Tsirkus saabus Eestisse juba umbes 35 aastat tagasi. Tal olid kaasas banaan, videomakk, Soome kilekott ja Saksamaalt toodud Opel. Vaba maailm ei tulnud meile l\u00e4bi suure paraadukse. Ta imbus sisse Soome televisiooni kaudu, s\u00f5itis \u00fcle piiri v\u00e4liseestlase auto pagasiruumis ja ilmus \u00fchel hommikul turule tabureti peale.<\/p>\n
N\u00f5ukogude majandus oli v\u00e4ga t\u00e4pselt planeeritud. Sellep\u00e4rast ei teadnud mitte keegi, mida homme poes m\u00fc\u00fcakse. Kui kuhugi saabusid banaanid, levis teade kiiremini kui praegu internetis. J\u00e4rjekord tekkis enne, kui inimesed teadsid, mille j\u00e4rjekorras nad seisavad. Aga seisti \u00e4ra. Sest kui juba midagi anti, tuli v\u00f5tta. Hiljem kodus vaadati, mis see on ja mida sellega teha saab.<\/p>\n
N\u00f5ukogude ajal oli banaan pigem legend kui puuvili. M\u00f5ni oli seda n\u00e4inud Moskvas, m\u00f5ni Soome televisioonis ja m\u00f5ni tundis kedagi, kelle \u00f5emehe t\u00f6\u00f6kaaslane oli banaani s\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n
Siis saime vabaks.<\/p>\n
Vabadus ei teinud meid kohe rikkaks. K\u00f5igepealt tegi ta meist tarbijad. Tulid esimesed hamburgeriputkad, koos esimeste hamburgeritega, Valmistati nii: k\u00f5igepealt l\u00f5igati p\u00e4ts saia pooleks ja seej\u00e4rel veel risti veerandikeks. Kuuma vee seest v\u00f5eti kahvli otsa kolme-nelja sentimeetri paksune keeduvorstiviil, pisteti see koos riivitud v\u00e4rske kapsaga kahe saiaveerandi vahele, valati \u00fcle hapukoore ja ket\u0161upi seguga, mingi hulk rublasid vahetas omanikku. Hamburgerit ennast ei olnud veel \u00f5ieti olemaski aga tarbija oli juba s\u00fcndinud.<\/p>\n
J\u00e4rsku olid poes banaanid, n\u00e4tsud, Coca-Cola, v\u00e4lismaa sigaretid ja \u0161okolaadid, mille nime oskasime h\u00e4\u00e4ldada alles p\u00e4rast kolmandat ostu. Kaupa oli nii palju, et seda ei saanud enam leti alla peita.<\/p>\n
Varem oli inimesel raha, aga midagi polnud osta. N\u00fc\u00fcd oli k\u00f5ike osta, aga inimesel polnud raha. Edasiminek oli v\u00e4hemalt silmaga n\u00e4htav.<\/p>\n
T\u00e4navatele ilmusid kilekotid. Mitte tavalised kilekotid, vaid v\u00e4lismaa kilekotid. Marlboro, Stockmann, Anttila. Sellist kotti ei visatud \u00e4ra. Sellega k\u00e4idi t\u00f6\u00f6l, pulmas ja v\u00f5imaluse korral ka matustel. Kui kiri oli v\u00f5\u00f5rkeelne, oli kott praktiliselt diplomaatiline pagas.<\/p>\n
Tulid teksad, tossud, dressid ja nahktagid. M\u00f5nel dressil oli peal firma nimi, mida kandja ei osanud h\u00e4\u00e4ldada, kuid see ei seganud tal olemast selle firma esindaja kogu elamurajoonis.<\/p>\n
Siis saabusid v\u00e4liseestlased. Nad tulid heade kavatsuste, korralike autode ja \u00f5petliku pilguga. Nad selgitasid meile, kuidas demokraatia t\u00f6\u00f6tab, kuidas tuleb \u00e4ri ajada ja miks inimene peab ennast regulaarselt pesema.<\/p>\n
Me muidugi pesime ennast ka enne. Lihtsalt mitte veel l\u00e4\u00e4nelike meetodite ja rahvusvahelise j\u00e4relevalve all.<\/p>\n
V\u00e4liseestlased saatsid meile seepi, hambapastat, kasutatud riideid ja k\u00f5ige muu eluks vajaliku k\u00f5rval ka realiseerimist\u00e4htaja \u00fcletanud Snickersit. Me s\u00f5ime selle loomulikult \u00e4ra. See oli ikkagi v\u00e4lismaa Snickers. Kui pakendil oli ingliskeelne kiri, siis oli ka realiseerimist\u00e4htaeg pigem soovituslik.<\/p>\n
Eestisse j\u00f5udis ka Royali piiritus. M\u00f5nes baaris midagi muud polnudki. Baaris oli isegi veetoru k\u00fclmunud. V\u00f5tsid pitsi Royalit, l\u00e4ksid \u00f5ue ja s\u00f5id lund peale. T\u00e4nap\u00e4eval nimetataks seda p\u00f5hjamaise kontseptsiooniga elamusbaariks.<\/p>\n
Aga eestlane ei tahtnud j\u00e4\u00e4da ainult abi vastuv\u00f5tjaks. Eestlane tahtis ettev\u00f5tjaks. Tekkisid esimesed kooperatiivid. \u00dchel hetkel vaatas terve suguv\u00f5sa oma varad \u00fcle. Vanaemal oli vahvlik\u00fcpsetaja. T\u00e4di Maalil oli vahvlik\u00fcpsetaja. Onu naabri endisel naisel oli ka vahvlik\u00fcpsetaja.<\/p>\n
Kui viis vahvlik\u00fcpsetajat kokku laenati, oligi ettev\u00f5te valmis. K\u00fcpsetati nii, et terve elamurajoon j\u00e4i \u00fclepinge t\u00f5ttu pimedaks. Aga see ei olnud enam elektrikatkestus. See oli majanduskasv. Siis v\u00f5eti taburet kaenlasse, mindi lumesaju sisse ja hakati vahvleid m\u00fc\u00fcma. Polnud m\u00fc\u00fcgipinda, tegevusluba, makseterminali ega tervisekaitse koosk\u00f5lastust. Oli taburet, lumesadu ja usk vabasse turumajandusse. M\u00f5ni sai rikkaks. M\u00f5ni sai kopsup\u00f5letiku. M\u00f5lemad said v\u00e4\u00e4rtusliku ettev\u00f5tluskogemuse.<\/p>\n
Linnadesse tekkisid putkad. Putkas m\u00fc\u00fcdi k\u00f5ike: sigarette, viina, \u0161okolaadi, patareisid, dressip\u00fckse ja vahel ka midagi, mille otstarvet ei teadnud isegi m\u00fc\u00fcja. Inimesed s\u00f5itsid Poolasse kaupa tooma. \u00dcks inimene oli korraga firma president, ostujuht, m\u00fc\u00fcgijuht, autojuht ja laomees. Ladu asus enamasti auto tagaistmel.<\/p>\n
K\u00f5igil olid visiitkaardid. Visiitkaardil seisis “peadirektor”, kuigi firmas t\u00f6\u00f6tas ainult direktor ise. Aga “peadirektor” k\u00f5las paremini. Eriti siis, kui ettev\u00f5tte vara koosnes taburetist, kahest vahvlik\u00fcpsetajast ja kilekotist kirjaga “Thank you”.<\/p>\n
Teedele j\u00f5udsid v\u00e4lismaa autod. Saksamaalt toodud Opel polnud kasutatud auto. Ta oli l\u00e4\u00e4ne auto. Ta v\u00f5is olla 20 aastat vana, kolme avarii ja kahe tulekahju \u00fcle elanud, aga ta oli saabunud vabast maailmast. M\u00f5nel autol oli nii pikk ajalugu, et isegi auto ise ei m\u00e4letanud enam k\u00f5iki omanikke.<\/p>\n
Mercedes ja BMW muutusid kahtlase p\u00e4ritoluga j\u00f5ukuse s\u00fcmboliks. Ega alguses ilma kahtlase p\u00e4ritoluta j\u00f5ukust polnudki. Kui oli, siis oli see eriti kahtlane. Vaba maailm saatis meile riideid, \u0161okolaadi ja kasutatud autosid. Meie saatsime vabale maailmale vastu metalli.<\/p>\n
\u00dchel hetkel tegeles pool Eestit metalli\u00e4riga. Teine pool p\u00fc\u00fcdis aru saada, kuhu nende aed kadus. Metall oli uue aja imeline kaup. Seda leidus tehastes, ladudes, elektriliinides, raudteede \u00e4\u00e4res ja m\u00f5nikord isegi seal, kus keegi oli selle veel millegi k\u00fclge kinni kruvinud. Peamine allikas oli ammendamatu idanaaber.<\/p>\n
Eestis viibiv Vene s\u00f5jav\u00e4gi m\u00fc\u00fcs viina eest peaaegu k\u00f5ike. Minu lapsep\u00f5lves\u00f5ber Toivo ostis Tartu s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4ljal teeninud meestelt kolm \u00f5hk-\u00f5hk-raketti ja hoidis neid garaa\u017eis. Toivo arvas, et tal on kaup. Eesti korrakaitseorganid arvasid, et tal on kolm \u00f5hk-\u00f5hk-raketti. M\u00f5lemal oli \u00f5igus, aga riigil oli juba tugevam kui Toivo.<\/p>\n
Kui raketid \u00e4ra v\u00f5eti, oli Toivo v\u00e4ga kurb. Nii l\u00f5petati \u00fche perspektiivika Eesti garaa\u017eiettev\u00f5tte tegevus juba enne, kui meie kaitset\u00f6\u00f6stus j\u00f5udis korralikult alata.<\/p>\n
Kodudesse saabusid videomakid ja t\u00e4navatele videolaenutused. \u00dcks ja sama, maailma k\u00f5ige tuntum tundmatu mees t\u00f5lkis videokassetil k\u00f5iki tegelasi: mehi, naisi, lapsi ja vajaduse korral ka koeri.<\/p>\n
Tulid satelliittelevisioon, MTV ja diskob\u00e4ndid. Diskob\u00e4nd koosnes tavaliselt kahest mehest ja \u00fchest s\u00fcntesaatorist. \u00dcks mees laulis. Teine mees vajutas \u00f5igel hetkel nuppu. M\u00f5lemal olid seljas niisugused l\u00e4ikivad pintsakud, et ansambel ei vajanud eraldi valgusparki.<\/p>\n
Ja kogu selle v\u00e4rvilise maailma keskel tuli meil hakata ehitama riiki. Saabus Eesti kroon. Enamusel kulus viimane raha alkoholi peale ja esimene oma raha alkoholi peale, kuna ee sootas jaanip\u00e4ev. Raha oli viimaks p\u00e4riselt meie oma, kuni see oli j\u00e4lle uuesti nende oma, kelle oma on see ikka olnud . Varsti olid meie omad ka pangad, laenud ja pankrotid. Panku tekkis nagu seeni. M\u00f5nel oli paraku ka seene eluiga.<\/p>\n
Algas erastamine. Tehased, majad ja poed said omanikud. M\u00f5nikord selgus, et k\u00f5ige paremini olid uueks ajaks valmistunud need, kes olid vana aja k\u00f5ige l\u00e4hemal seisnud. Hiljem r\u00e4\u00e4kisid paljud endised kommunistid, kuidas nad olid n\u00f5ukogude v\u00f5imu kogu aeg seestpoolt \u00f5\u00f5nestanud. M\u00f5ni oli \u00f5\u00f5nestanud nii s\u00fcgava keldri, et kogu tehase vara mahtus sinna \u00e4ra. Ja kui vana s\u00fcsteem l\u00f5puks kokku kukkus, seisid nemad t\u00e4iesti juhuslikult k\u00f5ige l\u00e4hemal kassale.<\/p>\n
Aga see aeg ei olnud k\u00f5igile naljakas. \u00dched said oma esimese passi. Teised said esimese koondamisteate. \u00dched avastasid, et kogu maailm on neile avatud. Teised avastasid, et ametit, mida nad olid terve elu pidanud, pole enam kellelegi vaja.<\/p>\n
Kadusid t\u00f6\u00f6kohad, s\u00e4\u00e4stud ja senine turvatunne. M\u00f5ni leidis vabaduses v\u00f5imaluse. M\u00f5ni kaotas pinna jalge alt. M\u00f5ni \u00f5ppis kiiresti ujuma. M\u00f5ni vajus p\u00f5hja ilma, et keegi oleks j\u00f5udnud m\u00e4rgata. Rahandus oli aga \u00f5igel kursil ja teel. Sellest andis tunnistust b\u00f6rsi avamine. Esimese b\u00f6rsikrahhini l\u00e4ks kaua-tervelt aasta.<\/p>\n
Me tahtsime valikuvabadust ja saime selle. Saime valida erakonda, elukutset, elukohta, autot, panka, jogurtit ja ka seda, millisest pangast v\u00f5etud laenuga me selle auto ostame. Saime \u00f5iguse \u00f5nnestuda. Ja koos sellega saime \u00f5iguse eba\u00f5nnestuda.<\/p>\n
Varem oli alati keegi, kelle s\u00fc\u00fcks oma h\u00e4dad panna. Moskva, partei, plaanikomitee v\u00f5i inimene, kes oli defitsiitse vorsti leti alla peitnud. Vabas riigis tuli \u00fchel hetkel tunnistada, et m\u00f5ni meie otsus oli meie enda otsus. Muidugi ei ole me teiste s\u00fc\u00fcdistamisest t\u00e4ielikult loobunud. M\u00f5ned rahvuslikud traditsioonid elasid \u00fcle nii okupatsiooni, rahareformi kui ka turumajanduse.<\/p>\n
Aga kusagil sisimas teame, et vabadus ei ole ainult \u00f5igus valida. Praegu, siin koos Ukraina noortega, teame eriti selgelt, et vabadus pole kaup, mis saabub \u00fcks kord \u00fcle piiri ja j\u00e4\u00e4b igaveseks riiulile. Vabadus ei lubanud, et me hakkame alati \u00f5igesti valima. Ta andis meile midagi palju raskemat \u2013 \u00f5iguse ise valida ja kohustuse oma valikute eest vastutada.<\/p>\n
Me saime tagasi oma riigi. Aga riik ei saanud valmis. Vabadus ei saanud valmis. Ka meie ise ei saanud valmis. Sest \u00e4rkamise aeg ei ole \u00fcks p\u00e4ev ajaloos. See on aeg, mil inimene m\u00f5istab, et keegi teine ei ela tema elu ega hoia tema riiki. Vabadus tuli. \u00c4rkamise aeg aga ei tohi l\u00f5ppeda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tsirkus saabus Eestisse juba umbes 35 aastat tagasi. Tal olid kaasas banaan, videomakk, Soome kilekott ja Saksamaalt toodud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,14350,21,28,29,19,25,92120,23,24,22,20,30],"class_list":["post-260346","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gaute-kivistik","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rohke-debelak","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117155581449544636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}