{"id":261056,"date":"2026-08-26T06:44:10","date_gmt":"2026-08-26T06:44:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261056\/"},"modified":"2026-08-26T06:44:10","modified_gmt":"2026-08-26T06:44:10","slug":"kristel-jarve-minister-voiks-teada-et-metsanduski-on-osa-maamajandusest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261056\/","title":{"rendered":"Kristel J\u00e4rve: minister v\u00f5iks teada, et metsanduski on osa maamajandusest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

P\u00f5llumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma, sageli on p\u00f5llumees ja metsaomanik \u00fcks ja sama inimene ning p\u00f5llu- ja metsamaa \u00fche majapidamise osad, kirjutab Kristel J\u00e4rve vastuseks Hendrik Johannes Terrase kommentaaril “Kuhu l\u00e4heb p\u00f5llumajanduse 546 miljonit eurot?”<\/a>.<\/p>\n

P\u00f5llumehed on t\u00e4navu j\u00f5uliselt n\u00f5udnud, et Euroopa Liidult j\u00e4rgmiseks rahastusperioodiks p\u00f5llumajanduse konkurentsiv\u00f5ime suurendamiseks ette n\u00e4htud t\u00e4iendav 546 miljonit eurot t\u00e4ies mahus nendeni j\u00f5uaks. Kena on n\u00e4ha, et ka minister seisab nii aktiivselt oma valdkonna eest. Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministri Hendrik Johannes Terrase arvamuslugu<\/a> sellest, et p\u00f5llumajanduse raha peab j\u00e4\u00e4ma p\u00f5llumajandusse, v\u00e4ljendab aga kahte suurt murekohta.<\/p>\n

Esiteks tundub, et minister Hendrik Johannes Terrasel on rahakotid sassi l\u00e4inud, ja teiseks paistab ta olevat unustanud, et lisaks p\u00f5llumajandusministriks olemisele on ta ametinimetusse kirjutatud ka regionaalministri roll ja vastutus regionaalpoliitika eest. Ka metsandus panustab regionaalsesse arengusse ja on osa maamajandusest.<\/p>\n

Minister p\u00f5hjendab oma arvamusloos, et kliimaministeeriumi tegevustele kavandatud raha leidmiseks tuleb v\u00e4hendada p\u00f5llumajanduse meetmeid. Selle summa sisse loeb ta nii Natura 2000 erametsatoetuse kui ka metsanduse investeeringud. Seej\u00e4rel vastandab ta need otseselt p\u00f5llumajanduse tootmisv\u00f5ime kasvatamisele, m\u00e4rkides, et Natura 2000 erametsatoetus “ei ehita seafarmi ega suurenda munatootmist” ning metsanduse investeeringud ei kasvata Eesti toiduga isevarustatust. Siin ongi rahakotid sassi l\u00e4inud.<\/p>\n

Euroopa Liidu \u00fchise p\u00f5llumajanduspoliitika (\u00dcPP) j\u00e4rgmise rahastusperioodi maht on \u00fcle 1,5 miljardi euro. \u00dcPP vahenditest on seni rahastatud Natura 2000 piirangute h\u00fcvitamist metsaomanikele ja metsandusvaldkonna investeeringuid ning meile teadaolevalt on seda plaanis teha ka j\u00e4rgmisel perioodil. 546 miljonit eurot aga, mille eest p\u00f5llumajandussektor praegu seisab, on sellele t\u00e4iendav rahastus.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on kohatu vastandada metsandust toidujulgeolekule, seda enam, et nimest hoolimata on \u00dcPP eesm\u00e4rgid p\u00f5llumajandusest laiemad ja m\u00f5eldud toetama maaelu arengut tervikuna. Euroopa Komisjoni j\u00e4rgmise rahastusperioodi ettepanekus on p\u00f5llumajanduse k\u00f5rval selgelt nimetatud metsandus ning kestlike p\u00f5llumajandus- ja metsanduspraktikate toetamine prioriteetidena.<\/p>\n

Natura v\u00f5rgustiku loomise ja kaitsmise kohustus tuleneb samuti Euroopa Liidu \u00f5igusest ning erametsaomanikud ei ole sellega kaasnevaid piiranguid endale vabatahtlikult valinud. Samal ajal on konkreetsete kaitsemeetmete ja nende ulatuse \u00fcle otsustanud Eesti riik ning looduskaitseliste piirangute laiendamine on olnud ka praeguse valitsuse poliitiline valik.<\/p>\n

Poliitiliste otsustega kaasnevate kulude eest tuleb vastutada. Kui riik piirab avalikes huvides eraomaniku v\u00f5imalust oma metsa majandada ja sellest tulu teenida, peab nende piirangutega kaasnema \u00f5iglane h\u00fcvitis. Natura erametsatoetus ei ole metsaomaniku valik, vaid talle seatud piirangute h\u00fcvitamise meede.<\/p>\n

“\u00dcks ministeerium kujundab metsanduspoliitikat ja seab metsaomanikele kohustusi, kuid teise k\u00e4es on rahakott.”<\/p>\n

Siit j\u00f5uame teise murekohani. Metsandus on maamajanduse oluline osa. See loob maapiirkondades t\u00f6\u00f6kohti ja edendab ettev\u00f5tlust, tagab maaomanikule sissetuleku ja varustab t\u00f6\u00f6stust kohaliku taastuva toorainega. P\u00f5llumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma, sageli on p\u00f5llumees ja metsaomanik \u00fcks ja sama inimene ning p\u00f5llu- ja metsamaa \u00fche majapidamise osad.<\/p>\n

Praegune vaidlus toob taas esile metsanduse juhtimise pikaajalise probleemi. Metsanduspoliitika ja looduskaitse eest vastutab kliimaministeerium, samal ajal kui oluline osa erametsanduse rahastusest on tulnud regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi kaudu. \u00dcks ministeerium kujundab metsanduspoliitikat ja seab metsaomanikele kohustusi, kuid teise k\u00e4es on rahakott, millest tuleb leida raha nende kohustuste h\u00fcvitamiseks ja valdkonna arendamiseks.<\/p>\n

Selline vastutuse jagamine ei ole ennast \u00f5igustanud ja meil paistab ametkondade tasandil puuduvat terviklik vaade riigile ja selle arengule. Iga ministeerium seisab kitsalt enda valdkonna huvide eest ning kui puudub vastutus valdkonna k\u00e4ek\u00e4igu eest, puudub ka motivatsioon selle rahastamise eest seista.<\/p>\n

Lahendus on tegelikult lihtne ja sellest on varemgi r\u00e4\u00e4gitud: metsandus tuleks viia regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Metsandus on maamajanduse osa ning selle poliitika, arengu ja rahastamise eest peaks vastutama \u00fcks ministeerium.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5llumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma, sageli on p\u00f5llumees ja metsaomanik \u00fcks ja sama inimene ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,101444,34,36,31,32,21,6950,304,3081,101445,28,29,285,5176,3086,39392,101446,19,3424,25,3884,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261056","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erametsaliit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hendrik-johannes-terras","tag-keskkond","tag-kliimaministeerium","tag-kristel-jarve","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-mets","tag-metsandus","tag-metsanduspoliitika","tag-natura-alad","tag-news","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261056\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}