Eestis on kildkondi, kelle jaoks on “p\u00f5levkivi” ropp s\u00f5na, mis t\u00e4hendab midagi tossavat ja saastavat ja mille kasutamine tuleb viivitamata l\u00f5petada. Nende arvajate h\u00e4\u00e4l j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama ka poliitikute k\u00f5rvus, kuna eriti enne 2027. aasta m\u00e4rtsi ei taha keegi ju mingit osa elanikkonnast, et mitte \u00f6elda valijaskonnast, n\u00e4rvi ajada, kirjutab Aivar Kokk.<\/p>\n
2027. aasta m\u00e4rts on p\u00f5levkivi tulevikku silmas pidades \u00fclioluline t\u00e4rmin. Me vaatame seda enamasti koduses kontekstis: ees ootavad riigikogu valimised ja Eesti kodanikud valivad riigile j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks kursi. Aga m\u00e4rtsis kukub ka \u00fcks teine k\u00e4gu: Euroopa Komisjon<\/a> on seadnud 2027. aasta esimese kvartali t\u00e4htajaks, mil l\u00fc\u00fcakse lukku heitmekaubanduss\u00fcsteemi (ETS) muudatused.<\/p>\n Eelmisel n\u00e4dalal l\u00f5id kaks p\u00f5levkiviga tegelevat ettev\u00f5tet, Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp, oma kirjades kliimaministeeriumile valju h\u00e4irekella, et v\u00e4lja pakutavad muudatused t\u00e4hendavad Eesti \u00fchele k\u00f5ige tulusamale majandusharule l\u00f5ppu juba viie aasta p\u00e4rast.<\/p>\n Sealjuures on oluline r\u00f5hutada, et me ei r\u00e4\u00e4gi p\u00f5levkivist enam ammu selle elektrikateldesse k\u00fchveldamise kontekstis. Vaevalt leidub Eestis erakonda v\u00f5i isegi inimest, kes arvaks, et meie elektritootmise tulevik saaks tugineda vaid \u00fchele toorainele. Praegune fookus, mille p\u00e4rast muret tuntakse, on p\u00f5levkivi\u00f5li tulevik. Ajastus on s\u00fcmboolne, sest sel neljap\u00e4eval avatakse Enefit 280-2 \u00f5litehas.<\/p>\n Julgeoleku k\u00fcsimus<\/p>\n Miks sellist tootmist Eestile vaja on, seda ei saa \u00fche lause v\u00f5i argumendiga kokku v\u00f5tta, aga toon v\u00e4lja mitteammendava loetelu.<\/p>\n “Investeeringute tegemisega saame oluliselt v\u00e4hendada Eesti s\u00f5ltuvust v\u00e4lismaisest toorainest, mis on eriti oluline praeguses julgeolekuolukorras.”<\/p>\n P\u00f5levkivi\u00f5li saab olla nii ekspordikaup ehk majanduse elavdaja kui ka strateegiline reserv ajal, mil rahvusvahelisel turul ilmnevad teiste vedelk\u00fctuste tarneraskused. Sealjuures on p\u00f5levkivi\u00f5li tootmise “k\u00f5rvalproduktiks” uttegaas, mille k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab traditsioonilist maagaasi, ehk vastavate investeeringute tegemisega saame oluliselt v\u00e4hendada Eesti s\u00f5ltuvust v\u00e4lismaisest toorainest, mis on eriti oluline praeguses julgeolekuolukorras.<\/p>\n Tegu pole laest v\u00f5etud stsenaariumiga, Eestil on v\u00e4rske kogemus t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algusest ja Venemaa p\u00f5hjustatud energiakriisist Euroopas. Kui uued rahvusvahelised tarneahelad alles moodustati, kasutas Eesti kohalikku p\u00f5levkivi\u00f5li alternatiivina maagaasile muuhulgas toasooja tagamiseks (ETS-i planeeritud muudatuste j\u00e4rgi l\u00e4heks Eesti Energia v\u00e4itel k\u00fcttearved suuremaks nii Tallinnas kui ka Narvas, aga sellel teemal ma hetkel pikemalt ei peatu).<\/p>\n Hormuzi v\u00e4ina l\u00e4bivad gaasitarned pole normaliseerunud, seega peame l\u00e4htuma pragmaatikast ja ei tohi kodumaist tootmisv\u00f5imekust hinnata ainult tavap\u00e4rase turuolukorra j\u00e4rgi.<\/p>\n