![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3058371hd6b9t24.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Postkasti potsatab tellis. Pakendit avades ilmuvad n\u00e4htavale artefaktid minu lapsep\u00f5lvest ja teismeeast, noorema venna meelest j\u00e4llegi on tegemist antiiksete taiestega keda-kotib-muuseumist. Kujundus h\u00f5lmab eilset ja t\u00e4nast, aegunud ja aegade\u00fclest kraami. Tellist lapates ilmutavad end vilksamisi poeetiliselt pealkirjastatud seigad. Teose ankur ja kese on viimasel ajal eesti kirjanduses kuidagi eriti levinud minevikku sukeldumine, aga tasapisi s\u00f5utakse ka tuleviku suunas. See on Kaur Riismaa “V\u00e4sinud valguse teooria”, see on 400-lehek\u00fcljeline p\u00fc\u00fcd talletada eestlaste l\u00e4himinevikku ja k\u00fcsida, mis saab edasi.<\/p>\n
Arhiveerida, dokumenteerida, memuariseerida<\/p>\n
“V\u00e4sinud valguse teooria” pakib enesesse fragmendid aastatest 1997\u20132020, peaaegu terve siinkirjutaja elu. Tegemist on justkui k\u00e4egakatsutava l\u00e4himinevikuga, aga t\u00e4ielik \u00e4ratundmine ja m\u00f5rumagus nostalgia k\u00e4ivitavad t\u00f5en\u00e4oliselt vanemaid, enne taasiseseisvumist s\u00fcndinud p\u00f5lvkondi, samas kui\u00a0zoomer’ile on tegevustiku algusaastad pigem h\u00e4gune m\u00e4lestus, mis teose v\u00e4ltel teravneb. Tundub, et Riismaa on olnud ambitsioonikas ning kirjutanud kahte teost korraga: ajaloo\u00f5pikut minusugustele ja noorematele ning poolfiktiivset (?) memuaari endavanustele ja vanematele. Muretseda ei tasu, k\u00f5igile on midagi. Ainult loetagu, meenutatagu, vajaduse korral guugeldatagu.<\/p>\n
Tervikut kannab m\u00e4lestustes elamise ja tulevikku vaatamise vahelise v\u00f5itluse motiiv. \u00dcldjuhul on tulevik ja sellega kaasnevad muutused p\u00f6\u00f6rdelised ning kaootilised, harvem rahulikud ja loogilised. “V\u00e4sinud valguse teooria” tundub olevat teadlikult kirjutatud ankruks. Elemendiks, millest turbulentsetel aegadel kinni hoida, t\u00f5estuseks, et inimene tuleb nii individuaalselt kui ka kollektiivselt k\u00f5igest l\u00e4bi. Vaatamata sellele, et ka see teos muutub \u00fchel hetkel tolmukoguvaks artefaktiks, on keegi v\u00e4hemalt p\u00fc\u00fcdnud talletada seda kummalist aega, nagu seda oli 20. sajandi l\u00f5pp ja 21. sajandi esimene viiendik. Ja kirjalikult! Mitte telos tehtud piltide v\u00f5i AI-le pakutud\u00a0prompt’iga “maarjamaalased 2000. aastate alguses”. T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6, uurime l\u00e4hemalt.<\/p>\n
Eestlane olen elagu Eesti minu puhas puutumata \u00fche jalaga l\u00e4\u00e4nes EESTI<\/p>\n
“VVT” vundament on eestlus, mis pakub \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu ja samastumist igale kodumaisele lugejale. Nii tegelased kui ka neid \u00fcmbritsev maailm on selgelt sinimustvalged: nurga tagant paistavad kiluleivad, ksenofoobia,\u00a0estonglish, kohuke ja linnahall. Aga midagi on selles peeglis nukraks tegevat ja sellega tabab Riismaa naelapead. Mida aeg edasi, seda enam paistab meid rahvana kandvat omaenese nina ette vahtimine, hirm uue maailma ja sellega kaasas p\u00fcsimise ees. Eestlasi on k\u00fcll k\u00f5iksugustele v\u00f5imudele allutatud, oleme olnud peksukotid-uksematid, k\u00f5rvaltegelased. Sestap v\u00f5ib tunduda, et meil on justkui kaasas\u00fcndinud \u00f5igus v\u00f5\u00f5raid vihata, ent patriotismi ja rahvuse “puhastamise” vaheline piir on \u00f5rn. Romaani tegelane Jan Aun, kes seda teeb, tekitab lugedes \u00f5\u00f5vastust: tema elul\u00e4hedus on t\u00e4ielik, see inimene on telekast v\u00f5i naabrite hoovist tuttav, tema parem\u00e4\u00e4rmuslus j\u00e4rjest normaliseeritum. Riismaa t\u00f5statab probleemi kavalalt, andmata Auna tegelasele otsest hinnangut, kuid samas v\u00f5ib lugeja taibata, et populismi v\u00f5iduk\u00e4ik on oht demokraatiale ja julgeolekule nii fiktiivses kui ka p\u00e4ris-Eestis. Oluline on sellele t\u00e4helepanu juhtida, nagu teeb seda ka Aunale vastanduv noor Loreta. Lisaks parem\u00e4\u00e4rmusluse t\u00f5usule viitab romaan teistelegi murekohtadele: v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse, puhta linnaruumi ja tasuta hariduse teemadele. Kaalukausid on paigas: eestlane olla on uhke, aga kas ka h\u00e4\u00e4, ei tea.<\/p>\n
P\u00f5nev loom on see inimeseloom<\/p>\n
Vormilt m\u00f5jub “V\u00e4sinud valguse teooria” nagu aastaid v\u00e4ltav seriaal. Teose peat\u00fckid on jaotatud osadeks, millest iga\u00fcks v\u00f5tab l\u00e4hema vaatluse alla m\u00f5ne perioodi, koha, s\u00fcndmuse v\u00f5i konkreetse tegelase loo, ning see lahendus tundub mahult niiv\u00f5rd ambitsioonika \u00fclesande tarvis hea, t\u00e4nap\u00e4eva lugejale ja tulevastele p\u00f5lvedele s\u00f6\u00f6davaim lahendus. Lugejale n\u00e4idatakse l\u00fchikesi klippe pikalt filmilindilt, mida autor edasi kerib, vajutades\u00a0rewind’i ja\u00a0forward’it,\u00a0play’d ja stoppi seal, kus vaja, nii et atmosf\u00e4\u00e4r kehtestub eelk\u00f5ige dialoogidest, naljadest, viidetest ja detailidest. Tihedat, toimekat ja p\u00f6\u00f6rlevat maailma t\u00e4iendab Riismaa lakooniline ja irooniline stiil, mis ei lase lugejal mugavaks muutuda.<\/p>\n
Nagu elu, areneb ka teos muutuste meelevallas ja lootuses, et lugeja p\u00fcsib selle tempoga kaasas. Ent ree peale saamisega on esialgu t\u00fckk tegemist. Killustunud motiivid, kohati kr\u00fcptilised tegevusliinid ja tegelaste rohkus n\u00f5uavad ka kogenud lugejalt kannatlikkust. Kaasas p\u00fcsimine muutub kergemaks, kui tegelaste lood hakkavad tasapisi lahti hargnema. Siin on unelev, ent asjalik arhitekt Paavo Paavo, talle \u00fche\u00f6\u00f6suhtest s\u00fcndinud isep\u00e4ine Loore\/Loreta, p\u00e4ikesenaine Adelia, PTSHga paadunud rahvuslane Jan Aun, k\u00fclaprohvet Jeeli-Jeeli, Tartu vaimu saadik Saale Pruu, \u00e4rivaistuga perekond Tiidus \u2013 pilt on kirju, kuid elutruu. Kokku m\u00f5juvad nad naljaka suguv\u00f5sana, kus k\u00f5ik on omavahel seotud ning samas selle ajastu inimeste ja meelelaadi selgelt v\u00e4lja joonistatud protot\u00fc\u00fcbid. Nad kogevad maailma maksimaalselt, laveerides kohanemise ja stagneerumise, v\u00e4ikese ja mastaapse, olme ja \u00fcldfilosoofiliste k\u00fcsimuste vahel.<\/p>\n
Riismaad huvitab inimene k\u00f5ige t\u00e4iega \u2013 puuduste ja vigade, \u00f5nnestumiste ja voorustega. Mis algab romantika ja nostalgiaga, vaheldub traagika ja leinaga ning l\u00f5peb taas lootuse, \u00f5ppetundide ja lubadustega oma l\u00fchikest elu paremini elada. See ilustamata r\u00f5\u00f5m elus olemisest enesest ongi teose suurim tugevus. Sarnaselt Jan Aunaga, kes k\u00e4ib l\u00e4bi k\u00f5ige konarlikuma, ent huvitavama ps\u00fchholoogilise kaare, paistab ka autor siiralt uskuvat inimestesse ja nende lugudesse. Samas kipuvad need lood j\u00e4\u00e4ma pealiskaudsete tegelaste, stilistiliselt p\u00f5hjendamatu iroonia ja kiirustamise l\u00f5ksu. Meie kapitaliseerunud ja t\u00e4helepanuraskustega \u00fchiskonnas \u2013 ikka tegu teo, inimene inimese ning aeg aja otsa, nagu konveieril \u2013 tekib igatsus teadliku aegluse j\u00e4rele, Riismaa kirjeldab aga teoses elavalt sedasama \u00fchiskonda tema enese p\u00f5him\u00f5ttel.<\/p>\n
Achilleuse kand<\/p>\n
Mainitud pealiskaudsus toob meid aga \u00fche raamatu probleemseima k\u00fclje juurde, milleks on autori suutmatus kujutada naistegelasi. Nagu n\u00e4itlejatelgi, on kirjanikel t\u00e4ielik voli luua tegelasi, kes ei \u00fchti nende endi isikuga. Kui aga sellised rollim\u00e4ngud muutuvad sisuliseks v\u00f5i eetiliseks pinnuks silmas, kannatab selle k\u00e4es kogu tervik. “VVTs” see juhtubki \u2013 naistegelased on enamasti pinnud, kes kasvavad palkideks. Juurdep\u00e4\u00e4s meestele on kordades parem: tegelased on usutavad, l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tatud, terviklikud inimesed. Aga naist, kellele kaasa elada, ei ole \u2013 “VVT” naistegelased m\u00f5juvad iganenud stereot\u00fc\u00fcpide v\u00f5i poolnilbete fantaasiatena. Selline tegelasloome on mage, ebaatraktiivne ja arusaamatu.<\/p>\n
Probleem ei ole kvantiteet, vaid kvaliteet, sest \u00f5igupoolest on naistegelasi palju. Teravaim pind paljude seas on Loreta, kelle iseloom kehtestub k\u00fcll Jan Auna k\u00f5rval pea k\u00f5ige tugevamalt, kuid see saavutatakse v\u00e4\u00e4rate vahenditega. Riismaa kirjutatud Loore\/Loreta on v\u00e4iksest saati isep\u00e4ine ja hakkaja, mida kinnitavad t\u00e4iskasvanute kulul tehtud naljad, s\u00f5prus Jeeli-Jeeliga ja kindel plaan saada filmitegijaks. Ent hetkest, mil Loore muundub teismeliseks Loretaks, ei m\u00f5ju ta enam inimese, vaid t\u00e4iskasvanud mehe fantaasiana \u2013 kujutelmana, milline \u00fcks\u00a0quirky, manic pixie dream girl\u00a0v\u00f5iks olla. Loreta, kes on t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5eldud olema tundlik, taibukas ja s\u00f5naosav, on enamasti ninatark ja ligip\u00e4\u00e4smatu. Loreta k\u00f5nepruuk, mida ilmestavad nii pseudointelligentsed repliigid kui ka poeetilised ja kr\u00fcptilised vastused, ei m\u00f5ju mitte n\u00e4idetena teismeea naiivsusest v\u00f5i turtsakusest, vaid autori eemalet\u00f5ukava v\u00f5ttena kirjutada noor naine vanemaks, kui ta tegelikult on. See m\u00f5jub k\u00fcllaltki h\u00e4irivalt. Kui Loreta aga vanemaks saab, siis ebameeldiv ninakus ja\u00a0quirkyness\u00a0j\u00e4\u00e4vad, aga tema head omadused \u2013 nagu usinus, iseseisvus ja ambitsioonikus \u2013 taanduvad j\u00e4rjekindlalt, kuni leiavad antiklimaktilise l\u00f5pu. Tragi kodukohaaktivist ja inimhingeinsener metamorfeerub m\u00f5isapreiliks, abikaasa Roberti k\u00e4epikenduseks.<\/p>\n
Sama skaala teises otsas tegutsevad Adelia ja Marion. Adelia k\u00e4ib l\u00e4bi klassikalise kaare: nooruses romantilis-fantastiline P\u00e4ikesenaine muutub aastate jooksul “lihtsalt” naiseks, emaks, mitmet\u00e4henduslikuks lihaks (vt lk 222), hiljem ekskaasaks. Adelia funktsioon paistab olevat t\u00e4iendada Paavot ja tema lugu, mitte eksisteerida eraldiseisva mitmetahulise tegelasena, kelle tegutsemise tagamaid meile avataks. Kujutelm P\u00e4ikesenaisest (ent mitte Adeliast!) r\u00f5hub Paavot, kes igatseb fantaasia, mitte naise enda j\u00e4rele (vt lk 236, 242). Nii leiab keskeakriisis vaevlev Paavo aseaine krapsakas assistendis Marionis, kelle eesm\u00e4rk, nagu ilmneb, on olla eelk\u00f5ige f\u00fc\u00fcsiliste naudingute pakkuja.<\/p>\n
Loreta-, Adelia- ja Marioni-suguste tegelaste probleem seisneb asjaolus, et nende funktsioon on teenida \u00fche t\u00e4iskasvanud mehe loomingulisi huve \u2013 toimetada maailmas, mis vaatamata k\u00f5igele on ikkagi meeste oma, naised lihtsalt eksisteerivad selles. Sellise m\u00f5tte kinnistamine on kohatu ja iganenud. Luua 2026. aastal naistegelasi, kes on meeste “alluvuses”, nende pealiskaudsed, dekoratiivsed fantaasiad \u2013 v\u00f5i seda k\u00f5ike korraga \u2013, on lame.<\/p>\n
Raamatu peamine idee m\u00e4letada minevikku, et vaadata tulevikku t\u00fchistab iseend hetkel, mil saab selgeks, et jutustatav lugu on vaatamata k\u00f5igile pingutustele peamiselt taas lihtsalt \u00fche mehe lugu. Astutakse \u00fcks samm edasi ja kaks tagasi, kinnistatakse iidseid stereot\u00fc\u00fcpe, milline \u00fcks naine on v\u00f5i v\u00f5iks olla. Seda mina oma ajalooraamatusse ei taha, seda on juba piisavalt.<\/p>\n
Nad \u00fctlevad, et elu\u00a0goes on<\/p>\n
Teos n\u00e4ikse olevat justkui k\u00f5igile: eri p\u00f5lvkondadest ja keskkondadest peategelased, sarkastiline huumor, p\u00fc\u00fcdlus olla relatable. Raamat on ambitsioonikas, ent j\u00e4\u00e4b teatud hetkedel endale ette: p\u00fc\u00fcd olla korraga nii ajastutruu olustikukirjeldus, memuaar kui ka m\u00f5tisklus eestlaste ja laiemalt inimeste \u00fcle teeb k\u00f5ik sarnaselt kaanekujundusega kirjuks ja \u00fcsna rabedaks. “V\u00e4sinud valguse teooria” on \u00f5nnestunud pealkiri. N\u00e4iliselt on selles midagi suurt, aegade\u00fclest, ent raamatu l\u00f5ppedes j\u00e4\u00e4b suhu vaid n\u00f5rk pseudofilosoofilise m\u00f5istatuse maik. Kes aga suudab andeks anda naistegelaste n\u00f5rkuse ja on n\u00f5us tegelastele kaasa elamisega vaeva n\u00e4gema, v\u00f5ib leida ilusaid ja ehedaid hetki. V\u00e4ltimaks eestlaslikult vinguvat l\u00f5ppu, j\u00e4tan siia teose k\u00f5ige liigutavama dialoogi (minu jaoks,\u00a0ofc).\u00a0Life goes on\u00a0niikuinii, ent kuni me ei ole \u00fcksi, on tegelikult k\u00f5ik ikkagi v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
“Kas sul on kuhugi minna praegu? L\u00e4hed sa tagasi?” k\u00fcsis Paavo .. .
“Jah, mul on keegi, kes mind ootab. On kogu aeg oodanud,” vastas Loreta. “Sul on kuhugi minna?”
“Ma vist, ma ei tea, ma l\u00e4hen \u2026 mul on vist ka midagi, midagi peab \u2026 Seisma korraks kuskil ja m\u00f5tlema. Et saaks \u00fchele poole.”
“Siis l\u00e4hen mina edasi. Ja sina pead korraks minema tagasi.”
(lk 405)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Postkasti potsatab tellis. Pakendit avades ilmuvad n\u00e4htavale artefaktid minu lapsep\u00f5lvest ja teismeeast, noorema venna meelest j\u00e4llegi on tegemist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259489,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[13198,37,33,35,173,34,36,13197,140],"class_list":["post-259488","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-vasinud-valguse-teooria","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaur-riismaa","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117150320580083939","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259488","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259488"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259488\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259488"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259488"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259488"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}