Euroopa masinav\u00e4rgis on midagi valesti l\u00e4inud, kui Eesti ettev\u00f5tja leiab oma esimese Hispaania kliendi ja avastab seej\u00e4rel, et enne kauba saatmist peab ta uurima Hispaania pakendiregistrit, kirjutab Kilvar Kessler.<\/p>\n
Uno Loop ja Heidy Tamme hoiatasid juba 1965. aastal, et p\u00e4ikest ei maksa k\u00e4pikuisse kududa, sest siis lumepall v\u00f5ib peos sulada. 2026. aasta 12. augustil kohalduma hakanud uute Euroopa pakendireeglite puhul tasub k\u00fcsida, kas me mitte pole b\u00fcrokraatiasse kudunud midagi, mille sees hakkab sulama \u00fchisturg ise.<\/p>\n
Euroopa \u00fchisturg on j\u00f5ukuse mootor<\/p>\n
Euroopa Liit kasvas v\u00e4lja praktilisest ideest, et kui Euroopa riigid kaotavad omavahelised kaubandust\u00f5kked ja lasevad kaupadel vabalt liikuda, siis kasvab inimeste j\u00f5ukus. \u00dchisturg ei ole Euroopa projekti k\u00f5rvalsaadus, vaid \u00fcks selle kandvaid ideid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcdne Euroopa Liit on muidugi midagi teist kui 1957. aasta majandus\u00fchendus. EL-i alusleping nimetab k\u00f5rvuti siseturgu, majanduskasvu ja keskkonnakaitset. Seega tuleb keskkonda kaitsta nii, et me ei kahjustaks samal ajal Euroopa j\u00f5ukuse masinat, \u00fchisturgu.<\/p>\n
Eriti oluline on see Eestile. Prantsuse v\u00f5i Poola ettev\u00f5te v\u00f5ib kasvada \u00fcsna suureks juba kodus. Eesti veidi \u00fcle miljoni tarbijaga turul on meie ettev\u00f5tte kasvu v\u00f5ti peidus Stockholmis, Varssavis ja Berliinis. Pisi\u00e4rid moodustavad \u00fcle 99 protsendi EL-i ettev\u00f5tetest. V\u00e4ikeriigi jaoks pole piiri\u00fclene m\u00fc\u00fck luksus, vaid v\u00f5imalus saavutada mastaap, mille v\u00f5imalus suure riigi ettev\u00f5ttel on nagunii koduturul olemas.<\/p>\n
Ravim muutub haiguseks<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd j\u00f5uamegi uue pakendite ja pakendij\u00e4\u00e4tmete m\u00e4\u00e4ruse ehk PPWR-i paradoksini. PPWR on vastu v\u00f5etud EL-i toimimise lepingu siseturu s\u00e4tte alusel ning m\u00e4\u00e4ruse esimene p\u00f5hjendus r\u00f5hutab pakenditega seotud siseturut\u00f5kete v\u00e4ltimist. Eesm\u00e4rk on m\u00f5istlik: v\u00e4hem pakendij\u00e4\u00e4tmeid, paremini ringlussev\u00f5etavad pakendid, v\u00e4hem ohtlikke aineid ja \u00fchetaolisemad n\u00f5uded kogu Euroopas.<\/p>\n
PPWR-i j\u00e4rgi peab tootja registreeruma igas liikmesriigis, kus ta pakendi v\u00f5i pakendatud toote turule toob. Seal rakendub talle ka teatud tootjavastutus. Lisaks n\u00f5uab PPWR teises liikmesriigis otse l\u00f5ppkasutajale m\u00fc\u00fcvalt ettev\u00f5tjalt kohaliku volitatud esindaja m\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n
Kujutame ette v\u00e4ikest Eesti e-poodi, mis leiab viis klienti Austriast, k\u00fcmme Hispaaniast ja m\u00f5ned Bulgaariast. Digitaalsel \u00fchisturul peaks see olema edulugu, sest Eesti ettev\u00f5tja leidis uued kliendid ja Euroopa tarbija sai suurema valiku.<\/p>\n
“Mida v\u00e4iksem on m\u00fc\u00fck, seda absurdsemaks muutub p\u00fcsikulu \u00fche m\u00fc\u00fcdud toote kohta.”<\/p>\n
Regulatiivses tegelikkuses v\u00f5ib aga iga uus liikmesriik t\u00e4hendada uut registrit, tootjavastutuss\u00fcsteemi, aruandlust ning kohalikku esindajat. Mida v\u00e4iksem on m\u00fc\u00fck, seda absurdsemaks muutub p\u00fcsikulu \u00fche m\u00fc\u00fcdud toote kohta. Suurele kontsernile on see vastavuskontrolli (compliance) osakonna t\u00f6\u00f6. Kolme t\u00f6\u00f6tajaga Eesti ettev\u00f5ttele v\u00f5ib see olla p\u00f5hjus \u00f6elda, et Euroopasse me parem ei m\u00fc\u00fc.<\/p>\n
Kus on selgus ja Eesti poliitiline surve?<\/p>\n
K\u00f5ige k\u00f5nekam on see, et Euroopa Komisjon ise on probleemi juba tunnistanud. N\u00e4iteks soovib komisjon v\u00e4ngemate b\u00fcrokraatlike kohustuste edasil\u00fckkamist aastateks. Samuti on komisjon tunnistanud, et m\u00e4\u00e4ruse praktiline rakendamine on oma uudsuse ja keerukuse t\u00f5ttu tekitanud hulgaliselt k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Tekkinud on kummaline vaakum. PPWR kohaldub 12. augustist, kuigi komisjon on ise koostanud seaduseeln\u00f5u, et peatada m\u00e4\u00e4ruse koormavam n\u00f5ue. Muudatust pole aga EL-i seadusandja veel vastu v\u00f5tnud.<\/p>\n
Samal ajal ei ole komisjon ega Eesti seni avalikult astunud n\u00e4htavaid samme, millega n\u00f5ude j\u00f5ustamine kuni muudatuse selgumiseni peatada. Osa liikmesriike on m\u00e4\u00e4rust juba asunud rakendama. Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendab see ettev\u00f5tja jaoks segadust: t\u00e4na kehtib n\u00f5ue, mida homme v\u00f5ib-olla enam vaja pole.<\/p>\n
Finantssektoris on sarnaseid olukordi lahendatud selgemalt. Kui Euroopa v\u00e4\u00e4rtpaberiturgudel pidi 2022. aasta alguses kohalduma n\u00f5ue, mille edasil\u00fckkamist samal ajal ette valmistati, \u00fctles Euroopa finantsj\u00e4relevalvajaid \u00fchendav Euroopa V\u00e4\u00e4rtpaberituruj\u00e4relevalve (ESMA) 2021. aasta l\u00f5pus otse, et nad ei saa kehtivat EL-i \u00f5igust olematuks teha, kuid liikmesriikide j\u00e4relevalvajad ei sea n\u00f5ude j\u00f5ustamist seni prioriteediks. Nii anti turule ametlik signaal ning hingamisruum, kuni seadusandja oma t\u00f6\u00f6 l\u00f5petas. Loodame, et ka pakendireeglite puhul tekib samav\u00e4\u00e4rne selge vahelahendus.<\/p>\n
Meie ettev\u00f5tjate kriitika on suunatud viisile, kuidas PPWR-is ja kaasnevas seda tehakse. T\u00e4iendavalt on t\u00f6\u00f6andjate keskliit piltlikult hoiatanud, et kui otsekohalduvale EL-i m\u00e4\u00e4rusele ehitatakse k\u00f5rvale ka rangem Eesti s\u00fcsteem, on b\u00fcrokraatiat v\u00e4hemalt kaks korda rohkem.<\/p>\n
Need ohum\u00e4rgid olid poliitikutele ja ametnikele n\u00e4htavad juba m\u00e4\u00e4ruse vastuv\u00f5tmise k\u00e4igus. N\u00e4iteks kolm aastat tagasi arutas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon seoses PPWR-iga v\u00e4ikeettev\u00f5tjate erandeid, tegeliku keskkonnam\u00f5ju hindamist ja vajadust v\u00e4ltida ebavajalikku b\u00fcrokraatiat. Pea aasta tagasi n\u00f5udis Saksamaa keskkonnaminister selgelt ettev\u00f5tjatele PPWR-i rakendamiseks rohkem aega. Eestis aga, kus piiri\u00fclese turu toimimine on v\u00e4ikese siseturu t\u00f5ttu veel olulisem, ei ole j\u00f5uline poliitiline surve sel teemal viimasel ajal avalikus ruumis silma paistnud.<\/p>\n
V\u00e4ikeriik ei saa olla Br\u00fcsselis protokollija<\/p>\n
V\u00e4ikeriigi \u00fclesanne ei saa olla Br\u00fcsselist saabunud teksti lihtsalt korralikult administreerida. Eesti peab nahast v\u00e4lja pugema, et Euroopa siseturg t\u00f6\u00f6taks v\u00e4ikeriikide ja v\u00e4ikeste ettev\u00f5tjate jaoks.<\/p>\n
EL-i liikmesuse esimestel aastatel v\u00f5is Eesti peamine \u00fclesanne olla uute reeglite \u00f5ppimine ja rakendamine. Kaksk\u00fcmmend aastat hiljem peab ambitsioon olema m\u00e4\u00e4ratleda Eesti huvi, ehitada koalitsioone ja kujundada Euroopa reegleid enne, mitte p\u00e4rast nende vastuv\u00f5tmist. Samuti tuleb meil otsida liikmesriikidest liitlasi, n\u00f5uda mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele tegelikult toimivat proportsionaalset k\u00e4sitlust, hoiduda Eestis lisan\u00f5uete juurdekirjutamisest. Sellistest edulugudest loeks ja tunnustaks neid hea meelega.<\/p>\n
Euroopa masinav\u00e4rgis on midagi valesti l\u00e4inud, kui Eesti ettev\u00f5tja leiab oma esimese Hispaania kliendi ja avastab seej\u00e4rel, et enne kauba saatmist peab ta uurima Hispaania pakendiregistrit ning otsima kohalikku volitatud esindajat. Euroopa \u00fchisturg loodi selleks, et piir kaotaks majandusliku t\u00e4henduse. Pakendim\u00e4\u00e4rus ei tohiks seda piiri b\u00fcrokraatia kujul tagasi ehitada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa masinav\u00e4rgis on midagi valesti l\u00e4inud, kui Eesti ettev\u00f5tja leiab oma esimese Hispaania kliendi ja avastab seej\u00e4rel, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260431,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2337,590,31,32,21,9236,28,29,19,20720,32534,92005,25,99874,6780,23,24,101180,22,20,30],"class_list":["post-260430","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-komisjon","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kilvar-kessler","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pakendid","tag-pakendijaatmed","tag-pakendimaarus","tag-populaarseimad-lood","tag-ppwr","tag-regulatsioonid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhisturg","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117155927268046914","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260430","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260430"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260430\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260431"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260430"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260430"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260430"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}