N\u00e4dal enne uue kooliaasta algust on Eestis koolikohata 1893 p\u00f5hikooli l\u00f5petanut, neist 761 elab rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, r\u00e4\u00e4kis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) haridustaristu ja -v\u00f5rgu osakonna n\u00f5unik Kadi Serbak.<\/p>\n
Serbaki s\u00f5nul j\u00e4lgib HTM igap\u00e4evaselt koolikohtade leidmise hetkeseisu. Kuna j\u00e4tkuvastuv\u00f5tud koolidesse veel k\u00e4ivad, pole HTM-il veel t\u00e4ielikku \u00fclevaadet noortest, kes pole peale p\u00f5hikooli l\u00f5petamist uut \u00f5ppekohta leidnud. Koolid peavad vastuv\u00f5etud \u00f5pilased kandma Eesti hariduse infos\u00fcsteemi, kust HTM n\u00e4eb, palju \u00f5pilasi veel koolikohata on.<\/p>\n
HTM-i \u00f5ppimiskohustuse projektijuht K\u00fclli Solo s\u00f5nas, et paljudes koolides ei tehta seda vastuv\u00f5tuprotsessi k\u00e4igus ning on noori, kes on saanud koolikoha, aga pole infos\u00fcsteemi kantud.<\/p>\n
L\u00f5plik p\u00f5hikoolil\u00f5petajate arv, kes edasi \u00f5ppima ei l\u00e4he, selgub 10. septebri paiku. HTM-i andmete j\u00e4rgi on eelmistel aastatel olnud umbes 800 p\u00f5hikoolil\u00f5petajat, kes edasi \u00f5ppima ei l\u00e4he. Prognoos on sama ka selleks aastaks.<\/p>\n
Serbaki s\u00f5nul proovib ministeerium praeguse olukorra lahendamiseks leida koost\u00f6\u00f6s kohalike omavalitsustega lahendusi.<\/p>\n
Ministeeriumis anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas muuta p\u00f5hikooli l\u00f5petamine ja koolikohtade leidmine tuleval aastal ladusamaks ja stressivabamaks. “Oleme andnud ka Tallinna linnale teada, et soovime arutada v\u00f5imalusi suurendamaks ettevalmistava \u00f5ppe kohtade tellimust Tallinna rakenduslikus kolled\u017eis,” \u00fctles Serbak.<\/p>\n
J\u00e4tkuvastuv\u00f5tt k\u00e4ib<\/p>\n
Haridusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja \u00dclle Matsin \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal ERR-ile, et koolides k\u00e4ivad iga p\u00e4ev j\u00e4tkuvastuv\u00f5tu tegevused, mis t\u00e4hendab, et l\u00f5puks leiavad k\u00f5ik \u00f5pilased endale \u00f5ppekoha.<\/p>\n
“Kindlasti \u00f5pikohustuse t\u00e4itmiseks \u00f5ppekoht on ja kui \u00f5pilased praegusel hetkel vajavad veel n\u00f5ustamist, v\u00f5ib julgelt v\u00f5tta nende koolidega \u00fchendust, kus vastuv\u00f5tud veel k\u00e4ivad,” lausus Matsin.<\/p>\n
“K\u00f5ik \u00f5ppijad leiavad \u00f5ppimiseks v\u00f5imalusi. Riigi ja linna koost\u00f6\u00f6s peaks tegelikult Tallinnas j\u00e4tkuma \u00f5pekohti l\u00f5puks k\u00f5ikidele \u00f5pilastele,” kinnitas ta.\u00a0<\/p>\n
Tallinna abilinnapea Andrei Kante \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal, et p\u00f5hjus, miks nii paljudel noortel ei ole oma edasi\u00f5ppimise v\u00f5imaluste osas veel augusti l\u00f5pus selgust, on see, et p\u00f5hikool lastakse l\u00f5petada \u00f5pioskusteta noortel.<\/p>\n
Matsin oli n\u00f5us, et p\u00f5hihariduse k\u00e4es on mitu v\u00f5tit: p\u00f5hikoolil\u00f5petaja peaks saama n\u00f5u, kuhu \u00f5ppima minna ja olema kursis, et kutseerialades peitub palju \u00f5ppimisv\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n
“Me oleme tegelikult seda varem ka v\u00e4lja toonud oma s\u00f5numis, et just p\u00f5hikooli karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustamine on oluline ja p\u00f5hikooli ettevalmistus kolmanda kooli astme l\u00f5pus \u00f5pilast liikuma edasi on v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Selles osas kahtlemata \u00f5igus,” \u00fctles haridusministeeriumi osakonnajuhataja.<\/p>\n
Ka Tartus on koolikohata noori<\/p>\n
Tartu linnas oli reedese seisuga kokku umbes sada noort, kes pole koolikohta leidnud, seda otsinudki v\u00f5i on Eestist \u00fcldse lahkunud, nagu n\u00e4iteks Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud. See arv on aga veel pidevas muutumises, s\u00f5nas Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave.<\/p>\n
Ta r\u00e4\u00e4kis, et Tartus k\u00e4ib j\u00e4tkuvastuv\u00f5tt m\u00f5nes g\u00fcmnaasiumis ja kutse\u00f5ppeasutuses, nagu Tartu rakenduslikus kolled\u017eis ja Tartu kunstikoolis. “Praegu k\u00e4ib kandideerimine ja protsess on pooleli ehk tegelikult ma arvan, et 1.septembriks j\u00e4\u00e4b neid veel v\u00e4hemaks, kes ei ole endale \u00f5ppekohta leidnud,” nentis Raave.<\/p>\n
\u00d5ppimiskohustusega seoses k\u00e4ivitub sel \u00f5ppeaastal esmakordselt ka ettevalmistav \u00f5pe, mis on m\u00f5eldud kuni 18-aastastele noortele, kes vajavad p\u00e4rast p\u00f5hikooli tuge, et j\u00e4rgmisele haridusastmele suunduda.<\/p>\n
Raave s\u00f5nul on Tartu n\u00e4itel probleem see, et nii Tartu kunstikoolis kui ka rakenduslikus kolled\u017eis on juba t\u00e4is k\u00f5ik riigi poolt tellitud ettevalmistava \u00f5ppe kohad.<\/p>\n
Raave \u00fctles, et koolidel oli v\u00f5imalus \u00f5pilasi ettevalmistavasse \u00f5ppesse juba ise vastu v\u00f5tta. “\u00d5pilased kandideerisid, koolid v\u00f5tsid nad vastu, aga n\u00fc\u00fcd pole ettevalmistava \u00f5ppe kohti k\u00f5ige keerulisemale \u00f5pilaskonnale, kes koolikohta ei leia,” selgitas ta. Raave hinnangul on vaja teha neid kohti juurde.<\/p>\n
Ettevalmistav \u00f5pe peaks olema \u00e4\u00e4rmuslik meede<\/p>\n
Solo s\u00f5nul v\u00f5ib k\u00e4imasolev j\u00e4tkuvastuv\u00f5tt ka ettevalmistava \u00f5ppe kohtades muutusi tuua, aga \u00f5ppekohtade arvu osas peetakse kohalike omavalitsustega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.<\/p>\n
“Ettevalmistav \u00f5pe on \u00e4\u00e4rmuslik vahend, m\u00f5eldud just nendele 800-le, mitte edasi \u00f5ppivale noorele,” s\u00f5nas Solo.<\/p>\n
Veel augusti alguses selgus, et HTM tahab tulevast aastast alustada vastuv\u00f5ttu ettevalmistavasse \u00f5ppesse 1. septembrist ehk p\u00e4rast p\u00f5hi- ja j\u00e4tkuvastuv\u00f5ttu. See peaks tagama, et ettevalmistavat \u00f5pet pakutakse vaid neile noortele, kellel pole 1. septembriks \u00f5ppekohta v\u00f5i kes vajavad t\u00e4iendavat tuge.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4dal enne uue kooliaasta algust on Eestis koolikohata 1893 p\u00f5hikooli l\u00f5petanut, neist 761 elab rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, r\u00e4\u00e4kis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":259601,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,23576,31,32,2819,3932,21,28,29,19,4435,25,23,24,22,20,41019,30],"class_list":["post-259600","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevalmistav-ope","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasium","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pohikool","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vastuvott","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117150811725282751","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259600","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259600"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/259600\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/259601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259600"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=259600"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=259600"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}