{"id":260624,"date":"2026-08-25T15:02:42","date_gmt":"2026-08-25T15:02:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260624\/"},"modified":"2026-08-25T15:02:42","modified_gmt":"2026-08-25T15:02:42","slug":"kui-vanad-toed-enam-ei-kehti-pohjala-balti-riikide-valispoliitika-kohanemise-valud-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260624\/","title":{"rendered":"Kui vanad t\u00f5ed enam ei kehti: P\u00f5hjala-Balti riikide v\u00e4lispoliitika kohanemise valud \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Kuula artiklit<\/p>\n

RKK k\u00fcsis P\u00f5hjala-Balti riikide juhtivatelt ekspertidelt, kuidas need on reeglip\u00f5hise maailmakorra lagunemisega kohanenud ja mida sellest tulenevalt oma v\u00e4lispoliitikas muutnud. Avaldame vastused l\u00fchianal\u00fc\u00fcside sarjana; siinkohal valgustan sissejuhatuseks m\u00f5ningaid \u00fchiseid dilemmasid, aga ka erinevusi riikide vahel.<\/p>\n

Nii Venemaa t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukraina vastu kui USA v\u00e4lispoliitika Donald Trumpi teisel ametiajal on andnud peale teist ilmas\u00f5da loodud maailmakorrale ja rahvusvahelisele \u00f5igusele enneolematult tugevaid, kui mitte lausa h\u00e4vitavaid hoope. USA, kes on aastak\u00fcmneid olnud reeglip\u00f5hise maailmakorra liider, on sellest positsioonist taandunud. Maailma juhtivad suurriigid on k\u00fcll ennegi lubanud endale rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisi, kuid t\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud olukorda, kus nii Venemaad kui USAd v\u00f5ib pidada revisionistlikeks j\u00f5ududeks. Harvardi \u00fclikooli professori Kathryn Sikkinki<\/a> s\u00f5nul ei p\u00fc\u00fca USA enam isegi mitte v\u00e4ita, et soovib reeglip\u00f5hist maailmakorda s\u00e4ilitada, vaid on sarnaselt Venemaaga asunud seda aktiivselt lammutama, pakkumata sealjuures asemele usutavat uut n\u00e4gemust.<\/p>\n

Eesti ja meie l\u00e4hinaabrite jaoks tekitab see olukord k\u00fcsimuse, kas ja kuidas me peame oma v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas korrektuure tegema, et selles uues maailmas ellu j\u00e4\u00e4da. Venemaa on meie jaoks endiselt eksistentsiaalne oht ja USA k\u00f5ige tugevam liitlane. Ent vanade p\u00f5hit\u00f5dede kordamine ja \u00fcleskutsed mitte iga Trumpi v\u00e4lja\u00fctlemise peale erutuda ei saa olla j\u00e4tkusuutlik strateegia, kui maailm meie \u00fcmber on murranguliste muutuste keerises.<\/p>\n

Valik v\u00e4\u00e4rtuste vahel<\/p>\n

P\u00f5hjala-Balti riigid on \u00fcldiselt v\u00f5tnud k\u00e4imasolevate muutuste suhtes pragmaatilise ja konservatiivse hoiaku, p\u00fc\u00fcdes s\u00e4ilitada vana korda niipalju kui v\u00f5imalik, kuid lisades oma v\u00e4lispoliitikasse uusi r\u00f5huasetusi. Nad t\u00e4htsustavad endiselt nii liitlassuhet USAga kui rahvusvahelist \u00f5igust, mist\u00f5ttu nad seisavad samade dilemmade ees.<\/p>\n

Anders Wivel s\u00f5nastab peamise dilemma kui valiku s\u00f5ltuvuse ja h\u00fclgamise vahel. Taani julgeolek on s\u00fcgavas s\u00f5ltuvuses USAst, kuid USA julgeolekutagatise peale ei saa enam kindel olla; veel enam, t\u00e4htsaim liitlane on muutunud ohuks Taani enda territoriaalsele terviklikkusele. P\u00fc\u00fcdlused s\u00f5ltuvust v\u00e4hendada v\u00f5ivad aga USA julgeolekutagatist veelgi enam n\u00f5rgestada. Matti Pesu k\u00fcsib, kuidas Soome ja teised strateegiliselt haavatavad riigid peaksid suhtuma USAsse, kes on \u00fchtlasi asendamatu liitlane ja selle rahvusvahelise korra l\u00f5hkuja, millele meie julgeolek ja heaolu on aastak\u00fcmneid toetunud.<\/p>\n

\n

Rahvusvahelise \u00f5iguse t\u00e4htsus, aga ka hambutus on ilmne eelk\u00f5ige seoses Ukraina s\u00f5jaga.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Konkreetsemalt v\u00e4ljenduvad need dilemmad olukordades, kus v\u00e4ikeriigid on sunnitud valima rahvusvahelise \u00f5iguse ja USA poliitika toetamise vahel. \u00dcldjuhul p\u00fc\u00fctakse selliste valikute tegemist viimase v\u00f5imaluseni v\u00e4ltida, pigem vaikides v\u00f5i peitudes \u00fclds\u00f5naliste s\u00f5nav\u00f5ttude taha. N\u00e4iteks on Eesti avaldanud valmisolekut toetada USAd Hormuzi v\u00e4ina turvamisel, kuid v\u00e4ltinud seisukoha v\u00f5tmist USA s\u00f5jategevuse \u00f5igusp\u00e4rasuse suhtes. Kui pinged Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcmber olid haripunktis, kinnitas Eesti avalikult Gr\u00f6\u00f6nimaa kuulumist Taanile ja avaldas valmisolekut osaleda Taani juhitavas s\u00f5jalises \u00f5ppuses, kuid ei v\u00e4ljendanud otsest kriitikat USA aadressil. P\u00f5hjamaades on tuntud muret, et kui USA surve Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimuses peaks taas kasvama, v\u00f5ib see hakata l\u00f5hkuma P\u00f5hjala \u00fchtsust.<\/p>\n

Rahvusvahelise \u00f5iguse t\u00e4htsus, aga ka hambutus on ilmne eelk\u00f5ige seoses Ukraina s\u00f5jaga. \u00dcRO raames kokku lepitud normid (s\u00f5jalise j\u00f5u kasutuse keelamine, riigipiiride austamine jne) pakuvad globaalselt p\u00e4devat alust Ukraina toetamisele ja Venemaa survestamisele. Paraku ei ole need normid kaitsnud Ukrainat Venemaa s\u00f5jategevuse vastu ega kaitseks ka teisi naabreid. Nende praktiline kaal s\u00f5ltub sellest, kas reeglite kehtestamine on oluline suurriikidele. USA puhul see enam nii ei ole, Venemaa puhul on seda alati olnud v\u00e4ga valikuliselt.<\/p>\n

Euroopa ja piirkondliku kaitse tugevdamine<\/p>\n

Uued r\u00f5huasetused P\u00f5hjala-Balti riikide v\u00e4lispoliitikas, millega p\u00fc\u00fctakse eeltoodud dilemmasid leevendada, on osalt sarnased, osalt erinevad.<\/p>\n

Esiteks v\u00f5tavad k\u00f5ik L\u00e4\u00e4nemere regiooni riigid t\u00f5siselt oma riigi ja Euroopa kaitsev\u00f5imekuse tugevdamist, mis aitab \u00fchtlasi tugevdada NATOt. Taani puhul on k\u00f5ige enam muutunud panustamine ELi kaitsekoost\u00f6\u00f6sse \u2013 mitte aseainena NATOle, vaid allianssi t\u00e4iendava vahendina Euroopa heidutuse tugevdamiseks. Samas tuleb m\u00e4rkida, et varasemalt ELi kaitsem\u00f5\u00f5det t\u00e4htsustanud Soome julgeolekupoliitikas on EL peale NATOga liitumist muutunud v\u00e4hem oluliseks. K\u00f5igile on selge, et Euroopa peab v\u00f5tma suurema vastutuse NATOs, kuid meie regiooni riikide konkreetsem n\u00e4gemus alliansi euroopastumisest j\u00e4\u00e4b seni h\u00e4guseks. Sellega seotud k\u00fcsimused, mis puudutavad muuhulgas USA kohaloleku eeldatavat v\u00e4henemist ja Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stust, p\u00f5rkuvad transatlantiliste suhete dilemmadega, millele vastamist pigem v\u00e4lditakse.<\/p>\n

Teiseks t\u00e4htsustavad k\u00f5ik meie piirkonna riigid regionaalse julgeolekualase koost\u00f6\u00f6 tugevdamist, kuid siingi j\u00e4\u00e4b vajaka konkreetsest sisust. P\u00f5hjamaade omavaheline koost\u00f6\u00f6 on ja j\u00e4\u00e4b omaette kategooriasse, kusjuures kaitsev\u00f5imete integreerimine on siin uus ja oluline m\u00f5\u00f5de. NB8 on teisej\u00e4rguline. Suur k\u00fcsim\u00e4rk on see, kuidas siduda P\u00f5hja-Euroopa suured riigid ehk \u00dchendkuningriik, Saksamaa ja Poola tihedamalt regionaalse kaitsekoost\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n

\n

Realism aitas Soomel s\u00e4ilitada k\u00fclma s\u00f5ja v\u00e4ltel iseseisvuse; idealism muutis v\u00f5imalikuks Balti riikide iseseisvuse taastamise.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kolmandaks, reeglip\u00f5hise maailmakorra uuendamise teema on j\u00e4\u00e4nud pigem tahaplaanile olukorras, kus see ei paku lahendusi P\u00f5hjala-Balti regiooni julgeoleku akuutsetele muredele. V\u00e4ikeriigid peavad alati hoolikalt kaaluma, millistele prioriteetidele oma piiratud ressurssi p\u00fchendada. Meie regioonis on \u00dcRO reformi ja suhete arendamise suhtes nn globaalse l\u00f5una riikidega n\u00e4idanud viimasel ajal \u00fcles k\u00f5ige suuremat aktiivsust Soome, eriti president Alexander Stubbi isikus. Kas sellel tegevusel on ka konkreetseid tulemeid, on praegu veel vara hinnata.<\/p>\n

Keset maailmapoliitika murrangut on v\u00e4ikeriikide vaatest oluline k\u00fcsida, mis on need muutused, mille suunda me oleme v\u00f5imelised m\u00f5jutama ja millega tuleb pigem kohaneda ja leppida. Idealism ja realism p\u00f5rkuvad omavahel ja otsivad uut tasakaalu. Edward Luce kirjeldab oma v\u00e4rskes raamatus Zbigniew Brezinskist, kuidas too oli juba k\u00fclma s\u00f5ja algaastatel veendunud, et oma rahvuslikust identiteedist ja vabaduseihast kinni hoidvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid lammutavad varem v\u00f5i hiljem n\u00f5ukogude impeeriumi. Tema strateegilisele n\u00e4gemusele vastandus suurriigikeskne realism, mida kehastas teiste seas Henry Kissinger. Realism aitas Soomel s\u00e4ilitada k\u00fclma s\u00f5ja v\u00e4ltel iseseisvuse; idealism muutis v\u00f5imalikuks Balti riikide iseseisvuse taastamise.<\/p>\n

P\u00f5hjala-Balti riigid s\u00f5ltuvad t\u00e4na USAst, kuid ei suuda m\u00f5jutada oma suurima liitlase suunda. Peame valmistuma selleks, et USA globaalse m\u00f5ju n\u00f5rgenemine j\u00e4tkub ning soov ja suutlikkus Euroopat kaitsta langeb. Mida Eesti v\u00e4lispoliitika saab m\u00f5jutada, on NATO ja ELi tulevik, Ukraina sidumine Euroopaga ning meie piirkonna riikide veelgi tihedam l\u00f5imumine. Seda polegi nii v\u00e4he selleks, et Venemaa k\u00f5rval ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuula artiklit RKK k\u00fcsis P\u00f5hjala-Balti riikide juhtivatelt ekspertidelt, kuidas need on reeglip\u00f5hise maailmakorra lagunemisega kohanenud ja mida sellest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260625,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,28,29,95,19,14417,25,23,24,22,325,20,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-260624","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-pohja-balti-piirkond","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117156757313313227","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260624","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260624"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260624\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260625"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260624"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260624"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260624"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}