{"id":259264,"date":"2026-08-24T07:25:15","date_gmt":"2026-08-24T07:25:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/259264\/"},"modified":"2026-08-24T07:25:15","modified_gmt":"2026-08-24T07:25:15","slug":"jaak-aaviksoo-milleks-on-vaja-hariduspooret-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/259264\/","title":{"rendered":"Jaak Aaviksoo: milleks on vaja haridusp\u00f6\u00f6ret | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Hiljuti ilmus kolme Tartu \u00dclikooli professori, Margus Pedaste, \u00c4li Leijeni ja Rain Mikseri arvamuslugu<\/a>, mille s\u00f5numiks on radikaalne \u00fcleskutse: “Eesti hariduse tulevikusihiks peab olema esmalt v\u00e4\u00e4rtuste ja seej\u00e4rel \u00fcldp\u00e4devuste kujundamine.”.<\/p>\n

Selline l\u00e4henemine haridusele vastandub selges\u00f5naliselt harjumusp\u00e4rasele ettekujutusele haridusest kui teadmistep\u00f5hisest institutsioonist, mis lisaks teadmiste kasvatamisele arendab neile tuginevalt eluks vajalikke oskusi ning kujundab hoiakuid ja v\u00e4\u00e4rtusi. S\u00f5numi s\u00f5nakasutus \u2013 peab olema \u2013 viitab, et autorite haridusk\u00e4sitlus ei l\u00e4htu mitte tegelikust elust vaid soovitavast maailmast, filosoofilisemalt \u00f6eldes, on normatiivne.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdelise \u00fcleskutse olulisus ilmneb t\u00f5siasjast, et artikkel pole mitte pelgalt autorite arvamus, vaid haridusministeeriumi poolt tellitud teadusuuringu kokkuv\u00f5te, mille \u00fcks v\u00e4ljund on “Eesti \u00fcld- ja kutsehariduse \u00fcldp\u00e4devuste kontseptsioon”<\/a>. Selle alusel on kavas uuendada \u00fcld- ja kutsehariduse \u00f5ppekavasid ning seel\u00e4bi kogu Eesti hariduskorraldust.<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd kontseptsioon sisaldab p\u00f5him\u00f5ttelisi ideoloogilisi valikuid ja puudutab seel\u00e4bi kogu \u00fchiskonna tulevikku, v\u00e4\u00e4rib kontseptsiooniga kavandatav haridusp\u00f6\u00f6re laiemat arutelu kui \u00fcksnes haridusringkonnad.<\/p>\n

Osutan j\u00e4rgnevas kolmele p\u00f5him\u00f5ttelisele aspektile, mis v\u00e4\u00e4riks t\u00f5sist j\u00e4relem\u00f5tlemist.<\/p>\n

Esmalt k\u00fcsimus kontseptsiooni l\u00e4htekohtadest. Artiklis osundatakse koroonapandeemiale, tehnoloogia arengule ja geopoliitilisele ebastabiilsusele kui haridusp\u00f6\u00f6rde p\u00f5hjustajatele. Siiski pole ajaloolised pandeemiad ega ilmas\u00f5jadki haridusk\u00e4sitluse aluseid muutnud ning arusaamatuks j\u00e4\u00e4b, miks n\u00fc\u00fcd enam samamoodi edasi ei saa. Viimase aja edusammud tehisaru arendamisel sunnivad ilmselt t\u00f5epoolest (kooli)hariduse \u00fclesehitust \u00fcmber m\u00f5testama, aga tehisaru m\u00f5ju haridusele kontseptsioon isegi ei k\u00e4sitle.<\/p>\n

Ju on see osaliselt tingitud kontseptsiooni tegelikuks l\u00e4htealuseks oleva OECD visioonidokumendi “\u00d5ppekompass 2030”<\/a> k\u00e4sitlusest, mis koostati aastaid enne tehisaru v\u00f5iduk\u00e4iku. Sellest p\u00e4rineb ka l\u00e4henemine, mis seab hariduse \u00fclimaks eesm\u00e4rgiks (v\u00e4\u00e4rtuseks?) isikliku ja \u00fchiskondlik heaolu saavutamise ning asjakohaseks keskseks (super)p\u00e4devuseks agentsuse. Seejuures m\u00f6\u00f6navad autorid, et sel m\u00f5istel isegi puudub veel hea eestikeelne vaste.<\/p>\n

Vaidlustamata heaolu ja agentsuse t\u00e4hendust tuleks ometi t\u00f5siselt kahelda nende kvaliteetide universaalses ja \u00fclimuslikus olemuses, tegemist on selgelt ajaliste valikutega, mille tagant aimub nii hedonistlikku kui ka aktivistlikku ilmavaadet.<\/p>\n

“Tegelikus haridusuuenduses vajaks aga kindlasti lahendamist meie \u00f5ppekavade keskne vastuolu \u00fcldosa deklaratiivsuse ja ainekavade detailsuse vahel.”<\/p>\n

Kas vastutustundlik haridusuuendus ei v\u00f5iks l\u00e4htuda eelk\u00f5ige meie tegeliku koolielu tugevustest ja n\u00f5rkustest, r\u00f5\u00f5mudest ja muredest, selmet konstrueerida normatiivset ja ideoloogilist haridustulevikku? Tegelikus haridusuuenduses vajaks aga kindlasti lahendamist meie \u00f5ppekavade keskne vastuolu \u00fcldosa deklaratiivsuse ja ainekavade detailsuse vahel. Kardan, et kontseptsioon oma praegusel kujul pigem s\u00fcvendab seda probleemi.<\/p>\n

Teiseks kavandatava haridusp\u00f6\u00f6rde k\u00fcsitavuseks on v\u00e4\u00e4rtuste ja p\u00e4devuste loetelu piiritlemine, eriti kui need “peaksid kujunema hariduse sihiks”.<\/p>\n

Artikli kohaselt on kokku lepitud seitsmes v\u00e4\u00e4rtuses: heaolu, hoolivus, elukestev \u00f5ppimine ja eneseteostus, koost\u00f6isus, kultuuriline ja keeleline j\u00e4rjepidevus, demokraatia ning eluj\u00f5ulisus ja kestlikkus. K\u00f5ik vajalikud, aga kuhu j\u00e4\u00e4b ausus? V\u00f5i t\u00f5de? Kuidas on kavas kokku leppida selles, mida t\u00e4hendavad kestlikkus v\u00f5i hoolivus praktilises \u00f5ppet\u00f6\u00f6s?<\/p>\n

Need \u00fclds\u00f5nalised v\u00e4\u00e4rtused on l\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ratlusel ju s\u00fcgavalt ilmavaatelised. Kuidas maandada riski, et koolid muutuvad haridusasutustest v\u00e4\u00e4rtuskasvatusasutusteks?<\/p>\n

Samad k\u00fcsitavused on seotud p\u00e4devuste piiritlemisega. P\u00e4devusi olevat lisaks agentsusele veel k\u00fcmme. Nende hulgas pole ei matemaatikaoskust ega loogilist m\u00f5tlemist, on aga kestlikkusp\u00e4devus, mis iganes see v\u00f5iks k\u00fcll t\u00e4hendada. Kontseptsiooni seletuskirjast<\/a> v\u00f5ib lugeda, et matemaatikap\u00e4devus otsustati \u00fchendada kriitilise m\u00f5tlemise p\u00e4devusega, mis lisaks sisulisele meelevaldusele tugineb ettekujutusele, et hariduse p\u00f5hjapanevaid k\u00fcsimusi saab lihtsalt koosolekutel otsustada.<\/p>\n

Pole kahtlust, et v\u00e4\u00e4rtustel on oluline koht hariduss\u00fcsteemi \u00fclesehitamisel ja ka praktilises koolielus, ka objektiivne teadmine ei kujune v\u00e4ljaspool v\u00e4\u00e4rtusruumi ning v\u00e4\u00e4rtused m\u00f5jutavad nii teadmiste otsimist kui omandamist. Samal ajal kujunevad v\u00e4\u00e4rtused oluliselt laiemal alusel kui kooliharidus ja nende normeerimine ja piiritlemine hariduskontseptsioonis on s\u00fcgavalt k\u00fcsitav. Kas poleks v\u00e4\u00e4rtuste k\u00e4sitlemisel m\u00f5istlik piirduda p\u00f5hiseaduses ja rahvusvahelistes konventsioonides s\u00e4testatuga?<\/p>\n

Kolmas t\u00e4helepanek puudutab hariduse ja koolihariduse vahekorda. Kontseptsioonis h\u00f5lmab haridus k\u00f5iki inimese teadmisi, oskusi, hoiakuid ja v\u00e4\u00e4rtusi, lisaks veel ka tahet ja superp\u00e4devusena agentsust, mida k\u00f5iki elus toimetulekuks vaja l\u00e4heb. Seda on palju, \u00f5igemini hoomamatult palju ja valdav osa sellest kujuneb ja omandatakse tegelikult v\u00e4ljapool kooli.<\/p>\n

Oleme viimastel aastatel \u00fcha kasvavalt p\u00fc\u00fcdnud k\u00f5ike seda koolihariduse sisse \u00e4ra mahutada. \u00d5igemini oleme teiste “\u00f5pikeskkondade” \u2013 kodu, s\u00f5pruskonna, “t\u00e4nava” ja \u00fcha kasvavalt digiilma \u2013 puudusi ja negatiivseid m\u00f5jusid p\u00fc\u00fcdnud kooliharidusega korvata. Kontseptsioon n\u00e4ib seda praktikat j\u00e4tkavat, k\u00e4sitledes kogu haridusilma kandes samas pealkirja: “\u00dcld- ja kutsehariduse kontseptsioon”.<\/p>\n

Meie koolid juba \u00e4gavad selle koorma all. Kui arvestada, et kohustuste kasvuga on kaasnenud kooli \u00f5iguste oluline k\u00e4rpimine, olgu siis laste-, andme-, tervise- v\u00f5i muude \u00f5iguste kaitse kaalutlustel, on selline areng ebam\u00f5istlik ja j\u00e4tkusuutmatu. Isegi lootusetu.<\/p>\n

Koolile v\u00f5iks esmaj\u00e4rjekorras j\u00e4\u00e4da see roll, milleks ta on loodud ja suudab k\u00f5ige paremini t\u00e4ita: anda head teadmistep\u00f5hist haridust. Kui kool suudab t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5ttes \u00f5petada lapsed lugema, kirjutama, rehkendama ja m\u00f5tlema, oleks juba h\u00e4sti. Kui sellele lisaks areneks ka uudis- ja \u00f5pihimu, oleks v\u00e4ga h\u00e4sti. Ja \u00fchtlasi saaks perele ja teistele laiema haridusruumi osapooltele j\u00e4tta nende \u00fclesanded ja vastutuse.<\/p>\n

Arutelu Eesti hariduse tuleviku \u00fcle on igati tervitatav ja sellesse annab kindlasti oma panuse ka valminud kontseptsioon. Samal ajal v\u00e4\u00e4rivad selle l\u00e4htekohad ja pakutud lahendused t\u00f5sist arutelu erinevate osapoolte osalusel. Siinkohal jagus ruumi vaid m\u00f5nedele olulisena tunduvatele k\u00fcsimustele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti ilmus kolme Tartu \u00dclikooli professori, Margus Pedaste, \u00c4li Leijeni ja Rain Mikseri arvamuslugu, mille s\u00f5numiks on radikaalne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259265,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[96215,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,10682,100893,21,133,405,7440,1312,28,29,19,408,7660,100894,25,23,24,53598,22,20,30],"class_list":["post-259264","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-agentsus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-haridussusteem","tag-haridusuuendused","tag-headlines","tag-jaak-aaviksoo","tag-kool","tag-koolielu","tag-kutseharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opilased","tag-oppekompass","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldharidus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117149297798226869","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259264","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259264"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259264\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259265"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259264"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259264"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259264"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}