\u00dchiskonnal on vaja institutsioone, kus saab esitada ebamugavaid k\u00fcsimusi ilma hirmuta, et juba enne uurimise algust on poliitiliselt v\u00f5i moraalselt m\u00e4\u00e4ratud, milline vastus peab olema. Nii nagu \u00fchiskond vajab vaba ajakirjandust, vajab ta ka vaba teadust, nendib Mari-Liis Jakobson Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
L\u00e4henemas on akadeemilise aasta algus. Hiljemalt n\u00e4dala p\u00e4rast naasevad teadlased, \u00f5ppej\u00f5ud ja \u00fcli\u00f5pilased taas akadeemia seinte vahele, et luua, \u00f5petada ja omandada uusi teadmisi.<\/p>\n
Selles kontekstis, ja t\u00f5ukuvalt Arvamusfestivalil peetud arutelust, kas teadlaskonnast on saanud arvamuskiusu potentsiaalne ohver, olen sel suvel m\u00f5elnud \u00fcsna palju akadeemilise vabaduse t\u00e4henduse \u00fcle.<\/p>\n
Kaasaegne akadeemilise vabaduse idee ulatub v\u00e4hemalt 19. sajandi saksa \u00fclikoolitraditsiooni. Humboldtliku \u00fclikooli keskne m\u00f5te oli, et akadeemia \u00fclesanne on p\u00fc\u00fcelda teadmise poole ning sellesse otsingusse ei tohiks sekkuda v\u00e4lised huvid, ei riigijuhtide, \u00fclikoolijuhtide, rahastajate, poliitiliste liikumiste ega teiste huvigruppide eelistused.<\/p>\n
Selle printsiibi taga on lihtne loogika, et parim teadmine s\u00fcnnib siis, kui teadlane on vaba esitama k\u00fcsimusi, mida tema erialased teadmised peavad oluliseks, ning liikuma teadmiste otsingul sinna, kuhu t\u00f5endid teda juhatavad. Aga selles k\u00e4sitluses piirnes akadeemiline vabadus eesk\u00e4tt akadeemiaga: lihtsustatult \u00f6eldes, uut teadmist aeti taga muust maailmast eraldiseisvas elevandiluutornis.<\/p>\n
Hiljem on sama p\u00f5him\u00f5tet s\u00f5nastatud laiemalt. N\u00e4iteks Ameerika \u00fclikooliprofessorite assotsiatsiooni 1940. aasta avalduses on sedastatud, et see vabadus peab kehtima nii teadust\u00f6\u00f6s kui ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, aga samuti avalikus sf\u00e4\u00e4ris.<\/p>\n
Teadlasel peab olema oma uurimist\u00f6\u00f6s vabadus uurida ja oma uurimistulemusi avaldada mistahes teemal, eeldusel, et ta j\u00e4rgib teadust\u00f6\u00f6 standardeid, rangeid eetikan\u00f5udeid, metoodilisi kaanoneid ning interpreteerib tulemusi v\u00f5imalikult t\u00e4pselt. \u00d5ppej\u00f5ul on vabadus kujundada ise oma kursused, aga seejuures tuleb j\u00e4lgida, et ta ei too sellesse \u00f5ppeainega mitteseotud ja vastuolulist sisu.<\/p>\n
Samuti s\u00e4testas avaldus, et nii nagu ka k\u00f5igile teistele kodanikele, laieneb ka teadlastele s\u00f5navabadus. Aga seejuures kutsutakse teadlasi \u00fcles meeles pidama, et teadlaskonda kuulumisega kaasneb t\u00e4iendav kohustus olla vaoshoitud, austada teiste seisukohti ning teha selgeks, millal r\u00e4\u00e4gitakse enda ja millal oma institutsiooni nimel.<\/p>\n
Oluline on j\u00e4lgida, et oma v\u00e4lja\u00fctlemistega ei kahjustata oma distsipliini v\u00f5i \u00fclikooli mainet, aga seda kohustust on viimasel ajal aina keerulisem t\u00e4ita, kuna avalik diskussioon liigub skandaalip\u00f5hise t\u00e4helepanumajanduse toimeloogika ts\u00fcklis.<\/p>\n
Viimastel aastatel on akadeemilise vabaduse piiramine muutunud \u00fcha laiema levikuga probleemiks<\/a> ja see ei puuduta enam ainult selgelt autoritaarseid riike, vaid ka pika demokraatliku traditsiooniga riike, kus on tekkinud j\u00e4rjest rohkem vaidlusi selle \u00fcle, mida \u00fclikoolides tohib uurida, \u00f5petada v\u00f5i avalikult \u00f6elda, ning kus teadlased on oma uurimist\u00f6\u00f6 v\u00f5i v\u00e4lja\u00fctlemiste t\u00f5ttu sattunud r\u00fcnnakute alla v\u00f5i kaotanud t\u00f6\u00f6koha, v\u00f5i kus \u00f5petamis- ja teadust\u00f6\u00f6d kallutatakse parima teadmise kursilt k\u00f5rvale mitteakadeemilistest taotlustest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n Eestiski on see teema muutunud n\u00e4htavamaks. Arvamusfestivali arutelus joonistus v\u00e4lja mitmeid p\u00f5hjusi ja negatiivseid kogemusi, miks teadlased ei pruugi soovida avalikus arutelus s\u00f5na v\u00f5tta.<\/p>\n Eesti puhul ei paista peamine hirm olevat niiv\u00f5rd see, et teadlane kaotaks oma uurimistulemuste v\u00f5i veendumuste t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6koha. Pigem kardetakse avalikku r\u00fcnnakut, poliitilist sildistamist, meediat\u00e4helepanu v\u00f5i olukorda, kus teadlase p\u00e4devust hinnatakse mitte tema t\u00f6\u00f6, vaid m\u00f5ne \u00fcksiku v\u00e4lja\u00fctlemise p\u00f5hjal.<\/p>\n Kui teadlane hakkab enne avalikku s\u00f5nav\u00f5ttu k\u00fcsima mitte ainult “kas see v\u00e4ide on h\u00e4sti p\u00f5hjendatud?”, vaid ka “mis minuga juhtub, kui ma selle v\u00e4lja \u00fctlen?”, siis v\u00f5ib \u00fchiskond j\u00e4\u00e4da ilma teadmisest, mida tal tegelikult oleks vaja kuulda.<\/p>\n “\u00dclikooli \u00fclesanne ei ole \u00f5petada inimesele, mida ta peab uskuma, vaid aidata tal \u00f5ppida.”<\/p>\n Akadeemilisest vabadusest on tegelikult v\u00f5ita meil k\u00f5igil. Kindlasti \u00fcli\u00f5pilastel. See t\u00e4hendab nendegi jaoks \u00f5igust k\u00fcsida, kahelda ja vastu vaielda. Tudeng ei pea olema oma \u00f5ppej\u00f5u kriitikavaba j\u00fcnger. \u00dclikooli \u00fclesanne ei ole \u00f5petada inimesele, mida ta peab uskuma, vaid aidata tal \u00f5ppida, kust ammutada teaduslikku teadmist ja andma teekaardi, kuidas seda hinnata. Kuidas eristada moraalseid ja poliitilisi veendumusi teadluslikust teadmisest. Seejuures pole \u00fcks teisest \u00fclem, need lihtsalt t\u00e4idavad eri funktsioone.<\/p>\n Ja l\u00f5puks on akadeemilisel vabadusel t\u00e4hendus ka laiemale avalikkusele. \u00dchiskonnal on vaja institutsioone, kus saab esitada ebamugavaid k\u00fcsimusi ilma hirmuta, et juba enne uurimise algust on poliitiliselt v\u00f5i moraalselt m\u00e4\u00e4ratud, milline vastus peab olema. Nii nagu \u00fchiskond vajab vaba ajakirjandust, vajab ta ka vaba teadust.<\/p>\n Akadeemilise m\u00f5tteviisi \u00fcks olulisemaid voorusi on valmisolek tunnistada, et meie praegune teadmine v\u00f5ib olla parim, mis meil praegu on, kuid see ei pruugi olla l\u00f5plik. Uus ja parem informatsioon v\u00f5ib anda aluse uuele ja t\u00e4psemale teadmisele.<\/p>\n See ei t\u00e4henda muidugi, et k\u00f5ik \u00fchiskondlikud v\u00f5i poliitilised k\u00fcsimused oleksid lahendatavad teadusliku meetodiga. K\u00fcll aga v\u00f5iks teaduslikust m\u00f5tteviisist \u00fcle v\u00f5tta valmisoleku oma seisukohti p\u00f5hjendada, eristada teadmist arvamusest ning muuta oma veendumusi siis, kui parem t\u00f5endusmaterjal selleks p\u00f5hjust annab.<\/p>\n Nii et uue akadeemilise aasta peatse alguse puhul soovin teadlastele, \u00f5ppej\u00f5ududele, tudengitele \u2013 ja tegelikult k\u00f5igile teistele ka \u2013 head akadeemilist vabadust ja vastutust. Hoiame teadusliku teadmise n\u00e4htava ja kuuldavana, mitte elevandiluutorni k\u00e4ngitsetuna.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n