul selgelt Jaan Toominga lavastus “P\u00f5rgup\u00f5hja uus Vanapagan” (Vanemuine, 1976): astmeline tume lava, rist eeslaval, kummuv t\u00e4histaevas. M\u00f5jus lausa tsitaadina.<\/p>\n
Anneli Saro: “P\u00f5rgup\u00f5hja uue Vanapagana” t\u00e4histaevas toob sisse kosmilise, igavikulise m\u00f5\u00f5tme. See ei ole realistlik.<\/p>\n
Luule Epner: Eks olnud ka Tooming religioosne lavastaja. Siiski on need t\u00e4histaevad selgesti erinevad. “P\u00f5rgup\u00f5hja” taustaks olid kauged galaktikad, \u00fcksk\u00f5iksed maise elu vastu. “Hamleti” s\u00fcmmeetrilised t\u00e4hed ei kujuta kosmost, nende t\u00e4hendus on teine. Avastseenis s\u00fcttivad t\u00e4hed Hamleti \u017eestist, t\u00e4histaevas on seej\u00e4rel Hamleti-Ophelia stseenide taustaks, kuni Ophelia kustutab need teises vaatuses oma \u017eestiga, andes Hamletile ta kingitused tagasi. T\u00e4hed kiirgavad armastuse valgust. Sellep\u00e4rast n\u00e4eme neid j\u00e4lle lavastuse finaalis.<\/p>\n
Mul \u00f5nnestus vaadata kaht etendust. Teisel korral sain kinnitust esimesele \u00e4hmasele muljele: laskuvate ja t\u00f5usvate pilvede kontuurid ja jooned lasevad neis aimata taevaste tohutusuuri n\u00e4gusid v\u00f5i maske. Sarneti lavastuse taevas elab.<\/p>\n
Kabuki-esteetika<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Sarnet k\u00e4is enda s\u00f5nul Jaapanis\u00a0kabuki-teatrit vaatamas, vaimustus sellest vormist ja m\u00f5tles, mis v\u00f5iks olla see tekst, millega seda vormi kasutada. Seega, vorm oli enne kui sisu.\u00a0Kabuki’l ja “Hamletil” on aga omaette ajalugu. N\u00e4idendit on palju Jaapanis lavastatud, samuti on Shakespeare ja\u00a0kabuki\u00a0seotud Kurosawa filmide kaudu.<\/p>\n
Mulle meeldis, kuidas Sarnet ja kunstnik Laura P\u00e4hlapuu kasutavad jaapanlikku esteetikat: n\u00e4iteks jaapani tu\u0161imaali traditsioon v\u00e4ljendus laval pilvedes. Pilvede materjalgi meenutas\u00a0washi’t, jaapani k\u00e4sitsi valmistatud paberit. Kuu katmine pilvedega on ka v\u00e4ga jaapanip\u00e4rane \u2014 \u00f5ige ilu on see, mis on natuke varjatud. Lavastuses oli k\u00f5ige\u00a0kabuki’likum Claudiuse tegelane (Taavi Teplenkov). Sarnet komponeerib lavale palju erinevaid stiile: kost\u00fc\u00fcmides on Euroopa barokk- ja renessansiajastut, aga n\u00e4iteks Claudiuse kost\u00fc\u00fcm on\u00a0kabuki\u00a0stiilis, lisaks on viiteid jaapani ajastukost\u00fc\u00fcmile ka n\u00e4iteks Poloniuse peakattes.<\/p>\n
Taavi Teplenkov liigub Claudiusena \u00e4ratuntavalt\u00a0kabuki\u00a0kata’sid kasutades (lavastuse koreograaf on Eve Mutso), v\u00f5ttes sisse dramaatiliselt r\u00f5hutatud poose (mie) ja j\u00e4ljendades\u00a0kabuki\u00a0kangelasele omaseid lavalt lahkumise viise (ropp\u014d, st liikumine kuues suunas). Meelde j\u00e4i, kuidas ta oma k\u00e4si k\u00e4pakeste moodi liigutades imiteeris kuulsat “rebase v\u00e4ljumist” (kitsune\u00a0ropp\u014d), rebane on aga jaapani folklooris \u00fcks paras trikster, seega p\u00f5nev lisandus Claudiuse-t\u00f5lgendusele.<\/p>\n
Huvitav on m\u00f5elda lavastuses kasutatud v\u00e4rvikoodile.\u00a0Kabuki’s on punane v\u00e4rv positiivne, j\u00f5uline ja kangelaslik, halba t\u00e4histab hoopis sinine, mis viitab k\u00fclmaverelisusele. Siinses “Hamletis” on Claudius \u00fcleni punases. Kui tuua see v\u00e4rvikood meile, Euroo\u00adpasse, siis meie jaoks t\u00e4histab punane v\u00f5imu, verd, kirge, r\u00e4\u00e4kimata poliitilistest allusioonidest. Claudiuse punasesse riietamine annab talle t\u00e4henduskihte juurde.<\/p>\n
M\u00f5eldes veel klassikalisele jaapani teatrile, siis\u00a0hanamichi\u00a0ehk lillede tee publikusse on siinses “Hamletis” \u00e4ra j\u00e4etud. Omamoodi asendab seda lava keskel kaljuna k\u00f5rguv kiil.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: M\u00f5tlesin samuti sellele, kuidas lava keskel asuv kaldtee on omamoodi\u00a0hanamichi\u00a0ning t\u00e4idab surnute ja elavate suhtluse vahelist silda.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Olulisena t\u00f5useb Draamateatri lavastuses esile\u00a0kabuki’lik puuklotsidega (hy\u014dshigi) r\u00fctmi l\u00f6\u00f6mine, mille saatel n\u00e4itlejad liiguvad ja mis markeerib olulisi hetki. Veel, Poloniusel (Rein Oja) ja Laertesel (Rasmus Kaljuj\u00e4rv) olid ees pikad ninad. See pole otseselt jaapani esteetika, aga haakus siiski sealsete teatrimaskidega. Mulle meenutas see pika ninaga\u00a0Tengu-maski, mis t\u00e4histab enamasti kurja tegelast\/vaimu. Meie n\u00e4eme neis pikkades ninades ka Buratinot, mis viitab lihtsameelsusele.<\/p>\n
Kabuki’ga haakub veel lavastuse teatav kahem\u00f5\u00f5tmelisus (millele Jaak Allik samuti oma arvustuses viitas2): see on teater, mis ei p\u00f5hine tavap\u00e4rasel realistlikul sisseelamisel. Siin on puhtad v\u00e4rvid, selged s\u00fcmbolid, aga ka heas m\u00f5ttes kunsti kunsti p\u00e4rast.\u00a0Kabuki\u00a0lavagi on kahem\u00f5\u00f5tmeline, avaneb rohkem laiuti kui s\u00fcgavuti.<\/p>\n
Sarneti lavastus tervikuna on siiski s\u00fcmbioos ja ma ei t\u00e4htsustaks\u00a0kabuki\u00a0esteetikat v\u00e4ga \u00fcle.<\/p>\n
Teatristiilide mitmekesisus<\/p>\n
Heidi Aadma: Lavastuses kasutatakse erinevaid teatristiile. Kui visuaalselt t\u00f5usis esile eelk\u00f5ige\u00a0kabuki, siis n\u00e4itlejatega suhestumisel leidus erinevaid v\u00f5tteid. Maski kasutamine viitab\u00a0commedia dell’arte\u00a0stiilile, samuti on n\u00e4itlejail\u00a0commedia dell’arte\u00a0stiiliskost\u00fc\u00fcme. M\u00f5eldes \u017eestide keelele, siis mulle tundus, et Sarnet kasutas lisaks\u00a0kabuki’le ka \u00f5igeusu ikonograafilisi k\u00e4teasendeid, viimast just stoppkaadrites.<\/p>\n
Madli Pesti: Sarnet t\u00f5epoolest miksis v\u00e4ga erinevaid stiile l\u00e4bi teatriajaloo. Leian, et Isa Vaim (Guido Kangur) oli n\u00e4itlemisstiililt lahendatud ps\u00fchholoogiliselt, ta oli kodune, empaatiline. Ta oli maine vaim \u2014 kehaline, lihalik\u2026<\/p>\n
Tiia Sippol: \u2026kellega oli Hamletil k\u00f5ige inimlikum, l\u00e4hedasem kontakt.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Isa Vaim tundus mulle \u00f5el. Hamleti probleemid tulenesid sellest, et isa \u00fctles talle, et sina pead minu eest k\u00e4tte maksma; see polnud armuhullusele keskenduv lavastus.<\/p>\n
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
Maris Johannes: Isa Vaim pani Hamletile taaga peale.<\/p>\n
Pille-Riin Purje: Samas oli Isa Vaimul Guido Kanguri m\u00e4ngituna suhtlemises s\u00fcdamlikkust.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Oligi huvitav dihhotoomia: \u00fchelt poolt toetav, s\u00fcdamlik ja inimlik, teisalt manipuleeriv. Ps\u00fchholoogiline manipulatsioon.<\/p>\n
Luule Epner: Isa Vaim kui \u00fcleloomulik olend on \u00fcks “Hamleti” t\u00f5lgendustundlikumaid elemente \u2014 kujutamisviisi valik kaldub olema kontseptuaalne. Vaimu endastm\u00f5istetav kehalisus, t\u00f5elisus on veel \u00fcks joon, mis seob Sarneti lavastust Petersoni omaga, ainult et Petersoni Vaim oli kuninglik, Guido Kanguri oma aga armastav ja isalik.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Minu jaoks haakus vaimudega suhtlemine \u00fcrgeestlasliku temaatikaga ja seostus Sarneti filmiga “November”. Vaimud ei saabu ei-tea-kust kaugelt, vaid ronivad v\u00e4lja otse jalge eest hauast. Meie suhe vaimudega on praktiline, asine (n\u00e4iteks kui m\u00f5tleme “Rehepapile”). See haakub muidugi ka j\u00e4lle\u00a0kabuki\u00a0maailmaga, Jaapaniski on vaimud l\u00e4hedal. K\u00f5ige ps\u00fchholoogilisem oli jah Isa Vaim, aga vahepeal ka Hamlet ise. Ursel Tilk m\u00e4ngib aeg-ajalt t\u00e4iesti arusaadavas registris, kaotab igasuguse teatraalsuse, haakub sellest aspektist Isa Vaimuga.<\/p>\n
Madli Pesti: Kas v\u00f5i kuulus “Olla v\u00f5i mitte olla”, mida Tilk esitab kaljunuki otsast, oli minu arvates ps\u00fchholoogilisemas registris. N\u00e4itlejavahendite pillerkaar ei piirdunud aga sugugi vaid\u00a0kabuki’liku stiliseerituse ja ps\u00fchholoogilise registriga. N\u00e4iteks hiirel\u00f5ksu\u00adstseeni, kus k\u00f5las l\u00f5ik Rainer Werner Fassbinderi filmist “Petra von Kanti kibedad pisarad” (1972), v\u00f5iks nimetada melodramaatiliseks sisseasteks.<\/p>\n
Pille-Riin Purje: Telekast tulev filmil\u00f5ik tekitas mul assotsiatsioone seriaaliga.<\/p>\n
Luule Epner: “Gonzago m\u00f5rva” esteetika moondab traagilise loo justkui massimeedia ajastu kodanlikuks melodraamaks, Trumpi k\u00f5ne televiisorist lisab ameerikalikkust.<\/p>\n
Madli Pesti: Miks on see l\u00f5ik telekast saksakeelne? T\u00f5lgendasin seda lihtsalt Sarneti v\u00e4ikese vimkana. Talle meeldib saksa kultuur, saksa ekspressionism, Rainer Werner Fassbinder lavastaja nimekaimuna on tema lemmik\u00adre\u017eiss\u00f6\u00f6re.<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Lavastust vaadates tekkiski mul esimene paralleel kunagise Aggio Bachmanni Hommikteatriga (tegutses aastatel 1921\u201324). Mustvalge koloriit, lavakujunduse j\u00f5ulisus. \u00dchelt poolt oli Sarneti “Hamlet” kujunduse poolest j\u00f5uline, massiivne, aga see polnud kuidagi k\u00f5le. Oli palju poeesiat, kas v\u00f5i saksofonim\u00e4ng lavastuse finaalis, mis liidab kahte maailma ja viitab \u00fcleminekule teise maailma. V\u00e4ga kaunis ja poeetiline oli etenduse algus, kui punaste maani ulatuvate juustega Ophelia, liilia k\u00e4es, m\u00f6\u00f6da kaldteed k\u00f5rgustesse liigub. Selles Ophelias on midagi ebamaist, unen\u00e4olist, taevastesse k\u00f5rgustesse kuuluvat.<\/p>\n
Anneli Saro: Kas “Petra von Kanti” ja kolmandas vaatuses n\u00e4idatud Disney surmatantsu multifilmi v\u00f5iks nimetada \u00fchisnimetajaga ka popkultuuriks? See on kultuuriliselt universaalne, meediumi poolest vahendatud kihistus. Sarnet on maininud, et talle meeldivad\u00a0kabuki\u00a0\u00f5uduslood, ja ta t\u00f5mbas paralleeli gooti \u00f5udusega, mida esindab Ivo Uukkivi Hauakaevaja-stseen. Gootilikkust n\u00f5rgus ka Poloniuse grimmist.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Ivo Uukkivi Hauakaevaja oli ka pungilik, meenus Munk, Uukkivi h\u00fc\u00fcdnimi punkarina.<\/p>\n
Riina Oruaas: Hauakaevaja on ka shakespeare’ilik klountegelane. See on klassikaline shakespeare’ilik v\u00f5te, et stseenis, kus k\u00f5ik pinged on haripunktis, toob ta sisse m\u00f5ne koomilise k\u00f5rvaltegelase, kuid samas v\u00f5imendub selle kaudu traagilisus. Hauakaevaja, kes hakkab koomilist teksti esitama ja suhtleb publikuga, v\u00f5tab korraks pinge maha, aga j\u00e4tab teise plaani \u2014 \u00f5\u00f5va \u2014 sisse.<\/p>\n
Luule Epner: Minule oligi see stseen rohkem \u00f5\u00f5vastav kui naljakas, tundus kuidagi\u00a0unheimlich, kohati m\u00f5jus Uukkivi isegi deemonlikult. Kriitikas on viidatud ka tarantinolikule\u00a0pulp-esteetikale3.<\/p>\n
Madli Pesti: Ameerikalik popkultuur esinebki lavastuses mitmel kujul:\u00a0pulp-esteetika, multifilm, muusika \u2014 t\u00f5eline\u00a0mix.<\/p>\n
Riina Oruaas: Popkultuur sisenes lavastusse juba etenduse alguses Siouxsie and the Bansheesi muusika kaudu. Vaatajana pidi kohe hakkama orienteeruma mitme suuna vahel. See avaski remiksimise, kokkupanemise, k\u00f5ik on koos ja korraga. Ehk polegi oluline asetada seda lavastust kindlasse aeg\u00adruumi, vaid aktsepteerida kultuuritekstide ja -koodide segamist.<\/p>\n
Heidi Aadma: Visuaali ja m\u00e4ngulisuse m\u00f5ttes haakub lavastus eelk\u00f5ige Mati Undiga. Samuti teksti kaudu: Sarnet kasutab ju osaliselt Undi proosat\u00f5lget koos Georg Meri t\u00f5lkega. Seda kihti oli ka huvitav j\u00e4lgida. Leidsin, et n-\u00f6 ps\u00fchholoogiliselt m\u00f5juvatele tegelastele on Sarnet andnud Georg Meri t\u00f5lke \u2014 pikad monoloogid. Tulles m\u00e4ngulisuse juurde \u2014 kui Lembit Petersonil oli oma lavastuse taga ehk \u00fcsna selge s\u00f5num, siis Sarnet m\u00e4ngib teatri v\u00f5imalustega. Ta n\u00e4itab neid vahendeid h\u00e4sti selgelt, see on v\u00e4ga m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mus tegevus. Ta anal\u00fc\u00fcsib protsessi ja see on juba Hamleti v\u00f5te: p\u00fc\u00fcab l\u00e4bi m\u00e4ngu n-\u00f6 t\u00f5eni j\u00f5uda.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Sarnet v\u00f5tab teatri vahendeid m\u00e4ngu heatahtliku muigega, lisab viiteid, l\u00f5puks tuleb sellest ikkagi huvitavalt minimalistlik lavastus.<\/p>\n
Maris Johannes: Lavastuse struktuur on h\u00e4sti kindel, see hoiab k\u00f5iki neid erinevaid stiile ja m\u00e4nguv\u00f5tteid koos. Lavastaja saab tugeva struktuuri sees hullata ja joonistab terviku kokku.<\/p>\n
Hobune \u2014 hargnev s\u00fcmbol<\/p>\n
Madli Pesti: Sarneti “Hamletis” on l\u00e4biv kujund hobune. See esineb lavastuses v\u00e4hemalt kolmel-neljal moel. “Taevast” langeb suur must hobune, millel istub tagurpidi Gertrud, valges kost\u00fc\u00fcmis, laksates musta lehvikuga hobuse tagumikule (“Keskajal pidid abielurikkumises s\u00fc\u00fcdistatud naised nii l\u00e4bi linna s\u00f5itma,” teab Heili Sibrits4). Hiljem siseneb suur must hobune lavaruumi ka “maad m\u00f6\u00f6da”. P\u00e4rast sisenevad v\u00f5tmelise t\u00e4htsusega hiirel\u00f5ksustseeni etendavad n\u00e4itlejad lavaruumi esmalt j\u00e4mekoomilise, tekstiilist k\u00f5rvi hobuse kost\u00fc\u00fcmi sees. Kusjuures siin stseenis reageerib Ursel Tilga Hamlet N\u00e4itlejale nii, nagu ta tunneks \u00e4ra oma isa (N\u00e4itlejat ja Isa Vaimu m\u00e4ngib Guido Kangur). Ning veel, Gertrudi ja poja-Hamleti stseenis on laval v\u00e4ike valge kiikhobu kui lapsep\u00f5lve v\u00f5i turvalise kodu s\u00fcmbol.<\/p>\n
Hanna Marrandi: V\u00f5tsin hobuse kujundit kui veel \u00fcht vihjet teisele kultuurile. Vihjet Trooja hobusele: ees ootav hukatus, mis veel ei ole toimunud, aga me k\u00f5ik teame, et hukatus tuleb.<\/p>\n
Heidi Aadma: Hobune seostub ka malem\u00e4nguga.<\/p>\n
Madli Pesti: Must hobune kui s\u00fcmbol on seotud s\u00fcgava m\u00fcstika ja sala\u00addustega, t\u00e4histab varjatud hirme, aga ka tohutut potentsiaali, mida pole julgetud ava(sta)da. Samal ajal v\u00f5ib see t\u00e4histada ka pingeid, mida on vaja maandada. Need s\u00fcmboolsed t\u00e4hendused haakuvad k\u00fcll h\u00e4sti Hamleti tegelaskujuga.<\/p>\n
Anneli Saro: Hamlet kannab musta, hobune on must, Hamlet istub hobuse selga \u2014 seega nad kuuluvad kokku. Hobune on ka skulptuur: sellised hobused on s\u00f5ja ja kuningate rekvisiidid, n\u00e4iteks ratsamonumentides. Teisalt, hobust seostatakse ka seksuaalenergia ja allasurutud ihadega \u2014 siin tekib seos eelk\u00f5ige Gertrudiga. Hobuse kui s\u00fcmboliga tekib igatahes tohutult hargnevusi.<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Hobust on l\u00e4bi ajaloo vaadatud kui v\u00f5imu, j\u00f5u, suursugususe, ilu, graatsia ja vabaduse s\u00fcmbolit. Hobune pakub Hamletile kindlus- ja turvatunnet.<\/p>\n
Luule Epner: T\u00e4hendused nihkuvad ja kihistuvad. S\u00fcmbolina v\u00f5ib must hobune seostuda tumedate j\u00f5ududega, ka inimeses endas. Gertrudi laskumine mustal hobusel viitab kiimalisuse patule (hiljem piitsutab ta samamoodi Claudiust). Hobuse kuju on pidevalt laval teises vaatuses ning peaaegu k\u00f5ik tegelased on mingil hetkel sellega kontaktis. Samas ei ole selles vaatuses laval risti \u2014 see on t\u00e4hendusrikas.<\/p>\n
Anneli Saro: M\u00e4rkasin mitmete kujundite puhul, et \u00fches kohas see t\u00e4hendab \u00fcht, teises kohas teist. Kujundid on muutlikud. Sama on hobuse kujundiga. N\u00e4iteks lapse v\u00e4ike kiikhobu on hoopis midagi muud. Minu t\u00e4henduste genereerimise masin jooksis “Hamletit” vaadates kiiresti kokku.<\/p>\n
Riina Oruaas: Mina \u00fchel hetkel loobusingi hobuse kujundi m\u00f5testamisest, sest suur must hobune laval muutus esteetiliselt isev\u00e4\u00e4rtuslikuks. Hobune tasakaalustab \u00fcldiselt lakoonilist lavakujundust, toob sisse animaalset j\u00f5ulisust. Must hobune on erakordselt skulptuurne, ta on perfektselt teostatud. Temas on pinget, nagu ta v\u00f5iks kohe liikuma hakata. Nii et pole oluline ainult hobuse t\u00e4hendus, vaid hobune kui visuaalselt efektne objekt.<\/p>\n
Anneli Saro: See on ju\u00a0fitness-hobune \u2014 t\u00e4iuslik hobune, kelle k\u00f5ik musklid on eriti kaunilt v\u00e4lja voolitud.<\/p>\n
Postmodernism ja vaikimine<\/p>\n
Heidi Aadma: Nooremad inimesed on \u00f6elnud, et Sarneti “Hamlet” on natuke vanaaegne. Mulle tundus, et see lavastus asub postmodernismi pool. Seal, kus veel asjadel oli t\u00e4hendus \u2014 kus k\u00fcll sellega m\u00e4ngiti, aga t\u00e4hendus siiski veel oli. Sarnet ei anna hinnanguid, aga ta anal\u00fc\u00fcsib, mis see t\u00e4hendust\u00fchjus siis praegu on. Kas\u00a0tabula rasa\u00a0on t\u00e4henduslik t\u00fchjus v\u00f5i on see midagi veel \u2014 vaikus.<\/p>\n
Riina Oruaas: Postmodernismi viimased r\u00e4balad.<\/p>\n
Pille-Riin Purje: Mulle meeldis see m\u00f5te, et lasta interpretatsioonist lahti. Selline tunne, et lavastus on nagu luuletus. Ei tahagi v\u00e4ga iga rida anal\u00fc\u00fcsida. Kui seda teha, v\u00f5ib luuletus ise \u00e4ra kaduda.<\/p>\n
Riina Oruaas: Lavastuse l\u00f5pu s\u00f5nastus on h\u00e4sti t\u00e4henduslik \u2014 “L\u00f5pp on vaikimine”. Traditsiooniliselt on t\u00f5lgitud “L\u00f5pp on vaikus”. “Vaikimine” t\u00e4hendab, et inimene j\u00e4\u00e4b vait. Muu v\u00f5ib veel teha h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n
Heidi Aadma: T\u00e4hendab, et lugu l\u00e4heb edasi, seda jutustatakse edasi. Aga Sarnet l\u00f5petab kohas, kus lugu enam edasi ei r\u00e4\u00e4gita.<\/p>\n
Luule Epner: V\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida postmodernistlikest stiiliv\u00f5tetest, ent Sarneti lavastus ei ole minu meelest postmodernne. Kogu aeg on tajutav tegelaste teine, metaf\u00fc\u00fcsiline plaan ning t\u00e4hendusi hoiavad koos suured s\u00fcmbolid, sageli religioossed, nagu laval olev rist (mis v\u00f5ib s\u00fcmboliseerida kolm\u00adainsust), mille jalamile Hamlet asetab Ophelia antud liilia (ka Neitsi Maarja s\u00fcmbol). P\u00e4ris l\u00f5pus on k\u00f5ik tegelased peale Hamleti surmatantsu ikoonilistes poosides ning Vivi Maar laulab \u00f5igeusu liturgilist laulu “J\u00e4tkem n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik elumured maha”. See on kiriklik, p\u00fchalik ruum; s\u00f5ltumata sellest, kas me tunneme liturgilist konteksti v\u00f5i mitte, tekib p\u00fchalikkuse atmosf\u00e4\u00e4r. Kui selles ruumis lausub Hamlet (kuigi, kas ta on enam Hamlet?) “L\u00f5pp on vaikimine”, siis avab ta tegelikult perspektiivi tulevikku. Fortinbras on siin absoluutselt ebavajalik.<\/p>\n
Tiia Sippol: Sellise l\u00f5puga on Sarnet katkestanud \u00e4ra ka s\u00f5dade taastulemise.<\/p>\n
Inna Gr\u00fcnfeldt:\u00a0Lavastaja toob s\u00f5na “vaikima” ootamatult sisse ka Hamleti monoloogi: “\u2026 sest see, mis unen\u00e4od (\u2026) \u2014 see paneb vaikima”. (Georg Meri t\u00f5lkes “paneb k\u00f5hklema”, originaalis “must give us pause”.) Kuna Hamlet j\u00f5uab l\u00f5pus vaikimise, mitte vaikuseni, s\u00fcnnib huvitav (m\u00f5tte)liin.<\/p>\n
K\u00e4ttemaks v\u00f5i armastus?<\/p>\n
Anneli Saro: Shakespeare’i n\u00e4idendis on kaks suuremat teemat k\u00e4ttemaks ja armastus. Mulle tundub, et lavastaja on p\u00fc\u00fcdnud fookuse nihutada pigem armastuse poole.<\/p>\n
Riina Oruaas: M\u00e4rkasin ka, et Ophelia teema on rohkem esile nihutatud. Ophe\u00adlia (Teele P\u00e4rn) on selles lavastuses \u00fcks huvitavamaid tegelasi. L\u00f5pus hakkas armastuse teema tugevalt k\u00f5lama, eriti leinastseenis, kus Ophelia on juba surnud. Siis sai armastuse teema olulisemaks. K\u00e4ttemaks k\u00fcll ajendas Hamletit tegutsema, ta sattus v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatusse olukorda, aga siis on tema ees t\u00fcdruk ja Hamleti enda tunded.<\/p>\n
Anneli Saro: Lavastuses on \u00fcks ilus stseen \u2014 Ophelia matused. Hamlet hoiab Opheliat oma k\u00e4tel ja Hamleti taga istub tema ema Gertrud. See on nagu kristlikule ikonograafiale viitav armastuse p\u00fcramiid. Keset tapmist ja surma on seal ausammas armastusele ja hoidmisele. Ka muusikaliselt v\u00f5etakse teine toon, l\u00fclitutakse \u00fcmber armastuse re\u017eiimile.<\/p>\n
Luule Epner:\u00a0Selles stseenis on visuaalne tsitaat:\u00a0Piet\u00e0.<\/p>\n
Heidi Aadma: Hamlet emaga ja Hamlet Opheliaga on koloreeritud Arvo P\u00e4rdi muusikaga.<\/p>\n
Tegelased. Hamlet<\/p>\n
Luule Epner: Ursel Tilk on ka mitterealistlikes tehnikates v\u00e4ga orgaaniline; ei ole \u00fchtki v\u00f5ltsilt teatraalset nooti, sooritus ei tungi esiplaanile. Ta elab Hamleti elu, maailm laval on tema maailm. Tema Hamletiga saab kaasa minna ja j\u00e4lgida, mis temaga toimub.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Tilga Hamlet on ka k\u00f5ige l\u00e4hedasem Sarnetile endale. Tema saab v\u00e4ga h\u00e4sti aru, mida lavastaja tahab \u00f6elda, t\u00e4nu nende varasemale koost\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Hamleti monoloog “Olla v\u00f5i mitte olla” m\u00f5jub siin h\u00e4sti loomuliku, s\u00fcdamlikuna. Selles ei ole mingit paatost, j\u00f5udu, see k\u00f5lab nii inimlikult. Imeilus on Hamleti saksofonim\u00e4ng etenduse finaalis, s\u00e4rava t\u00e4iskuu taustal \u2014 see eitab k\u00e4ttemaksu. Selle stseeni \u00fclevus on otsekui viide, et Hamleti lugu ei l\u00f5pe, vaid j\u00e4tkub kusagil teises, paremas ja kaunimas maailmas.<\/p>\n
Maris Johannes: Hamlet on heaks kontrastiks \u00fcmbritsevale teatraalsusele, koturnidel m\u00e4ngule ja maskidele. Hamlet otsibki tasakaalu l\u00e4bi kogu selle loo. Teiste tegelaste superteatraalsus ja pillerkaar, mis meile ette m\u00e4ngitakse, ongi tema ideaalne foon \u2014 selle taustal sai Hamlet olla normaalne.<\/p>\n
Helen Kannus: Kontrast ja vastandus ongi k\u00f5ige tugevam Hauakaevaja stseenis. Siin tulevad h\u00e4sti v\u00e4lja n\u00e4itlemisviiside erinevused: \u00fchest k\u00fcljest teatraalne ja ekspressiivne Hauakaevaja, kes suhtleb publikuga, samal ajal enesekaemuslik Hamlet seal k\u00f5rval. Stseeni vaatamise ajal oli mul palju k\u00fcsimusi: kas nad \u00fcldse k\u00f5lksuvad kokku, kas nad r\u00e4\u00e4givad teineteisega? \u00dcks r\u00e4\u00e4gib publikuga, teine iseendaga.<\/p>\n
Anneli Saro: Kas teie tajusite, et \u00fchel hetkel on Hamlet siiras ja teisel hetkel m\u00e4ngib hullu? Mina sellist registrivahetust ei tajunud, aga sain aru, et Hamlet on justkui p\u00e4ris ja k\u00f5ik teised on kunstlikud.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Ursel Tilgale on omane ka mingi teistlaadi intensiivsus. Laval on ta v\u00e4ga orgaaniline. Siin m\u00f5jus mulle Hamlet nii, nagu Sarnet oleks ise kogu aeg laval olnud. Hamlet ei olnud mingi eksinud noor inimene, ta oli h\u00e4sti k\u00fcps ja teadlik. Kahjuks j\u00e4i k\u00fcll armastus Ophelia vastu kuidagi v\u00e4lja m\u00e4ngimata.<\/p>\n
Horatio<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Nii-\u00f6elda eksinud tegelastest r\u00e4\u00e4kides \u2014 sellisena m\u00f5jus mulle pigem Horatio (M\u00e4rten Metsaviir). T\u00e4iesti teisest ooperist. Igal juhul oli Hamlet palju intelligentsem, m\u00f5tlevam, kuigi tavaliselt on sellisena kujutatud just Horatiot.<\/p>\n
Madli Pesti: Horatio sellisel t\u00f5lgendusel v\u00f5ib n\u00e4ha \u00fcht funktsiooni: pakkuda lisa teatristiilide ja vormide paljususele selles lavastuses. Metsaviiru Horatio kehastas roomlast, omamoodi barokset teatrit. Ta oli ka ingel, tuli “taevast” ja t\u00f5usis \u00fcles “taevasse”. Horatio oli siin kui tunnistaja maapealsetele tegevustele.<\/p>\n
Riina Oruaas: Mul ei tekitanud room\u00adlane laval erilist dissonantsi. Shakespeare’i kontekstis oligi Rooma aeg see oluline aeg, mida k\u00f5ik tundsid, ja v\u00e4hemasti viidetena oli see pidevalt kohal. N\u00e4iteks \u00fctleb Polonius, et on laval m\u00e4nginud Caesarit. Horatio roomlasena on siin ka erinevate ajalooliste kihistuste m\u00e4rk, nagu\u00a0kabuki,\u00a0commedia dell’arte\u00a0jt. Ta toimiski \u00fche sellise m\u00e4rgina, et k\u00f5ik kultuurikihistused on kogu aeg kohal.<\/p>\n
Ophelia<\/p>\n
Madli Pesti: Ophelia tegelaskujus oli marionetlikkust ja seda v\u00f5ib nimetada j\u00e4rjekordseks teatristiiliks, mida lavastus pakub. Ophelia peegeldab alluvat naisepositsiooni. Kuid ka siin pole m\u00e4rgid ja t\u00e4hendused p\u00fcsivad, vaid vastandlikud ja muutuvad. N\u00e4iteks lavastuse alguses jalutab Ophelia liiliaga \u2014 puhtuse, s\u00fc\u00fctuse, naiselikkuse ja taass\u00fcnni s\u00fcmbol \u2014 ja t\u00e4histab vahest niiviisi hoopis vabadust.<\/p>\n
Riina Oruaas: Ophelia marionetlikkus oli v\u00e4line skelett. Teele P\u00e4rna Ophelia allus k\u00fcll v\u00e4lisele manipulatsioonile, aga tema agentsus j\u00e4rjest kasvas. P\u00e4rnale oli omane h\u00e4sti t\u00e4pne liikumine. Ophelia oli \u00fcks r\u00fctmistatumaid tegelasi. Nukulikkus hakkas Ophelia puhul uue v\u00f5ttena t\u00f6\u00f6le. Kui paned nuku elama, siis tekib teine tasand. Huvitav dissonants, kuidas ta saavutas nukulikkuses oma vabaduse, nii tegelase kui ka n\u00e4itleja vabaduse.<\/p>\n
Anneli Saro: See, et Ophelia t\u00f5mbab seeliku \u00fcle pea, kas see on lavastaja juhuslik tore m\u00e4nguline element?<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: See on ka hulluse m\u00e4rk.<\/p>\n
Anneli Saro: Aga ka seksuaalsuse t\u00e4histamine: t\u00f5mbab paljaks oma alakeha, mis on k\u00fcll valge ja puhas.<\/p>\n
Tiia Sippol: Ophelia tegelaskujuga seostus mul kontaktimprovisatsioon. K\u00f5ik hakkasid temaga f\u00fc\u00fcsiliselt suhestuma \u2014 keerutamised, \u017eestide m\u00e4ngud jm, v\u00f5i siis Ophelia ise otsis teistega suhtlust eelk\u00f5ige f\u00fc\u00fcsise kaudu.<\/p>\n
Riina Oruaas: Kuid armastus Hamleti ja Ophelia vahel j\u00e4i pigem abstraktseks, selles oli v\u00e4he kehalisust. Oli selline ideaalarmastus, puhas armastus.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Minu meelest oli Ophelia selline, et ta kogu aeg teadis, mis teda ees ootab. Ta ei olnud mitte niiv\u00f5rd meeste l\u00fckata-t\u00f5mmata, vaid intelligentne tegelane, kes juba teadis, et tema \u00fclesanne on l\u00f5petada sellisel viisil.<\/p>\n
Riina Oruaas: Ophelia ilmumist lavastuse alguses ei v\u00f5tnud ma \u00fcldse narratiivsena, see oli pigem maailma \u00fclesehitamine. Lavastuse atmosf\u00e4\u00e4ri kandev m\u00e4rks\u00f5na ei olnud minu jaoks mitte k\u00f5ledus, vaid distantseeritus, mis oli samas v\u00e4ga esteetiline. Alguses luuaksegi esteetilist maailma, see on eelk\u00f5ige poeetiline sisseaste lavastusse, jaapanlikult h\u00e4mara kujundimaailma loomine. Ma ei vajagi kindlat arusaama, kuhu see t\u00fckk loos asetada \u2014 on see algus v\u00f5i l\u00f5pp v\u00f5i on see armastuse algus. Kaunis naine, kuu, k\u00f5rgusesse p\u00fc\u00fcdlemine.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3780283ha0f6t24.jpg\"\/)
“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n
Luule Epner: Mulle torkas k\u00f5rva \u00fcks Hamleti repliik, mida Shakespeare’i tekstis ei ole: et vennatapp on esimene patt, pattulangemise tagaj\u00e4rg, mis rebis inimloomuse t\u00fckkideks. Sarnet toob siin juurde piibelliku tausta. See pani tagantj\u00e4rele avastseenis n\u00e4gema \u00fche v\u00f5imalusena paradiislikku seisundit v\u00e4ljaspool aega. Samas r\u00e4\u00e4givad avastseeni laulus\u00f5nad unesk\u00f5ndijatest videvikumaailmas. Ophelia ja Hamleti nukulik t\u00f5mblev koreograafia l\u00f5i mulje mingist inimloomuse veast v\u00f5i vigasusest.<\/p>\n
Gertrud<\/p>\n
Anneli Saro: Lavastuses intrigeerisid mind tegelastevahelised suhted, sest tihti ma ei saanud neist aru. N\u00e4iteks Hamlet ja Ophelia. Intrigeeris ja h\u00e4iris ka Gertrudi (Inga Salurand) ja Hamleti vaheline suhe. Tundus, et Hamlet oli algusest peale oma ema peale v\u00e4ga vihane. Emaviha ma pole teistes “Hamleti” lavastustes nii tugevalt tajunud. Gertrud on j\u00e4iselt k\u00fclm. Tal on kaks siiruse hetke. \u00dcks on siis, kui Polonius on tapetud ja ta hakkab korraks nutma. Kohe, kui Claudius siseneb, v\u00f5tab Gertrud end aga kokku ja astub n-\u00f6 rolli tagasi. Teine emotsionaalne siirushetk on siis, kui Ophelia on surnud. Mulle tundus, et Gertrudil pole oma poja vastu mingit emalikku soojust.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Mina n\u00e4gin ka sooja suhet Gertrudi ja Hamleti vahel.<\/p>\n
Madli Pesti: Mina lavastusest pingsalt ps\u00fchholoogilisi suhteid ei otsinud. Mulle tundub, et see pole tingimata Sarneti fookuses. Vaatasin Inga Saluranna rolli performatiivsust, mulle v\u00e4ga meeldis tema rollilahendus. Nautisin tema n\u00e4itlejavahendeid. Tema Gertrud oli t\u00f5esti k\u00fclm ja kalk ja ma olen n\u00f5us nende mainitud siirushetkedega. Saluranna n\u00e4itlejavahendid muutusid, aga ta m\u00f5jus orgaaniliselt \u00fchtse persoonina. Ta ei m\u00f5junud v\u00f5ltsilt, ta n\u00e4itlejavahendid olid peened. Valdavalt oli Saluranna n\u00e4itlemisstiil stiliseeritud, t\u00f5stetud k\u00f5nemaneeriga, j\u00e4igapoolse h\u00e4\u00e4lekasutusega.<\/p>\n
Luule Epner: Olen n\u00f5us, et ps\u00fchholoogiline t\u00f5lgendus ei ole piisav. Gertrud muutub, sest tema suudab tehtut kahetseda. Seda n\u00e4itab kolmanda vaatuse kaunis algusstseen: Ursel Tilk m\u00e4ngib saksofoni, lava p\u00f6\u00f6rleb, Gertrud istub risti all palvepoosis.<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Temas oli midagi lumekuningannalikku.<\/p>\n
Riina Oruaas: Gertrudi kaudu tuleb lavastusse ka seksuaalsus. Huvitaval kombel meenutas tema peakate klassikalist slaavi naiste peakatet.<\/p>\n
Helen P\u00e4rk: Gertrud m\u00f5jus mulle pigem sellena, kes tegevuse niite t\u00f5mbab.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Ja oma n\u00f5rkushetkedel ta saabki aru, mida ta tegelikult oma niidit\u00f5mbamistega teinud on.<\/p>\n
Claudius<\/p>\n
Luule Epner: Claudius on teistest tegelastest eristatud\u00a0kabuki\u00a0liikumiskoodi ja v\u00e4rvikoodiga; ta on k\u00f5ige tugevamini v\u00f5\u00f5ritatud, ps\u00fchholoogiline t\u00f5lgendus on sellega t\u00f5kestatud.<\/p>\n
Kristel N\u00f5lvak: Claudiusel on blond parukas.\u00a0Kabuki’s viitab see k\u00f5ige klassikalisemalt vanusele: heledad juuksed on eakamatel tegelastel. Claudiusel on kuningale kohaselt nn l\u00f5viparukas. See on j\u00f5u s\u00fcmbol \u2014 vanem, kogenud, aga ka karm isal\u00f5vi, taas m\u00fc\u00fctiline tegelane, vaimolend. Huvitav on see, et punane parukas, mis\u00a0kabuki’s on tihti noorel l\u00f5vil, pojal, keda isa enda j\u00e4reltulijaks \u00f5petab, on siin lavastuses hoopis Ophelial\u2026<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Claudius m\u00e4ngis oma parukaga. Kui parukas oli peas, siis ta tundis ennast kindlalt. N\u00f5rkushetkedel ja privaatsetel hetkedel aga vajus parukas peast.<\/p>\n
Madli Pesti: Claudius hakkas minu jaoks k\u00f5nelema ka Donald Trumpi keeles. Tema parukas \u2014 see, kuidas Claudius koomiliselt oma tukka viskas \u2014 seostus mul Trumpi oran\u017eide juustega.<\/p>\n
Riina Oruaas: Kui laval kostis telekast Trumpi h\u00e4\u00e4l, siis j\u00e4\u00e4kuningannalik Gertrud muutus minu jaoks korraks Melania Trumpiks, kellest me samuti ei tea, mida ta m\u00f5tleb. M\u00f5lemad on perfektsed, imekaunid, v\u00e4ga suletud naised.<\/p>\n
Madli Pesti: Seoseuperpalle veel: telekast tuleb t\u00e4pselt see Trumpi k\u00f5ne, mis viis tema atentaadikatseni, kui tulistaja kuul riivas tema k\u00f5rva. Claudius katsubki j\u00e4rsku oma k\u00f5rva. Trumpi k\u00f5rv ja vana Hamleti k\u00f5rv asetusid seosesse. Vana Hamleti k\u00f5rv on see, kuhu Claudius m\u00fcrki valas.<\/p>\n
Polonius ja Laertes<\/p>\n
Madli Pesti: Poloniusega (Rein Oja) tulid kaasa muidugi lavav\u00e4lised assotsiatsioonid. Poloniust m\u00e4ngib \u00e4sja 70. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Draamateatri direktor ehk v\u00f5imuesindaja.<\/p>\n
Anneli Saro: Poloniusega tekkisid karnevaliseosed: paneme direktorile pika nina ette.<\/p>\n
Riina Oruaas: Poloniusega kaasneb ka\u00a0commedia dell’arte\u00a0esteetika.<\/p>\n
Luule Epner: Poloniuse ja Laertese kost\u00fc\u00fcmid viitavad\u00a0commedia dell’arte\u00a0klounilening \u00fchtlasi nende sarnasusele. Rein Oja m\u00e4ngib Poloniust pehme huumoriga, ta on pigem “t\u00fc\u00fctu narr” kui salakaval mahhinaator. Rasmus Kaljuj\u00e4rve Laertes oli minu jaoks ennek\u00f5ike hea poeg ja hea suur vend, pisut pateetiline, ausameelne, aga ka lihtsameelne \u2014 laseb end Claudiuse intriigi m\u00e4ssida. Ta teab isa \u00f5petuss\u00f5nu juba peast ning l\u00f5petab neid, ta manitseb \u00f5de, aga teeb k\u00f5ike seda s\u00fcdamlikult. Ma polegi vist varasemates “Hamletites” nii selgelt tajunud, et Hamleti k\u00e4ttemaksu tagaj\u00e4rjel sureb perekond: isa ja tema lapsed, kes \u00fcksteist armastasid.<\/p>\n
Katre V\u00e4li: Rein Oja Polonius on t\u00e4iuslik oma k\u00f5ne ja f\u00fc\u00fcsisega, teeb k\u00f5igile silmad ette. Ta teeb k\u00f5ike nii t\u00e4pselt.<\/p>\n
Anneli Saro: Eriti nauditav oli, kui ta luges ette Ophelia kirja Claudiusele. Ta luges seda samal ajal nii publikule kui ka Claudiusele. N\u00e4itleja toimetas perfektselt erinevate registrite ja adressaatide vahel.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
Eike V\u00e4rk: Kui Hamlet m\u00f5jus loomulikuna, siis teised tegelased olid teatraalsed, neis oli nurgelisust ja teravust. Paljudes tegelastes oli huumorit. See oli k\u00f5ige humoorikam “Hamlet”, mida ma olen n\u00e4inud. Ma ei tajunud kordagi, et Hamleti lugu on traagiline.<\/p>\n
Maris Johannes: “Hamletil” on traditsiooniliselt olnud see taak kanda, et olla ajastu l\u00fchikroonika.<\/p>\n
Tiia Sippol: V\u00f5ib-olla Sarneti “Hamlet” ongi ajastu l\u00fchikroonika sellega, et seal on h\u00e4sti palju eri stiile korraga. Meil on v\u00e4ga rasked probleemid, aga samas peame kogu aeg r\u00f5\u00f5msat meelt s\u00e4ilitama \u2014 suur taak, kiire lahendus ja kiire tants j\u00e4rgnevad \u00fcksteisele. Suhted inimeste vahel on pigem asendatud suhtega tegelase erinevate minade vahel.<\/p>\n
Helen P\u00e4rk: Elame individualistlikus maailmas, iga\u00fchel on oma agenda, iga\u00fcks ajab oma rida \u2014 see joonistus ehk ka Sarneti lavastuses v\u00e4lja.<\/p>\n
Maris Johannes: Samuti see, et meil k\u00f5igil on omad rollid, me kogu aeg etendame midagi erinevates olukordades.<\/p>\n
1\u00a0Madis Kolk 2026. K\u00f5ikide kuningat oodates. \u2014 TMK, nr 4, lk 17\u201321.<\/p>\n
2\u00a0Jaak Allik 2026. Sarneti “Hamletist” l\u00e4hevad teatrilukku Tilk, Uukkivi ja lavakujundus. \u2014 Delfi, 17. II.<\/p>\n
3\u00a0Teatrivaht 2026. “Vaikus” ja “Hamlet”. \u2014 Teater. Muusika. Kino, veebruar. https:\/\/www.temuki.ee\/2026\/02\/teatrivaht-vaikus-ja-hamlet\/<\/p>\n
4\u00a0Heili Sibrits 2026. Buratino nina, Trumpi h\u00e4\u00e4l ja v\u00f5imum\u00e4ngud Taani lossis \u2014 Postimees, 16. II.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Luule Epner: “Hamletit” on v\u00f5rreldud peegliga, millesse vaadates iga ajastu n\u00e4eb iseennast. Kui m\u00f5elda, kuidas Rainer Sarneti lavastus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259261,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[6636,186,37,33,1367,35,100890,173,34,36,50997,94352,100886,100891,100888,100887,100889,140,2176,14013,100885,177,6635,6637,100892],"class_list":["post-259260","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-anneli-saro","tag-draamateater","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-draamateater","tag-eesti-keel","tag-eike-vark","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hamlet","tag-helen-park","tag-katre-vali","tag-kristel-nolvak","tag-luule-epner","tag-madli-pesti","tag-maris-johannes","tag-meelelahutus","tag-pille-riin-purje","tag-rainer-sarnet","tag-riina-oruaas","tag-teater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-tiia-sippol"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117149282504744636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259260\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}