Magistrit\u00f6\u00f6s n\u00f5ukogudeaegsete \u00f5limaalide materjale uuriv Kumu maalikonservaator Polina Richter r\u00e4\u00e4kis Raadio 2-s, et toonased kitsad olud ja materjalipuudus sundisid kunstnikke loomingulisi lahendusi v\u00e4lja m\u00f5tlema.<\/p>\n
Richter \u00f5pib Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala magistrantuuris ning kirjutab praegu l\u00f5put\u00f6\u00f6d. Tema magistrit\u00f6\u00f6 keskendub n\u00f5ukogudeaegsete \u00f5limaalide materjalidele \u2013 ta uurib eelk\u00f5ige seda, millised olid toonase materjalikasutuse erip\u00e4rad ja kuidas kunstnikud vajalikke materjale hankisid.<\/p>\n
Richter r\u00e4\u00e4kis Raadio 2 hommikuprogrammis, et n\u00f5ukogude ajal tegutsenud kunstnikud said maalimiseks vajalikke materjale peamiselt kunstnike liidu poest. Materjalide kogused olid piiratud ning kunstnikele v\u00f5is olla ette n\u00e4htud kindel kogus konkreetset v\u00e4rvi. “V\u00e4ga paljud leidsid materjalipuuduse t\u00f5ttu p\u00e4ris huvitavaid lahendusi.”<\/p>\n
Samas ei ole Richter kuulnud, et kunstnikud oleksid pigmentide puudumisel neid ise valmistama hakanud. “Aga kindlasti keegi v\u00f5ib-olla j\u00f5udis ka sinnamaani,” \u00fctles ta.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6riistakastis peidavad end hambaarstide t\u00f6\u00f6riistad<\/p>\n
Kumu maalikonservaatori t\u00f6\u00f6 keskmes on n\u00e4ituste ettevalmistamine. Paljud Kumu maalid on juba varem konserveeritud, kuid osa neist on tehtud korda aastak\u00fcmneid tagasi ning vajab enne uut n\u00e4itust taas \u00fclevaatamist.<\/p>\n
“Paraku teeb aeg oma t\u00f6\u00f6, ehk siis neid peab natukene n\u00e4ituse jaoks j\u00e4lle \u00fcles putitama,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Maalikonserveerimist v\u00f5rdleb Richter patsiendi ravimisega. K\u00f5igepealt tuleb v\u00e4lja selgitada teose ajalugu ja praegused probleemid ning seej\u00e4rel valida nende lahendamiseks sobivad meetodid.<\/p>\n
Kumu maaliosakonnas t\u00f6\u00f6tab neli inimest. Lisaks maaliosakonnale on muuseumis n\u00e4iteks paberi-, skulptuuri- ning maaliraamide tegelevad osakonnad. Konservaatorite t\u00f6\u00f6koormus muutub aasta jooksul. S\u00fcgis ja kevad on Richteri s\u00f5nul kiiremad, sest siis valmistatakse ette rohkem n\u00e4itusi.<\/p>\n
Enne n\u00e4itust tuleb hinnata, millised teosed vajavad ettevalmistamist ja kas nende k\u00f5igi kordategemiseks on piisavalt aega. T\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab ka koost\u00f6\u00f6d kuraatorite, hoidlate ja teiste muuseumit\u00f6\u00f6tajatega.<\/p>\n
Konservaatori t\u00f6\u00f6riistakastis on n\u00e4iteks kemikaalid, krundid ja v\u00e4rvid. “V\u00e4ga huvitavad asjad, mida konservaatorid kasutavad, on tegelikult hambaarsti t\u00f6\u00f6riistad, mida \u00fcldse v\u00f5ib-olla ei kujutaks ette, aga nendega on v\u00e4ga hea nokkida ja peent\u00f6\u00f6d teha,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
Konserveerimisel tuleb iga sekkumist hoolikalt kaaluda. Richteri s\u00f5nul on n\u00e4iteks vana laki eemaldamine otsus, mille puhul arutavad konservaatorid esmalt l\u00e4bi, kas laki eemaldamine on \u00fcldse vajalik.<\/p>\n
“\u00dcldiselt on ka lakk osa maalist. Kuna lakk kolletub ajas ja sellega toimuvad erinevad muutused, siis peab v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult vaatama, kas seda \u00fcldse \u00e4ra eemaldada,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Kui teose materjalid ei ole piisavalt h\u00e4sti teada, tehakse enne t\u00f6\u00f6 alustamist proove. Vajadusel uuritakse neid mikroskoobiga v\u00f5i saadetakse laborisse.<\/p>\n
Konserveerimise k\u00e4igus v\u00f5ib ette tulla ka ootamatuid olukordi. “Need on tihtipeale kogemata ja need on inimlikud. Mitte et neid juhtuks tihti, kuid \u00fcldiselt \u00fcritatakse tiimiga leida lahendusi. Ja kuna me oleme konservaatorid, eks me peame ka ise siis \u00e4ra parandama.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Magistrit\u00f6\u00f6s n\u00f5ukogudeaegsete \u00f5limaalide materjale uuriv Kumu maalikonservaator Polina Richter r\u00e4\u00e4kis Raadio 2-s, et toonased kitsad olud ja materjalipuudus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260463,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,229,230,140,101195],"class_list":["post-260462","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-kunst-ja-kujundus","tag-arts","tag-arts-and-design","tag-artsdesign","tag-design","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kunst-ja-kujundus","tag-kunstkujundus","tag-meelelahutus","tag-polina-richter"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117156069124301793","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260462"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260462\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260463"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}