Kevadel kaitstud magistrit\u00f6\u00f6 uuris avamere tuuleparkide m\u00fcra m\u00f5ju r\u00e4ime k\u00e4itumisele. Selgus, et m\u00fcraallika l\u00e4heduses paikneb r\u00e4imeparv tunduvalt h\u00f5redamalt, kuid kalad suudavad m\u00fcratsoonist vajadusel eemale ujuda ning kevadist kudemist m\u00fcra ei m\u00f5jutanud.<\/p>\n
Kirke Paris uuris Tartu \u00dclikoolis kaitstud magistrit\u00f6\u00f6s, kuidas m\u00f5jutab avamere tuuleparkidele iseloomulik madalsageduslik m\u00fcra r\u00e4ime k\u00e4itumist. Looduses tehtud katse n\u00e4itas, et m\u00fcraallika l\u00e4heduses oli r\u00e4imeparve tihedus v\u00e4iksem. Samas ei t\u00e4henda esialgne tulemus, et tuulepargid kaladele kohe suurt kahju p\u00f5hjustaksid.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 fookus sai seatud puhtalt praktilisest vajadusest, sest Eesti rannikumerre kavandatakse tulevikus suuri avamere tuuleparke. Samal ajal kasvab inimtekkeline merem\u00fcra nagunii ka tiheneva laevanduse ja muu mereinfrastruktuuri t\u00f5ttu. Kalade elupaigakasutuse ja liikumise m\u00f5istmiseks on Parise s\u00f5nul \u00e4\u00e4rmiselt oluline teada, kuidas loomad \u00fcmbritsevat keskkonda \u00fcldse tajuvad.<\/p>\n
Teadlased otsustasid kalu j\u00e4lgida vabas looduses, kuna laboritingimustes ei pruugi helilained levida samamoodi nagu p\u00e4ris meres. Lisaks m\u00f5jutab tehiskeskkond loomade k\u00e4itumist. “Vangistuses olev kala ei vasta kindlasti mingisugusele stressorile samamoodi, nagu ta vabas looduses vastaks,” selgitas Paris katsemeetodi valikut Vikerraadio saates “\u00d6koskoop”.<\/p>\n
Katseala asus Liivi lahes Kihnust l\u00f5una poole j\u00e4\u00e4vas mereosas. Umbes 16 ruutkilomeetri suuruse uurimisala keskele paigaldati spetsiaalne k\u00f5lar, mis imiteeris avamere tuuliku t\u00f6\u00f6m\u00fcra. Teadlased s\u00f5itsid uurimislaevaga m\u00f6\u00f6da kindlaid marsruute ning j\u00e4lgisid, kui tihedalt kalad veesambas parvedena paiknesid.<\/p>\n
Vette lastud heli sagedus oli 100 hertsi, mis on avamere tuulikutele \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4itaja. K\u00f5lari allikatase k\u00fc\u00fcndis katses 170 detsibellini. “Vabas \u00f5hus v\u00f5ib see inimesele olla v\u00e4ga vali heli, aga vees on ta pigem madal ja pidev undamine,” nentis t\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n
Kui teadlased v\u00f5rdlesid m\u00fcraga ja m\u00fcrata tingimusi, joonistus andmetest v\u00e4lja selge muster. Heliallika l\u00e4heduses langes m\u00fcratingimustes r\u00e4imeparve tihedus. Kuigi k\u00f5ik kalad helireostusega piirkonnast t\u00e4ielikult ei lahkunud, paiknes r\u00e4imeparv m\u00fcra t\u00f5ttu tunduvalt h\u00f5redamalt.<\/p>\n
Katsete andmetest selgus, et m\u00fcra statistiliselt olulise m\u00f5ju ulatus oli umbes 350 meetrit. Parise s\u00f5nul ei pruugi see poolekilomeetrine raadius \u00fche tuulepargi kontekstis olla loomale v\u00e4ga suur takistus. “See kala saab sealt \u00e4ra ujuda, kui see talle osutub ebameeldivaks,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Olukord muutub oluliselt aga siis, kui tuulepark koosneb k\u00fcmnetest v\u00f5i lausa sadadest tuulikutest. Sellisel juhul laieneb m\u00f5jutatud ala ning m\u00e4\u00e4ravaks saab paljude generaatorite koosm\u00f5ju. Eriti kriitiliseks kujuneb asukoht siis, kui laiad arendusalad takistavad kalade ligip\u00e4\u00e4su koelmutele. Paris r\u00f5hutas, et praeguse uuringu p\u00f5hjal ei saa siiski v\u00e4ita, et selline halvav m\u00f5ju L\u00e4\u00e4nemeres kindlasti tekib.<\/p>\n
Peale helireostuse m\u00f5jutavad tuulepargid kalu muudegi tegurite kaudu. N\u00e4iteks halvendavad merep\u00f5hja ehitust\u00f6\u00f6dega kaasnevad setted n\u00e4htavust vees. Samuti suudavad maismaaga \u00fchendatud kaablitrasside elektromagnetv\u00e4ljad h\u00e4irida kalade looduslikku orientatsiooniv\u00f5imet.<\/p>\n
K\u00f5ik muutused ei pruugi loomadele aga negatiivselt m\u00f5juda. Tuulikute massiivsed vundamendid meelitavad sageli kalu ligi, mist\u00f5ttu suureneb kohalik biomass ja saadaoleva toidu hulk. Lisaks pakuvad tuuleparkide \u00fcmber sageli kehtestatavad kalap\u00fc\u00fcgikeelualad kaladele turvalist varjupaika.<\/p>\n
R\u00e4im on suurep\u00e4rane kuulja<\/p>\n
Kalade kuulmine on Parise s\u00f5nul tunduvalt keerukam, kui esmapilgul tundub. Kuigi vee-elukatel puuduvad v\u00e4liselt n\u00e4htavad k\u00f5rvad, tajub nende sisek\u00f5rv \u00fcmbritsevaid helir\u00f5hu muutusi. Paljud liigid suudavad lisaks registreerida ka veeosakeste liikumist.<\/p>\n
Kuna kalad moodustavad \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesise r\u00fchma, varieerub kuulmisv\u00f5ime liigiti tugevalt. Osa kalu tajub ultraheli, teised j\u00e4lle infraheli. Enamiku liikide kuulmine on siiski teravaim madalatel sagedustel, alla 100 hertsi kuni m\u00f5nesaja hertsini. “Heli aitab kaladel keskkonnas orienteeruda, n\u00e4iteks toitu otsida ja kiskjaid v\u00e4ltida,” m\u00e4rkis Paris.<\/p>\n
R\u00e4im kuulub suure t\u00f5en\u00e4osusega L\u00e4\u00e4nemere parima kuulmisega kalade hulka. Kuigi r\u00e4ime m\u00fcrataluvust polnud varem otseselt uuritud, leidub Atlandi heeringa kohta hulgaliselt andmeid. R\u00e4im on Atlandi heeringa l\u00e4hisugulane ja alamliik. “Kuna neil on v\u00e4ga sarnane kuulmisanatoomia, v\u00f5ib arvata, et r\u00e4im on p\u00e4ris hea kuulja,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Uurimist\u00f6\u00f6 v\u00e4likatsed toimusid aastatel 2023\u20132025 ning kaitstud magistrit\u00f6\u00f6 moodustas osa laiemast teadusprojektist. Paris keskendus just toituva r\u00e4ime reaktsioonile. Katsed tehti s\u00fcgisel, mil r\u00e4im toitub aktiivselt ja ujub Liivi lahe merealal ulatuslikult ringi.<\/p>\n
Hiljem testisid teadlased r\u00e4imede k\u00e4itumist ka kevadisel kudemisajal P\u00e4rnu lahe madalamas vees. Kudealal ei leidnud uurijad m\u00fcrast tulenevat olulist m\u00f5ju, mis on tuuleparkide kavandamise seisukohalt positiivne uudis.<\/p>\n
Peagi j\u00e4tkuvas doktorantuuris soovib Paris uurida l\u00e4hemalt kalade spetsiifilist tajumehhanismi. Teda huvitab eelk\u00f5ige see, kuidas vee-elukad tunnetavad heli tekitatud veeosakeste liikumist. Praegu on see maailmas suhteliselt v\u00e4he uuritud ja tehnoloogiliselt uudne valdkond.<\/p>\n
Tuuleparkide m\u00f5ju hindamisel ei piisa tema hinnangul vaid \u00fche teguri vaatamisest. Arvestada tuleb erinevate m\u00f5jude, n\u00e4iteks m\u00fcra, setete, laevanduse ja teiste muutujate kumulatiivse efektiga. “L\u00f5ppude l\u00f5puks meid ju ikkagi huvitab see, mismoodi see m\u00fcra m\u00f5jutab kogu \u00f6kos\u00fcsteemi, mitte ainult \u00fchte liiki,” s\u00f5nas Paris.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda uuringu tulemus tema s\u00f5nul seda, et tuuleparke v\u00f5iks merre rajada piiranguteta. Samas pole ka p\u00f5hjust karta, et \u00fche tuulepargi m\u00fcra r\u00e4imepopulatsiooni kohe h\u00e4vitaks. “Kindlasti on v\u00e4ga halb m\u00f5te ehitada kogu Liivi lahte tuulikuid t\u00e4is, kuid me peame otsima lahendusi targalt,” v\u00f5ttis Paris teema kokku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kevadel kaitstud magistrit\u00f6\u00f6 uuris avamere tuuleparkide m\u00fcra m\u00f5ju r\u00e4ime k\u00e4itumisele. Selgus, et m\u00fcraallika l\u00e4heduses paikneb r\u00e4imeparv tunduvalt h\u00f5redamalt,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259455,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[62818,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,100930,28,29,19,25,10089,100928,100929,2424,23,24,3079,3269,22,20,30],"class_list":["post-259454","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-avameri","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirke-paris","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raim","tag-raimed","tag-raimeparv","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulepark","tag-tuulikud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117150119569662138","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259454"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259454\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259455"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259454"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259454"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}