Kui riigid soovivad pikaks ajaks (10, 20 ja 30 aastat) laenu v\u00f5tta, peavad nad maksma mitme k\u00fcmnendi k\u00f5rgeimaid intresse. Samal ajal on suurriikide v\u00f5lakoormad j\u00f5udnud alates teisest maailmas\u00f5jast k\u00f5rgeima tasemeni. Intressikulud nende laenude pealt on plahvatuslikult kasvamas, mis t\u00e4hendab, et aina v\u00e4hem raha j\u00e4\u00e4b muudeks kulutusteks, olgu selleks pensionid, sotsiaalkulud v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4e \u00fclalpidamine.<\/p>\n
K\u00f5ik see omakorda t\u00e4hendab, et rahanduse ja eelarvete seis muutub \u00fcha kehvemaks. Praegusel kursil ollakse liikumas v\u00f5laspiraali poole \u2013 seda protsessi kirjeldasin detailsemalt eelmise aasta septembris avaldatud loos:<\/p>\n
Tuletan meelde, et kui intressid kasvavad, siis varasemalt emiteeritud v\u00f5lakirjade hinnad langevad. V\u00f5lakirjade n\u00e4ol on sisuliselt tegemist valuutaga, mille v\u00f5lakirja omanik saab teatud ajaperioodi m\u00f6\u00f6dudes tagasi. Seega kui v\u00f5lakirjadest jookseb \u00f5hk v\u00e4lja (need odavnevad), siis see n\u00e4itab, et \u00f5hk jookseb v\u00e4lja valuuta k\u00f5ige olulisemast derivaadist. Maakeeli: valuutaga seotud varad kaotavad v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Riikide makstavast intressist s\u00f5ltuvad ka paljud teised intressid majanduses. N\u00e4iteks kinnisvaralaenude intressid on nendega v\u00e4ga tugevas seoses. Samuti muutub laenamine kulukamaks ettev\u00f5tetele. Kuna intressid on t\u00f5usmas ka Euroopas tervikuna, kandub m\u00f5ju j\u00e4rk-j\u00e4rgult ka ettev\u00f5tete ja tarbijateni. See suurendab survet laenuintressidele ka Eestis, olgu selleks autolaenud, kodulaenud v\u00f5i ettev\u00f5tetele antavad laenud.<\/p>\n
Samuti n\u00e4itab see, et investorid ootavad tulevikus valuutade kiiremat odavnemist. Kui hoiuse v\u00f5i muu madala riskiga valuutaga seotud instrumendi tootlus j\u00e4\u00e4b inflatsioonile alla, v\u00e4heneb seal hoitava vara reaalne ostuj\u00f5ud.<\/p>\n
Investorid v\u00e4ljuvad v\u00f5las\u00fcsteemist<\/p>\n
USA 30-aastaste v\u00f5lakirjade intress t\u00f5usis sel n\u00e4dalal k\u00f5rgeima tasemeni alates 2007. aastast. Prantsusmaa laenukulud j\u00f5udsid tippudeni, mida n\u00e4gime viimati 2008. aastal. Saksamaa puhul on intressid k\u00f5rgeimad alates 2011. aastast.<\/p>\n
K\u00f5ik see n\u00e4itab, et investorid n\u00f5uavad riikidele pikaajaliselt raha laenamise eest j\u00e4rjest suuremat kompensatsiooni. Peamine p\u00f5hjus on arvatavasti ootus, et inflatsioon saab olema tulevikus k\u00f5rge. Samuti on probleemiks rekordilised v\u00f5lakoormad ja kiiresti suurenev v\u00f5lakirjade pakkumine (kui valitsus suurendab v\u00f5lakoormat, on tal vaja emiteerida rohkem v\u00f5lakirju).<\/p>\n
Alloleval pildil on n\u00e4ha, kuidas v\u00f5laringlus toimib. Intresside t\u00f5us peegeldab usalduse v\u00e4henemist ja n\u00e4itab, et investoritelt raha saamiseks on valitsustel vaja pakkuda aina k\u00f5rgemat kompensatsiooni. Selle kaudu soovitakse ennast kaitsta p\u00fcsivalt k\u00f5rge inflatsiooni vastu.<\/p>\n
Lisaks \u00fclalmainitule on paljude riikide keskpangad hajutamas oma varasid. Polariseerumise ja geopoliitiliste pingete t\u00f5ttu on usaldus teiste riikide ning valuutade vastu v\u00e4henenud. Selle t\u00f5ttu ei soovita enam omada nii suures koguses teiste riikide v\u00f5lakirju, mille v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub suuresti v\u00f5lga emiteerinud riigi majandus- ja rahanduspoliitikast.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige soovitakse v\u00e4hendada USA riigiv\u00f5lakirjade osakaalu reservides. USA riigiv\u00f5lg \u00fcletab sel n\u00e4dalal 40 triljoni dollari piiri ja riigi v\u00e4lispoliitika on k\u00f5ike muud kui s\u00f5bralik.<\/p>\n
Osaliselt on hiljutise intresside t\u00f5usu p\u00f5hjustanud ka asjaolu, et elavnenud on ettev\u00f5tete laenuturg \u2013 see t\u00e4hendab, et investorid laenavad riikide asemel hoopis sellistele suurfirmadele nagu Nvidia, kes on seotud tehisintellekti sektoriga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui riigid soovivad pikaks ajaks (10, 20 ja 30 aastat) laenu v\u00f5tta, peavad nad maksma mitme k\u00fcmnendi k\u00f5rgeimaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260789,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-260788","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117157673476843407","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260788\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260789"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}