![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3780661h3e71t24.jpg\"\/)
Lennart Meri ja Rein Taagepera valimisplakatid. Autor\/allikas: Urmet Koogi erakogu<\/p>\nIseseisvuse taastanud Eesti esimesed, 1992. aasta presidendivalimised erinesid k\u00f5ikidest j\u00e4rgnevatest, sest presidendivalimised toimusid rahvah\u00e4\u00e4letusena.<\/p>\n
15. juulil algatati nii Lennart Meri kui ka Arnold R\u00fc\u00fctli \u00fclesseadmine. 21. juulil lisandus Jaks Lankotsi ja Uno Ruusi, 24. juulil Lagle Pareki, 27. juulil Miina Hinti ja 3. augustil Rein Taagepera \u00fclesseadmine presidendi kandidaadiks.<\/p>\n
6. augustil teatas loobumisest Hint, 11. augustil Lankots. T\u00e4htajaks n\u00f5utavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda Ruus.<\/p>\n
20. augustil registreeriti presidendi kandidaatideks Meri (kogus 11 491 toetusallkirja), R\u00fc\u00fctel (21 009), Parek (10 839) ja Taagepera (14 887).<\/p>\n
Rahvah\u00e4\u00e4letusel sai enim h\u00e4\u00e4li Arnold R\u00fc\u00fctel (41,8 protsenti). Lennart Meri kogus 29,5 protsenti ja edestas suhteliselt napilt Rein Taagepera (23,4 protsenti).<\/p>\n
16. septembril pidasid neli kandidaati: Lagle Parek, Arnold R\u00fc\u00fctel, Lennart Meri ja Rein Taagepera debati ETV-s.<\/p>\n
Presidendikandidaatide debatt ETV-s:<\/p>\n
Neli p\u00e4eva hiljem, 20. septembril toimus rahvah\u00e4\u00e4letus.<\/p>\n
Kuid et mitte \u00fckski presidendikandidaat ei saanud \u00fcle poole h\u00e4\u00e4letamisest osa v\u00f5tnud valijate h\u00e4\u00e4ltest, siis ei osutunud keegi valituks. Vastavalt presidendivalimiste seadusele l\u00e4ks valik riigikogule ja h\u00e4\u00e4letussedelitele kanti kahe populaarsema kandidaadi ehk Arnold R\u00fc\u00fctli ja Lennart Meri nimed.<\/p>\n
Et 1992. aasta septembris toimunud riigikogu valimistel oli v\u00f5imule tulnud Isamaa ja Meri oli olnud just Isamaa presidendikandidaat, polnud \u00fcllatav, et parlamendis sai Meri R\u00fc\u00fctlist rohkem h\u00e4\u00e4li (Meri 59, R\u00fc\u00fctel 31, kehtetuid sedeleid oli 11) ning valiti 5. oktoobril 1992 taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks.\u00a0<\/p>\n
“Lennart astus \u2013 esimest korda, hiljem tegi ta seda korduvalt \u2013 v\u00e4lja intellektuaali sussidest ja tegi m\u00f6\u00f6da Eestit v\u00e4ga p\u00f5hjaliku kampaania.”<\/p>\n
Toona Meri kampaaniameeskonda kuulunud Tiit Pruuli meenutas, et R\u00fc\u00fctli edu tagas rahval\u00e4hedane ja rahvale arusaadav kuvand ning taasiseseisvumise s\u00fcmboliks olemine. Merit iseloomustas tollal teatav arrogants ja s\u00fcgav intellektuaalsus, mis m\u00f5nede seas tekitas v\u00f5\u00f5ristust. Et rahvale l\u00e4hemale minna, v\u00f5ttis Meri ette suure kampaania s\u00f5ites m\u00f6\u00f6da Eestit ringi.<\/p>\n
“Lennart astus \u2013 esimest korda, hiljem tegi ta seda korduvalt \u2013 v\u00e4lja intellektuaali sussidest ja tegi m\u00f6\u00f6da Eestit v\u00e4ga p\u00f5hjaliku kampaania. Ta s\u00f5itis m\u00f6\u00f6da Eestit sadu tuhandeid kilomeetreid kampaania-autoga ja kohtus inimestega. Nii et see oli v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6,” r\u00e4\u00e4kis Pruuli.<\/p>\n
“Meri kampaaniameeskonna p\u00f5hiline strateegia oli ju algusest peale see, et me saime aru, et esimeses (rahvah\u00e4\u00e4letuse -toim) voorus Arnold R\u00fc\u00fctlit v\u00f5ita ei ole v\u00f5imalik. P\u00f5hiline strateegia oligi see, et R\u00fc\u00fctlil ei \u00f5nnestuks esimeses voorus saada valdavat enamust ja asi l\u00e4heks edasi [riigikogusse],” s\u00f5nas Pruuli.<\/p>\n
Lennart Meri kampaaniavideo ETV-s. Meri usutles Urmas Reitelmann:<\/p>\n
R\u00fc\u00fctli ja Meri konkurentsi meenutades lausus Pruuli veel, et ta ei m\u00e4leta, et R\u00fc\u00fctel oleks oma vaateid kampaania ajal nii selges\u00f5naliselt esitanud. “Tema trumbid olid suur tuntus ja h\u00f5bedased lokid, ja sellest oli talle kindlasti kasu. Ta ei pidanud nii palju oma vaadetega tegelema,” s\u00f5nas Pruuli.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes oli Pruuli s\u00f5nul v\u00e4ga oluline Rein Taagepera v\u00e4ljatulek, kelle \u00fcks motiive oligi toetada Merit ja sellega “s\u00fc\u00fca” rahvah\u00e4\u00e4letusel R\u00fc\u00fctli h\u00e4\u00e4li. Mingit kokkulepet Taageperaga Meri meeskonnal Pruuli s\u00f5nul siiski polnud.<\/p>\n
“Taagepera oli ikkagi s\u00f5ltumatu ja suver\u00e4\u00e4nne kandidaat, nii et mingeid kokkuleppeid ei olnud. Objektiivselt Taagepera v\u00e4ljatulek aitas sellele kaasa ja sellega me arvestasime, et see v\u00f5ib nii olla, aga mingeid kokkuleppeid ei olnud.”<\/p>\n
Taagepera: mulle ei meeldinud v\u00e4ljavaade, et endine \u00fclemn\u00f5ukogu presiidiumi esimees saaks vabaneva Eesti presidendiks<\/p>\n
Lennart Meri ja Rein Taagepera valimisplakatid. Autor\/allikas: Urmet Koogi erakogu<\/p>\n
Rein Taagepera ise meenutas, et tema kandideerimist soovis nii Rahvarinne, kes talle lausa Eestisse saabudes lennujaama vastu tuli, ja isegi Lennart Meri. Ta ise soovis oma kandideerimisega toetada Meri kandidatuuri. Taagepera meenutas, et esialgu \u00fctles ta Rahvarindele siiski ei, aga seej\u00e4rel tuli telefonik\u00f5ne Helsingis olnud Lennart Merilt, kes palus tal kandideerida.<\/p>\n
“Miks tahab keegi v\u00f5istlevat kandidaati? Lennart \u00fctles, et tal on terviseh\u00e4dad ja kui temagi midagi juhtub, siis oleks keegi teine. Ma teadsin h\u00e4sti, kus tal terviseh\u00e4da oli. See oli Lippmaa ja R\u00fc\u00fctli seltskonna s\u00fc\u00fcdistused, et miks Stalin sinu perekonda ei k\u00fc\u00fcditanud ja maha ei nottinud. Miks sa ellu j\u00e4id.”<\/p>\n
“Nii, et \u00fchelt poolt oli Rahvarinde soov oma kandidaati v\u00e4lja panna ja teiseltpoolt Meri ringkonna siht, et R\u00fc\u00fctli toetajad ei arvaks, et kui nad laimukampaaniaga Meri sunnivad v\u00e4lja langema, et siis on neil tee t\u00fchi. Ma n\u00f5ustusin, sest mulle esitati soovi kahelt poolt ja ka mulle endale ei meeldinud see v\u00e4ljavaade, et endine \u00fclemn\u00f5ukogu presiidiumi esimees saaks vabaneva Eesti presidendiks,” r\u00e4\u00e4kis Taagepera.<\/p>\n
“Ma teadsin h\u00e4sti, kus Meril terviseh\u00e4da oli. See oli Lippmaa ja R\u00fc\u00fctli seltskonna s\u00fc\u00fcdistused, et miks Stalin sinu perekonda ei k\u00fc\u00fcditanud ja maha ei nottinud.”<\/p>\n
Et Meri rahvah\u00e4\u00e4letusel R\u00fc\u00fctlile alla j\u00e4i, oli Taagepera s\u00f5nul tingitud tema kandideerimisest.<\/p>\n
“Kui Lennart mulle helistas, siis ma \u00fctlesin, et kui ma l\u00e4hen kandideerima, siis ma l\u00e4hen v\u00f5idu peale v\u00e4lja ja katsun sind ka v\u00f5ita. Ja ta v\u00f5ttis selle teatavaks,” s\u00f5nas Taagepera.<\/p>\n
Taagepera s\u00f5nul oli Meri meeskonna kalkulatsioon, et Taagepera v\u00f5tab Merilt rohkem h\u00e4\u00e4li \u00e4ra kui R\u00fc\u00fctlilt, aga piisavalt palju ka R\u00fc\u00fctlilt, et ta ei saaks esimeses voorus 50 protsenti t\u00e4is.<\/p>\n
“Sest me olime ju Lennartiga samal lainel ja v\u00f5istlesime sama valijaskonna poolt,” lausus Taagepera.<\/p>\n
Taagepera s\u00f5nul j\u00e4i ta valimistel Merile alla, sest rahvas soovis, et president tuleks Eestist ja oleks keegi, kes on taasiseseisvumise saavutamises olulist rolli m\u00e4nginud. K\u00fcll aga n\u00e4itasid Taagepera s\u00f5nul m\u00f5ned arvutused, et tema populaarsus l\u00e4ks t\u00f5usujoones ja kui kampaania oleks n\u00e4dal kauem kestnud, oleks ta Merist m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.<\/p>\n
Lennart Meri ametivanne riigikogus:<\/p>\n
Meri valiti parlamendis presidendiks 5. oktoobril (Meri 59, R\u00fc\u00fctel 31, kehtetuid sedeleid oli 11) . Vaid kuu hiljem novembris 1992 uuris Emor, kuidas on Lennart Meri tulnud toime presidendi kohustustega? Vaid 32 protsenti vastanutest \u00fctles, et Meri on presidendina hakkama saanud h\u00e4sti. Sisuliselt sama palju, 31 protsenti oli neid, kes arvasid, et halvasti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolmandik ei omanud seisukohta.<\/p>\n
Nii madal toetus presidentuuri alguses oli loogiline ja seletatav suuresti sellega, et R\u00fc\u00fctel oli olnud eelnenud rahvah\u00e4\u00e4letusel populaarseim kandidaat. Meri toetus m\u00f5istagi nii madalaks ei j\u00e4\u00e4nud. Aasta hiljem ehk detsembris 1993 hindas Meri t\u00f6\u00f6d presidendina positiivselt juba 58 protsenti. Negatiivselt suhtujate osakaal oli j\u00e4\u00e4nud sisuliselt samaks ehk 34 protsenti.<\/p>\n
T\u00f5usutrend j\u00e4tkus ning m\u00e4rtsis 1995 (kui toimusid ka riigikogu valimised) hindas Meri t\u00f6\u00f6d presidendina positiivselt juba 72 protsenti. Kuid mis ehk olulisem, kriitilise hinnanguga vastajate arv oli kahanenud 18 protsendile ehk kaks korda.<\/p>\n
Galerii Lennart Meri esimesest t\u00f6\u00f6p\u00e4evast Eesti presidendina 6. oktoobril 1992:<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3780697hf6dct28.jpg\"\/)
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iseseisvuse taastanud Eesti esimesed, 1992. aasta presidendivalimised erinesid k\u00f5ikidest j\u00e4rgnevatest, sest presidendivalimised toimusid rahvah\u00e4\u00e4letusena. 15. juulil algatati nii…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[101091,7609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3007,19,25,83865,16450,23,24,22,20,30],"class_list":["post-260106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-1992-aasta-presidendivalimised","tag-arnold-ruutel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennart-meri","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rein-taagepera","tag-tiit-pruuli","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117154398197235291","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}