{"id":260336,"date":"2026-08-25T09:52:15","date_gmt":"2026-08-25T09:52:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260336\/"},"modified":"2026-08-25T09:52:15","modified_gmt":"2026-08-25T09:52:15","slug":"pille-granovski-arme-tee-opetajaametist-ellujaamiskursust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260336\/","title":{"rendered":"Pille Granovski: \u00e4rme tee \u00f5petajaametist elluj\u00e4\u00e4miskursust | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610115130\/aliis-aalmann-slammluuletus-iseseisvuse-taastamise-aastapaevaks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Aliis Aalmanni Kadrioru roosiaias peetud k\u00f5ne <\/a>puudutas paljusid \u00f5petajaid. Pole ka ime. Tema kirjeldatud tunne, et j\u00e4rjekordne &#8220;me peame&#8221; j\u00f5uab l\u00f5puks \u00f5petaja t\u00f6\u00f6lauale, on tuttav ilmselt igale koolis t\u00f6\u00f6tavale inimesele.<\/p>\n<p>Igale \u00fcksikule muudatusele v\u00f5ib eraldi v\u00f5ttes olla v\u00e4ga m\u00f5istlik p\u00f5hjus, kuid \u00f5petaja jaoks, kes peab k\u00f5igi nendega oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s arvestama, v\u00f5ib neid \u00fchel hetkel lihtsalt liiga palju saada, sest mingil hetkel ei mahu enam \u00fckski uus &#8220;v\u00e4ike asi&#8221; t\u00f6\u00f6p\u00e4eva sisse, see mahub \u00f5htusse, n\u00e4dalavahetusse v\u00f5i sinna aega, mis pidi olema oma elu jaoks.<\/p>\n<p>Hariduses toimub praegu v\u00e4ga palju ja korraga. Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek, \u00f5ppimiskohustuse rakendamine, kutsehariduse muutumine, \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudel, tehisaru klassiruumis, uued ootused \u00f5ppimisele ja \u00f5petamisele. Ja kusagil selle k\u00f5ige keskel peaks \u00f5petaja endiselt j\u00f5udma m\u00e4rgata, et Mari on t\u00e4na kuidagi vaikne, Joonas sai l\u00f5puks murdudest aru ning klassi tagaosas istuv laps vajab tegelikult rohkem julgustamist kui uut t\u00f6\u00f6lehte.<\/p>\n<p>Ilmselgelt peab haridus meie \u00fcmber toimuvate muutustega kaasas k\u00e4ima. Samal ajal tuleb m\u00f5elda sellelegi, kas inimesed, kes neid muutusi igap\u00e4evaselt ellu viivad, j\u00f5uavad k\u00f5igi uuendustega kaasa tulla. Sest paber kannatab v\u00e4lja p\u00e4ris palju. Inimene natuke v\u00e4hem.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610115043\/alar-karis-ootan-rasketel-ja-ebamugavatel-teemadel-ausat-kahekonet\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">President Alar Karis \u00fctles 20. augustil roosiaias <\/a>Eesti tulevikust r\u00e4\u00e4kides midagi, mis minu meelest sobib v\u00e4ga h\u00e4sti ka haridusse: muutused peavad toimuma hoolivalt, &#8220;katkestust tegemata, inimesi l\u00f5hkumata, kogemust ja k\u00fcpsust t\u00fchistamata&#8221;. Ta kutsus \u00fcles kuulama, pidama ausat kahek\u00f5net ja austama eriarvamust. Just seda on meil hariduses vaja.<\/p>\n<p>Muutus on peaaegu alati ebamugav, ka siis, kui see on vajalik. Vahel saame alles t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus aru, et midagi sai valesti kavandatud ja siis tuleb plaani muuta.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord ei j\u00f5ua info kooli piisavalt kiiresti v\u00f5i piisavalt selgelt. Vahel on koolijuhil raske j\u00e4rge pidada, mis hakkab kehtima t\u00e4navu, mis j\u00e4rgmisel aastal ja millise muudatuse ettevalmistamisega peaks juba praegu alustama. \u00d5petaja vaatab seda k\u00f5ike oma klassist ja k\u00fcsib v\u00e4ga \u00f5igustatult: mida see k\u00f5ik minu jaoks t\u00e4hendab ja kust ma \u00f5petamise k\u00f5rvalt selleks k\u00f5igeks aega leian? Ja ausalt, vahel tahaks lihtsalt, et keegi enne j\u00e4rgmise suurep\u00e4rase idee kooli saatmist k\u00fcsiks, et kes selle p\u00e4riselt \u00e4ra teeb ja millal.<\/p>\n<p>Ma ei tunne, et Eesti hariduses ei saaks \u00f5petaja v\u00f5i koolijuht oma arvamust avaldada v\u00f5i et meie kogemus kedagi ei huvitaks. Hariduses k\u00e4ib tegelikult vahel arutelu isegi nii tuliselt, et k\u00f5rvaltvaatajal v\u00f5ib olla raske aru saada, kuhu l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uti.<\/p>\n<p>\u00d5petajad, koolijuhid, koolipidajad, lapsevanemad, teadlased ja ametnikud muudkui vaidlevad ja vahel s\u00fcnnib vaidlustes ka t\u00f5de. Vahel s\u00fcnnib muidugi ka uus t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Oluline on, et vaidluste k\u00e4igus j\u00f5utud j\u00e4reldused ja tagasiside midagi muudaks, kui m\u00f5ni lahendus p\u00e4riselus nii h\u00e4sti ei t\u00f6\u00f6ta nagu esiti paberil tundus.<\/p>\n<p>Siiski ei tahaks ma, et haridusest r\u00e4\u00e4kides j\u00e4\u00e4ks l\u00f5puks k\u00f5lama ainult v\u00e4simus, sest kui aus olla, siis ainult v\u00e4simuse p\u00e4rast ei p\u00fcsi \u00fckski inimene koolis viisteist v\u00f5i kaksk\u00fcmmend aastat. Midagi peab seal olema veel. Ja ongi.<\/p>\n<p>Koolis juhtub iga p\u00e4ev v\u00e4ga palju sellist, mis tuletab meelde, miks seda t\u00f6\u00f6d \u00fcldse tehakse.<\/p>\n<p>Seal on laps, kes septembris \u00fctleb &#8220;ma ei oska&#8221; ja kevadel avastab, et oskab k\u00fcll. Seal on noor, kelle nutikust m\u00e4rkas esimesena just tema \u00f5petaja. Seal on klass, mis ei tahtnud kuidagi omavahel koost\u00f6\u00f6d teha, ja siis \u00fchel hetkel klappis suurep\u00e4raselt. Seal on see sekund, kui lapse n\u00e4ost on n\u00e4ha, et ta sai aru. See t\u00e4iesti tavaline teisip\u00e4ev, mil keegi tuleb p\u00e4rast tundi \u00fctlema: &#8220;\u00d5petaja, t\u00e4na oli kuidagi hea tund.&#8221; Ja vahel piisabki sellest, et meenutada, miks sa seda t\u00f6\u00f6d teed. Just sel p\u00f5hjusel l\u00e4hevadki \u00f5petajad iga p\u00e4ev kooli.<\/p>\n<p>Aliis Aalmanni k\u00f5ne l\u00f5ppes \u00fcleskutsega mitte j\u00e4tta \u00f5petajaid \u00fcksi ja sellega on raske mitte n\u00f5ustuda, aga ma tahaksin lisaks sellele \u00f6elda ka, et \u00e4rme j\u00e4ta \u00f5petajaametist muljet kui l\u00f5putust elluj\u00e4\u00e4miskursusest. Kui r\u00e4\u00e4gime \u00f5petajatest ainult l\u00e4bi l\u00e4bip\u00f5lemise, \u00fclekoormuse ja s\u00fcsteemi vigade, siis ei maksa v\u00e4ga imestada, kui noor inimene seda ametit vaadates m\u00f5tleb: miks ma peaksin?<\/p>\n<p>&#8220;\u00d5petajate toas ei nimetata iga j\u00e4rjekordset jaburat lahendust &#8220;arengukohaks&#8221;, vahel \u00f6eldakse lihtsalt v\u00e4lja, et see ei t\u00f6\u00f6ta.&#8221;<\/p>\n<p>Koolides t\u00f6\u00f6tavad targad, n\u00f5udlikud, isep\u00e4ised ja p\u00fchendunud inimesed. Me vaidleme, kui selleks on p\u00f5hjust. Me kirume m\u00f5nikord uut infos\u00fcsteemi ja k\u00fcsime, miks j\u00e4rjekordset muudatust vaja on. \u00d5petajate toas ei nimetata iga j\u00e4rjekordset jaburat lahendust &#8220;arengukohaks&#8221;, vahel \u00f6eldakse lihtsalt v\u00e4lja, et see ei t\u00f6\u00f6ta. Ja seda peakski kuulama, sest see on tugeva hariduss\u00fcsteemi tunnus. Me m\u00f5tleme kaasa ja julgeme k\u00fcsida. \u00d5petaja, kes k\u00fcsib &#8220;miks?&#8221;, ei ole t\u00fc\u00fctu. Ta teeb sedasama, mida me iga p\u00e4ev lastelt ootame, ta m\u00f5tleb.<\/p>\n<p>Muutusi tuleb kindlasti veel ja veel, sest maailm muutub pidevalt ja kool sellega koos. Me saame n\u00f5uda, et muutusi tehtaks koos inimestega, mitte neist \u00fcle s\u00f5ites. \u00d5petajaid ja koolijuhte tuleks kuulata ja mitte ainult siis, kui otsus on juba tehtud ja vaja on tagasisidevorm \u00e4ra t\u00e4ita, vaid enne, siis, kui meie kogemus saab veel p\u00e4riselt midagi muuta, sest kogu muutuste saginas ei tohi laps ega \u00f5petaja \u00e4ra kaduda.<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla ongi see k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus, mida iga haridusmuudatuse juures k\u00fcsida: kas p\u00e4rast seda j\u00e4\u00e4b \u00f5petajal rohkem v\u00f5i v\u00e4hem ruumi teha seda, mille p\u00e4rast ta \u00fcldse \u00f5petajaks sai? L\u00f5puks s\u00fcnnib just nende kahe igap\u00e4evastest kohtumistest koolis meie tuleviku Eesti. See Eesti, milles me elame k\u00fcmne, kahek\u00fcmne v\u00f5i viiek\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n<p>Ja l\u00f5petuseks. Olen olnud \u00f5petaja \u00fcle viieteistk\u00fcmne aasta ja k\u00f5igele vaatamata arvan endiselt, et see on \u00fcks maailma parimaid ameteid. Mitte sellep\u00e4rast, et see oleks lihtne v\u00f5i alati t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne. Ei ole. Aga selles t\u00f6\u00f6s on midagi, mida on raske mujalt leida. Sa n\u00e4ed p\u00e4riselt, kuidas inimene sinu k\u00f5rval kasvab. M\u00f5nikord millimeetri, m\u00f5nikord meetri kaupa. Ja neid hetki ei vaheta ma \u00fchegi uue s\u00fcsteemi, aruande ega &#8220;arengukoha&#8221; vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aliis Aalmanni Kadrioru roosiaias peetud k\u00f5ne puudutas paljusid \u00f5petajaid. Pole ka ime. Tema kirjeldatud tunne, et j\u00e4rjekordne &#8220;me&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260337,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[1687,2188,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,405,7440,28,29,19,408,101156,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-260336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-karis","tag-aliis-aalmann","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kool","tag-koolielu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-pille-granovski","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117155538205411190","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260336"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260336\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}