Ajakirjas PNAS<\/a> avaldatud uuringus anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 64 761 inimese terviseandmeid. K\u00f5ik osalejad s\u00fcndisid Suurbritannias aastatel 1951\u20131956 ning nende andmed p\u00e4rinesid kohaliku biopanga andmebaasist.<\/p>\nUurijad keskendusid aastatel 1951\u20131956 s\u00fcndinud inimestele, sest see ajavahemik h\u00f5lmas nii suhkrunormide l\u00f5ppu kui ka sellele j\u00e4rgnenud aega. Nii said teadlased v\u00f5rrelda kahte r\u00fchma t\u00e4iskasvanuid.<\/p>\n
Esimene r\u00fchm veetis oma esimesed 1000 elup\u00e4eva \u2013 eostamisest kuni teise eluaastani \u2013 suhkrunormide tingimustes. Teine r\u00fchm s\u00fcndis vahetult p\u00e4rast normeerimise l\u00f5ppu ega kogenud toidupiiranguid. Lisaks v\u00f5rreldi inimesi, kes elasid suhkrunormide all pikemalt nendega, kes s\u00fcndisid vahetult enne piirangute l\u00f5ppu.<\/p>\n
Teadlased on seda ajaloolist s\u00fcndmust ja sellega kaasnevaid andmeid uurinud ka varem. Varasemad uuringud n\u00e4itavad, et suhkrunormide ajal s\u00fcndinud lastel on v\u00e4iksem risk haigestuda kroonilistesse haigustesse. Samuti \u00e4hvardab neid harvemini Alzheimeri t\u00f5bi ja nende s\u00fcdame-veresoonkonna tervis on parem.<\/p>\n
Hiina P\u00f5llumajandus\u00fclikooli teadlane Chen Zhu ja Cambridge’i \u00fclikooli teadlane Weilong Zhang uurisid just seda. Nad leidsid, et varases eas v\u00e4he suhkrut tarbinud inimesed p\u00f5desid t\u00e4iskasvanuna mitut liiki v\u00e4hki oluliselt harvemini.<\/p>\n
V\u00f5rreldes normeerimisest p\u00e4\u00e4senutega oli esimesel 1000 elup\u00e4eval suhkrut v\u00e4he saanud inimestel t\u00e4iskasvanuna 69 protsenti v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus haigestuda maksav\u00e4hki. Eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi esinemissagedus oli 52 protsenti, kopsuv\u00e4hil 41 protsenti, p\u00e4rasoolev\u00e4hil 40 protsenti ja rinnav\u00e4hil 36 protsenti v\u00e4iksem.<\/p>\n
Suhkrunormide ajal s\u00fcndinud inimestel olid ka pikemad telomeerid. Need on kromosoomide otstes paiknevad struktuurid, mis kaitsevad geneetilist materjali ja toetavad pikaealisust. Teadlaste hinnangul tegid pikemad telomeerid need inimesed bioloogiliselt umbes 2,2 aastat nooremaks. See viitab, et nende bioloogiline vananemine kulges aeglasemalt ning nende \u00fcldine tervis oli parem kui neil, kes suhkrunormidega kokku ei puutunud.<\/p>\n
Teadlased avastasid veel \u00fche huvitava fakti: suhkrunormide ajal s\u00fcndinud inimeste toitumisharjumused p\u00fcsisid teistsugustena ka t\u00e4iskasvanueas. Isegi viis aastak\u00fcmmet p\u00e4rast normeerimise l\u00f5ppu tarbivad need inimesed v\u00e4hem suhkrut ja s\u00f6\u00f6vad v\u00e4iksemaid toiduportse. Nende toitumine oli tervislikum ja mitmekesisem.<\/p>\n
P\u00f5hjus, miks need harjumused nii pikalt p\u00fcsivad, pole t\u00e4pselt teada. \u00dcks v\u00f5imalik selgitus on, et varajases eas kogetud magususe tase kujundab maitse-eelistusi kogu eluks.<\/p>\n
Teadlased pakuvad v\u00e4lja kaks mehhanismi. Bioloogiline mehhanism t\u00e4hendab, et varane toitumine m\u00f5jutab ainevahetuse, elundite ja immuuns\u00fcsteemi arengut. K\u00e4itumuslik mehhanism seisneb selles, et varajases eas kujunenud eelistus v\u00e4hem magusa toidu vastu p\u00fcsib ka hiljem.<\/p>\n
Kuigi tegu oli vaatlusuuringuga, andis suhkrunormide j\u00e4rsk l\u00f5pp teadlastele kaks selgelt eristuvat r\u00fchma. Uurijate hinnangul pakub see p\u00f5hjuslikke t\u00f5endeid suhkrutarbimise ja t\u00e4iskasvanuea v\u00e4hiriski seoste kohta, ehkki selline t\u00f5lgendus v\u00f5ib tekitada vaidlusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teise maailmas\u00f5ja aegne suhkrunappus v\u00e4hendas aastak\u00fcmneid hiljem terve p\u00f5lvkonna v\u00e4hiriski. 1940. aasta jaanuaris seisis Suurbritannia t\u00f5sise probleemi ees.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,101207,11054,102,23,24,22,20,4194,30,92,93,94],"class_list":["post-260532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suhkrutarbimine","tag-suhkur","tag-teine-maailmasoda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vahk","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117156360090271102","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}