{"id":260968,"date":"2026-08-26T03:36:12","date_gmt":"2026-08-26T03:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260968\/"},"modified":"2026-08-26T03:36:12","modified_gmt":"2026-08-26T03:36:12","slug":"lennart-meri-valimine-1996-presidendi-maakonnavisiidid-viidi-sisse-valimiskogu-silmas-pidades-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/260968\/","title":{"rendered":"Lennart Meri valimine 1996: presidendi maakonnavisiidid viidi sisse valimiskogu silmas pidades | Eesti"},"content":{"rendered":"

Lennart Meri tagasivalimisel teiseks ametiajaks on oluline ka muutunud poliitiline kontekst. 1992. aastal valimised v\u00f5itnud<\/a> ja Meri toetanud Isamaa (ja ERSP liit) sai 1995. aasta riigikogu valimistel<\/a> vaid 7,9 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja kaheksa kohta. Valimised v\u00f5itis \u00fclekaalukalt Koonderakond ja Maarahva \u00dchendus, mille \u00fcks esindusn\u00e4gusid kampaanias oli Arnold R\u00fc\u00fctel. Nad said parlamendis 41 kohta. R\u00fc\u00fctel ise sai V\u00f5ru-, Valga- ja P\u00f5lvamaal kandideerides lausa 17 189 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Presidenti valiti 1996. aastal selle korra j\u00e4rgi, mis kehtib ka praegu. Ehk alul proovib riigikogu. Kui riigikogus ei \u00f5nnestu, siis valimiskogu. Ja kui seal ei \u00f5nnestu, l\u00e4heb valik tagasi parlamenti.<\/p>\n

Riigikogu voorudes seati \u00fcles Lennart Meri ja Arnold R\u00fc\u00fctli kandidatuur. Merile tegid ettepaneku kandideerida Reformierakonna, Isamaaliidu, M\u00f5\u00f5dukate, Parempoolsete ning m\u00f5neti \u00fcllatuslikult ka Koonderakonna esindajad.<\/p>\n

Esimeses voorus sai Meri 45 ja R\u00fc\u00fctel 34 toetush\u00e4\u00e4lt. Teises voorus kasvas Meri toetajate hulk 49-le ja kolmandas 52-le. Vajalikust 68 h\u00e4\u00e4lest j\u00e4i see aga siiski kaugele ja valimised l\u00e4ksid esimest korda valimiskogusse.<\/p>\n

Huvitav oli Isamaaliidu (1995. aasta valimiste j\u00e4rel \u00fchinesid Isamaa ja ERSP Isamaaliiduks) k\u00e4itumine. Kui veel augustis avaldasid nad selget toetust Meri tagasivalimisele, siis valimiskogu eel leiti, et m\u00f5ttekam on valimiskogus minna v\u00e4lja oma kandidaadiga, kelleks sai Tunne Kelam.<\/p>\n

Keskerakond k\u00e4is v\u00e4lja Siiri Oviiri. Koonderakond ei asunud enam ei Meri ega R\u00fc\u00fctli taha, vaid k\u00e4is s\u00f5ltumatu kandidaadina v\u00e4lja arvutiteadlase Enn T\u00f5ugu nime.<\/p>\n

Enn T\u00f5ugu, Tunne Kelam ja Siiri Oviir 1996. aastal presidendidebatis ETV-s. Autor\/allikas: \u00dclo Josing \/ ERR<\/p>\n

Valimiskogu kogunes esimeseks h\u00e4\u00e4letusvooruks 20. septembril<\/a> Estonia kontserdisaali. Valimiskogu liikmeid oli 1996. aastal kokku lausa 374: lisaks 101 riigikogu liikmele ja 273 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat. Kandidaadi \u00fclesseadmiseks oli vaja v\u00e4hemalt 21 h\u00e4\u00e4lt valimiskogu liikmetelt.<\/p>\n

Meri sai esimese voorus parimana 136 h\u00e4\u00e4lt, kuid see j\u00e4i alla n\u00f5utavale h\u00e4\u00e4lteenamusele. Koos temaga l\u00e4ks teise vooru samal p\u00e4eval Arnold R\u00fc\u00fctel, kes oli saanud paremuselt teisena 85 h\u00e4\u00e4lt. Kaugele maha ei j\u00e4\u00e4nud ka Kelam 76 h\u00e4\u00e4lega.<\/p>\n

Meri \u00fclekaal oli otsustaval hetkel suur: ta sai 196 ja R\u00fc\u00fctel 126 h\u00e4\u00e4lt. Et Meri kogus \u00fcle poolte h\u00e4\u00e4letamisest osav\u00f5tnud valimiskogu liikmete h\u00e4\u00e4ltest (minimaalselt olnuks vaja 187 h\u00e4\u00e4lt), osutus ta valituks presidendiks. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne oli ka, et 44 h\u00e4\u00e4letussedelit olid m\u00e4rgistamata ja kuus kehtetud.<\/p>\n

Valimiskogu 2. saade ETV-s 1996. aasta s\u00fcgisel<\/p>\n

Rosimannus: tuli luua soodne pinnas avalikus arvamuses ja maakondades<\/p>\n

Tollal Meri tagasivalimise kampaaniat vedanud Rain Rosimannus meenutas, et kui ta presidendi kantseleisse sisen\u00f5unikuks l\u00e4ks, oli Meri l\u00e4inud t\u00fclli Mart Laari ja Isamaaga, kes just talle eelmistel valimistel kampaaniat tegid. “Meri oli testinud presidendi p\u00f5hiseaduslikke piire ja parlamendis tal sel hetkel praktiliselt toetajaid polnud,” \u00fctles Rosimannus.<\/p>\n

Eelmisest korrast veelgi enam m\u00e4ngisid Meri tagasivalimise puhul suurt rolli rings\u00f5idud m\u00f6\u00f6da Eestit. Seda k\u00f5ike selleks, et olla edukas valimiskogus.<\/p>\n

“Mulle olid algusest peale selged kaks asja \u2013 esiteks, et suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00f5uavad valimised valimiskokku. Ja teiseks, et meil on vaja oma toetusr\u00fchma parlamendis, et kandidaadina sinna \u00fcldse j\u00f5uda. Seet\u00f5ttu ehitasime kogu tegevuse selge sihiga luua soodne pinnas avalikus arvamuses ja maakondades,” r\u00e4\u00e4kis Rosimannus.<\/p>\n

Lennart Meri ja Helle Meri ning ETV meeskond 1996. aastal presidendi vastuv\u00f5tu eel Sakala keskuses. Autor\/allikas: \u00dclo Josing \/ ERR<\/p>\n

Ta meenutas, et rings\u00f5idud maakondades algasid palju varem, kui sama aasta suvi ja need olid \u00fcles ehitatud senisest erinevalt.<\/p>\n

“Presidendi kortee\u017e ei vuranud mitte otse riigiametnikust maavanema ametihoone ette, vaid alustas oma paarip\u00e4evast kohalolu kuskilt maakonna servast. \u00d6\u00f6biti samuti maakonnas. Palju kohtuti kohalike omavalitsuste tegelastega ja loomulikult ka maavanematega,” r\u00e4\u00e4kis Rosimannus.<\/p>\n

Rosimannuse s\u00f5nul vihastas Merit see, kui keegi \u00fctles Eestis ringis\u00f5itmise kohta “visiit”, sest sa sa ei k\u00fclasta ju oma kodu.\u00a0<\/p>\n

Rosimannus meenutas, et kuigi ka Reformierakond kaalus lisaks Merile teisi variante, olid l\u00f5puks nemad ja M\u00f5\u00f5dukad see tuumik, mis seisis k\u00f5igis kolmes parlamendivoorus ja valijameeste kogus Meri taga. Napi, aga magusa v\u00f5idu t\u00f5id Merile omavalitsustegelaste toetus, kus oli suur Tiit V\u00e4hi ja Koonderakonna m\u00f5ju.<\/p>\n

Meri-vastased otsisid \u00f6\u00f6sel vastaskandidaati<\/p>\n

Isamaaliidu oma kandidaat (Tunne Kelam) ei olnud Rosimannuse s\u00f5nul \u00fcllatus, sest nagu \u00f6eldud, Meri ja Isamaa olid t\u00fclis. “Veel esimese ja teise parlamendivooru vahel istusid Meri-vastased \u00f6\u00f6sel koos ja proovisid leida \u00fchist vastaskandidaati, kes l\u00e4heks Meri vastu, aga poleks R\u00fc\u00fctel,” \u00fctles Rosimannus.<\/p>\n

Enn T\u00f5ugu nime v\u00e4ljak\u00e4imise kohta \u00fctles Rosimannus, et see oli ilmselt Koonderakonna eri leeride sisev\u00f5itluse tulemus.<\/p>\n

“Koonderakond ja Maarahva \u00dchenduse erakonnad olid ikkagi erinevad parteid oma erinevate huvidega. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da Tiit V\u00e4hi peaministrina m\u00f5istis kui oluline v\u00e4\u00e4rtus Eesti jaoks rahvusvahelises suhtluses Lennart Meri oli, aga erakonnas oli ilmselt teisigi leere. Ma pakun, et T\u00f5ugu oli kas m\u00f5ne leeri (Lippmaa?) kandidaat, kellel oli Meriga mingi oma ajalooline kala poolitada,” \u00fctles Rosimannus.<\/p>\n

Jaak Allik: Meri valimise otsustas Tiit V\u00e4hi<\/p>\n

Tollal Koonderakonna ridadesse kuulunud ja V\u00e4hi valitsuses kultuuriministrina t\u00f6\u00f6tanud Jaak Allik r\u00e4\u00e4kis Koonderakonna eri leeridest ja r\u00f5hutas, et Arnold R\u00fc\u00fctel koalitsioonin\u00f5ukogu esimehena oli loogiline KM\u00dc presidendikandidaat.<\/p>\n

“Ma k\u00fcll ei tea, kuiv\u00f5rd kindlad lubadused KM\u00dc loomisel kuskil lepingus fikseeriti, aga v\u00f5ib arvata, et \u00fcsna kindlad olid lubadused, et selle valimisliidu presidendikandidaadiks saab 1996. aastal olema Arnold R\u00fc\u00fctel,” \u00fctles Allik.<\/p>\n

“Kui see aeg l\u00e4henes, siis president Meri sisepoliitiline n\u00f5unik Rain Rosimannus hakkas kord kuus k\u00e4ima minu kabinetis, et vestelda sisepoliitilistel teemadel. Ehk Kadriorust eeldati, et mina olen V\u00e4hi sisepoliitiline n\u00f5unik, kuigi see kuidagi fikseeritud ei olnud. Igal k\u00f5nelusel puudutasime presidendivalimiste teemat ja Meri oli muidugi oluliselt huvitatud sellest, kas ja kuiv\u00f5rd v\u00f5ib ta arvestada Koonderakonna h\u00e4\u00e4ltega valimistel,” lausus Allik.<\/p>\n

President Lennart Meri kinnitab 1995. aastal ametisse Tiit V\u00e4hi valitsuse. V\u00e4hil oli oluline roll Meri tagasivalimisel. Autor\/allikas: Faivi Kljut\u0161ik \/ ERR<\/p>\n

Allik m\u00e4rkis, et kuna esimesed valimisvoorud n\u00e4itasid, et kogu KM\u00dc R\u00fc\u00fctli taga ei ole, hakati otsima ka kolmandat kandidaati.<\/p>\n

“Mind kutsuti l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele, kus soovitati V\u00e4hil mitte toetada Merit ega R\u00fc\u00fctlit, vaid leida keegi kolmas. Aga V\u00e4hi sellega n\u00f5us ei olnud. Kui asi edasi l\u00e4ks, \u00fctles V\u00e4hi kitsamas ringis, et ta ei saa oma kolleegidele v\u00e4lismaal ehk teiste liitlasriikide peaministritele h\u00e4sti p\u00f5hjendada, kui ta ei toeta just v\u00e4lismaal populaarset ja tugevat presidenti nagu Lennart Meri. Ma arvan, et just see ps\u00fchholoogiline olukord m\u00e4\u00e4ras tol ajal \u00fcsna palju V\u00e4hi ja ka Koonderakonna valikuid,” meenutas Allik.<\/p>\n

Enn T\u00f5ugu \u00fclesseadmist aga Allik ei m\u00e4leta. “Minu meelest ta ei olnud kuidagi Koonderakonna ametlik kandidaat. Kuidas ta \u00fcldse tekkis, ma ei tea, ma ei olnud sellega \u00fcldse seotud ja mulle oli ka \u00fcllatav, et ta tekkis,” s\u00f5nas Allik.<\/p>\n

“Aga selge oli see, et valimiskogus olid Koonderakonnaga seotud kohalike omavalitsuste esindajad selgelt Meri poolt ja Maarahva \u00dchendus selgelt R\u00fc\u00fctli poolt. See valimistulemuse l\u00f5puks ikkagi m\u00e4\u00e4ras. Mina \u00fctleksin, et tulemuse otsustasid paljuski peaminister V\u00e4hi seisukohad,” meenutas Allik.<\/p>\n

1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti presidendiks. Meri oli siis 67-aastane.<\/p>\n

Lennart Meri k\u00f5net valimiskogus p\u00e4rast valimisv\u00f5itu saab kuulata ERR-i audioarhiivis.<\/a><\/p>\n

Meri teise ametiaja reitingud madalamad<\/p>\n

Meri esimese ametiaja viimasel, 1996. aasta m\u00e4rtsis tehtud k\u00fcsitluses olid hinnangud tema hakkama saamisele presidendina endiselt enam kui kaks korda k\u00f5rgemad kui presidendiks saades. Kui 1992. aastal toetas tema tegevuist presidendina 32 protsenti, siis 1996. aastal juba 69 protsenti.<\/p>\n

Teisel ametiajal hakkas aga Meri toetus langema. 2000. aasta m\u00e4rtsis oli toetus Merile 52 protsenti. Sama aasta oktoobris aga vaid 30 protsenti. Samas p\u00fcsis kriitikute osakaal madal, vaid 17 protsenti.<\/p>\n

Viimases, 2001. aasta septembris tehtud k\u00fcsitluses oli toetajate osakaal 51 protsenti.<\/p>\n

Meri soovis presidendi otsevalimist<\/p>\n

Oma lahkumisk\u00f5nes (8. oktoobril 2001)<\/a> \u00fctles Meri, et on oma j\u00e4rglasega presidenditoolil, Arnold R\u00fc\u00fctliga arutanud p\u00f5hiseaduse niisugust menetlust, mis annaks rahvale \u00f5iguse riigipead otse valida.<\/p>\n

“T\u00e4na k\u00f5nelen kui ametist lahkuv riigipea. T\u00e4na \u00f5htust alates olen lihtsalt president, mitte Vabariigi President. Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse v\u00f5imaluse. V\u00f5imaluse ja ka kohustuse k\u00f5nelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on v\u00e4ljapool kahtlust. Seep\u00e4rast algatan t\u00e4na siin p\u00f5hiseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u, millel on kaks eesm\u00e4rki: Esiteks, presidendi otsevalimised. Loodan, et aastal 2006 valitakse Vabariigi president otse Eesti Vabariigi kodanike poolt. Teiseks, P\u00f5hiseaduse Kohtu loomine. Eesti Vabariik vajab organit, kellel oleks p\u00f5hiseaduse l\u00f5pliku t\u00f5lgendamise \u00f5igus,” \u00fctles Meri oma lahkumisk\u00f5nes.<\/p>\n

25 aastat hiljem ei valita Eesti presidenti endiselt otsevalimistega, vaid sama korra j\u00e4rgi, millega sai Meri teiseks ametiajaks presidendiks. \u00a0<\/p>\n

Lennart Meri suri p\u00e4rast rasket haigust 14. m\u00e4rtsil 2006.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lennart Meri tagasivalimisel teiseks ametiajaks on oluline ka muutunud poliitiline kontekst. 1992. aastal valimised v\u00f5itnud ja Meri toetanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":260969,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[7609,26,27,37,33,35,101419,34,36,31,32,21,38041,28,29,3007,19,25,101420,101418,46816,95096,23,24,50370,22,20,30],"class_list":["post-260968","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arnold-ruutel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-enn-tougu","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-allik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lennart-meri","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised-1996","tag-rain-rosimannus","tag-siiri-oviir","tag-tiit-vahi","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tunne-kelam","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117159722371017050","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260968","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260968"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/260968\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/260969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260968"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=260968"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=260968"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}