{"id":261072,"date":"2026-08-26T07:06:08","date_gmt":"2026-08-26T07:06:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261072\/"},"modified":"2026-08-26T07:06:08","modified_gmt":"2026-08-26T07:06:08","slug":"antti-tooming-looduskaitseseaduse-muudatused-ei-sundinud-jaanipaeva-varjus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261072\/","title":{"rendered":"Antti Tooming: looduskaitseseaduse muudatused ei s\u00fcndinud jaanip\u00e4eva varjus | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Fari\u0161tamo Eller k\u00fcsis ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris,<\/a> kuidas l\u00e4heb lubadusega, et olulisi asju looduskaitses ei muudeta ilma kaasamise ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseta. K\u00fcsimus on kahtlemata \u00f5igustatud, sest usaldus kaasamise vastu on looduskaitses v\u00e4hemalt sama oluline kui seaduse tekst ise. K\u00fcll aga on arvamusloos l\u00e4inud segamini kaks eri asja, nimelt juunis vastu v\u00f5etud seadus ja looduskaitse ja metsanduse reform, millest Sagadis r\u00e4\u00e4giti.<\/p>\n

Millest Sagadis r\u00e4\u00e4giti ja millest mitte<\/p>\n

Sagadi kokkusaamine puudutas ettevalmistatavaid metsaseaduse ja looduskaitseseaduse suuri muudatusi, mis on alles ees ja mille arutelu j\u00e4tkub s\u00fcgisel. Juunis vastu v\u00f5etud ja septembrist kehtima hakkavad looduskaitseseaduse muudatused tulenevad teisest eeln\u00f5ust, mille menetlus algas kaks aastat tagasi.<\/p>\n

Eeln\u00f5u esitati eeln\u00f5ude infos\u00fcsteemi 2024. aasta augustis ja sai kokku ligikaudu 500 m\u00e4rkust 40 asutuselt ja isikult.<\/p>\n

Eeln\u00f5u arutati ka kohtumistel Eesti Ornitoloogia\u00fchingu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keskkonna\u00fchenduste Koja, MT\u00dc Eesti Metsa Abiks, Eesti Erametsaliidu, omavalitsuste ja riigikogu metsanduse toetusr\u00fchmaga.<\/p>\n

Valitsus algatas eeln\u00f5u 7. aprillil 2025 ja riigikogu menetles seda kolmel lugemisel \u00fcle aasta. Mitmed vaidlusalused s\u00e4tted muudeti v\u00f5i j\u00e4eti eeln\u00f5ust v\u00e4lja.<\/p>\n

Peame endale siiski tuhka p\u00e4he raputama, sest Sagadis j\u00e4i meil \u00fctlemata, mille kohta seal k\u00f5lanud p\u00f5him\u00f5tted kehtivad ja mille kohta mitte. Need puudutasid seda, mis on alles ees, p\u00f5him\u00f5tted ei hakanud tagasiulatuvalt kehtima eeln\u00f5ule, mis oli tol hetkel juba riigikogus ja mille menetlus l\u00f5ppes m\u00f5ni n\u00e4dal p\u00e4rast Sagadit. Meie jaoks oli see enesestm\u00f5istetav, aga enesestm\u00f5istetavus on kehv eeldus. Tagantj\u00e4rele selgitamine ei ole sama hea kui kohapeal kokku leppimine, aga parandame selle vea n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n

See ei t\u00e4henda, et sisulisele kriitikale ei oleks vaja vastata. Vastan j\u00e4rgnevalt peamistele etteheidetele.<\/p>\n

Iga\u00fcks saab endiselt loodusv\u00e4\u00e4rtusele t\u00e4helepanu juhtida<\/p>\n

Muudatuse kohaselt esitab kaitse alla v\u00f5tmise v\u00f5i kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku kliimaministeeriumile kui menetluse algatajale keskkonnaamet. Nii on see sisuliselt olnud ka seni ja suurem osa algatustest on tulnud just ametilt, sest kaitstavate alade seisundi j\u00e4lgimine ja kaitsemeetmete toimivuse hindamine on keskkonnaameti roll ja ta on selleks k\u00f5ige p\u00e4devam asutus. Menetluse algatab riiklike alade puhul endiselt kliimaministeerium.<\/p>\n

Iga\u00fcks saab j\u00e4tkuvalt teha keskkonnaametile ettepaneku loodusv\u00e4\u00e4rtuse kaitse alla v\u00f5tmiseks ja amet on kohustatud selle sisuliselt l\u00e4bi vaatama, olulised asjaolud v\u00e4lja selgitama ja oma seisukohta p\u00f5hjendama, seda n\u00f5uab haldusmenetluse seadus. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla v\u00f5tmise ettepaneku esitamise kord j\u00e4\u00e4b muudatusest puutumata ja on samuti endiselt avatud iga\u00fche algatusele.<\/p>\n

Muudatuse p\u00f5hjus on praktiline: ettepaneku esitamise \u00f5igust on kasutatud ka eesm\u00e4rkidel, millel looduskaitsega v\u00e4he pistmist, n\u00e4iteks arenduste takistamiseks v\u00f5i selleks, et s\u00e4ilitada oma kinnistul senine olukord. Iga sellise ettepaneku anal\u00fc\u00fcs eeldab ekspertiisi ja riigi ressurssi, mis on piiratud.<\/p>\n

Nagu \u00f6eldud peab keskkonnaamet kujundama ja praktikas hoidma tervikpilti, millised kaitsekorralduslikud sammud on vajalikud selleks, et loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaitse oleks parimal viisil tagatud.<\/p>\n

Kartused, et uusi kaitsealasid pole moodustatud v\u00f5i et kaitsealade moodustamine toppab, l\u00e4hiajaloo p\u00f5hjal faktilist kinnitust ei leia. 2021. aasta l\u00f5pus oli Eestis 4119 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga ligi 1,61 miljonit hektarit. 2025. aasta l\u00f5puks oli objekte 4657 ja nende kogupindala 1,66 miljonit hektarit.<\/p>\n

Nelja aastaga on lisandunud 538 kaitstavat loodusobjekti ja \u00fcle 44 000 hektari, keskmiselt \u00fcle saja uue objekti aastas. Selle \u00fcle, kas seda liiga v\u00e4he v\u00f5i liiga palju, saab vaielda ja peabki vaidlema, aga pilti, kus riik kaitsealade moodustamise on sisuliselt seisma pannud, need arvud ei kinnita.<\/p>\n

Kallaste kaitses muutus nii m\u00f5ndagi, ka rangemaks<\/p>\n

Ranna ja kalda kaitses tehti mitmeid muudatus ja ainult leevendusena neid kokku v\u00f5tta ei saa. Seadusesse lisandus uus piirang: v\u00e4ljaspool linna, alevit v\u00f5i alevikku saab ranna ja kalda ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndis elamumaa juht- ja sihtotstarvet m\u00e4\u00e4rata \u00fcksnes keskkonnaameti n\u00f5usolekul. See v\u00e4listab v\u00f5imaluse, et ilma kaitsev\u00e4\u00e4rtusi kaalumata muudetakse maa sihtotstarvet ja seel\u00e4bi v\u00e4hendatakse ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndit.<\/p>\n

Tiheasustusala laiendamine ranna v\u00f5i kalda piiranguv\u00f6\u00f6ndis, mis automaatselt t\u00e4hendab kitsamat ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndit, saab edaspidi toimuda ka vaid keskkonnaameti n\u00f5usolekul.<\/p>\n

Mere \u00e4\u00e4res ehk korduva \u00fcleujutusega aladel ja suurte \u00fcleujutusaladega siseveekogude kallastel t\u00e4psustatakse ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi laiuse arvestamist. Ehituskeeluv\u00f6\u00f6nd laieneb \u00fcleujutusala piirini, kui \u00fcleujutusala ulatub kaugemale kui looduskaitseseaduse p\u00f5hiregulatsioonis s\u00e4testatud v\u00f6\u00f6ndi laius. Kui \u00fcleujutusala on kitsam kui p\u00f5hiregulatsioonis s\u00e4testatu, siis rakendub p\u00f5hiregulatsioon.<\/p>\n

Pikka aega on arutatud selle \u00fcle, kuidas ja kas oleks v\u00f5imalik anda kohalikele omavalitsustele suurem roll ja otsustus\u00f5igus ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndis. Seadusemuudatusega on edaspidi omavalitsuste \u00fclesanne langetada otsused ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi laiuse muutmise alevis ja alevikus. Ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi v\u00e4hendamine kaitsealal, hoiualal, p\u00fcsielupaigas ja v\u00e4ljaspool asulaid eeldab ka edaspidi keskkonnaameti n\u00f5usolekut, kuid selle \u00fcle otsustamine tuuakse planeerimismenetluse varasemasse etappi, et kiirendada menetluste l\u00e4biviimist.<\/p>\n

Ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi erandite loetelu ei ole uus. Seda loetelu korrastati ja t\u00e4psustati, et oleks tagatud \u00fchesugused reeglid sarnase m\u00f5juga ehitistele ja samas v\u00e4ltida menetlustes \u00fclereguleerimist. Tulemusena laienes ehitiste ring, mille puhul ei ole vaja enam l\u00e4bi viia aja- ja ressursimahukat planeeringumenetlust, vaid saab piirduda keskkonnaameti v\u00f5i omavalitsuse kaalutlusotsusega.<\/p>\n

Kohalik kaitse ja h\u00fcvitamine<\/p>\n

Kohaliku omavalitsuse kohustus h\u00fcvitada olulised piirangud on maaomanike \u00f5igustest l\u00e4htuvalt oluline. Ei ole \u00f5iglane, et h\u00fcvitise saamine s\u00f5ltub sellest, kas sama range piirangu kehtestas riik v\u00f5i kohalik omavalitsus.<\/p>\n

Ettepaneku sellise aluse loomiseks tegi ministeeriumile Tallinna linnavalitsus ja ka linnade ja valdade liit on palunud, et kohalikel kaitsealadel saaks rakendada k\u00f5iki looduskaitseseaduse kaitsealasid puudutavaid s\u00e4tteid. Seni ei olnud omavalitsusel sellise kinnisasja omandamiseks \u00fcldse \u00f5iguslikku alust.<\/p>\n

“Kaitseala loomine j\u00e4\u00e4b omavalitsuse enda otsuseks ja kaitsekorra saab kujundada nii, et piirangud oleksid proportsionaalsed.”<\/p>\n

H\u00fcvitamiskohustus ei teki iga piirangu puhul. Seadus nimetab kolm olukorda: kui raiek\u00fcpsel metsamaal keelatakse uuendusraie t\u00e4ielikult; kui hoonestamata krundile ei tohi enam ehitada v\u00f5i kui kaevandamiseks m\u00f5eldud maal ei tohi enam kaevandada. Kaitseala loomine j\u00e4\u00e4b omavalitsuse enda otsuseks ja kaitsekorra saab kujundada nii, et piirangud oleksid proportsionaalsed.<\/p>\n

Selle taga on p\u00f5him\u00f5te, mis kehtib kogu looduskaitses: piirang peab olema lisaks \u00f6koloogilisele p\u00f5hjendatusele ka \u00fchiskonnale talutav. Kui inimesed ei pea seda \u00f5iglaseks, j\u00e4\u00e4b see paberile, seda ei j\u00e4rgita ja loodusv\u00e4\u00e4rtus, mille kaitseks piirang kehtestati, j\u00e4\u00e4b tegelikult kaitseta. Talutavus on looduskaitse toimimise eeldus.<\/p>\n

R\u00f5ngastamisel on \u00fcks asutus senise kahe asemel<\/p>\n

Edaspidi toimub lindude ja nahkhiire r\u00f5ngastajate kogu suhtlus \u00fche asutuse, keskkonnaagentuuriga. See t\u00e4hendab r\u00f5ngastajale v\u00e4hem asjaajamist. Muudatus ei t\u00e4henda lihtsalt uue tasu kehtestamist, vaid teeb r\u00f5ngastamise korralduse lihtsamaks. Senine t\u00e4htajaline m\u00e4rgistamisluba asendub t\u00e4htajatu atesteeringuga ning praegused loaomanikud loetakse automaatselt atesteerituks.<\/p>\n

R\u00f5ngastamise korraldamisega kaasnevad kulud, mida seni kattis t\u00e4ielikult riik. Edaspidi tasub riik poole ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu kaetakse r\u00f5ngastajatelt kogutava tasuga, mida kasutatakse r\u00f5ngastamisteenuse kulude katmiseks. Tasu eesm\u00e4rk on suurendada ka r\u00f5ngastajate vastutust ja v\u00e4hendada juhtumeid, kus r\u00f5ngaid tellitakse p\u00f5hjendamatult, aruanded j\u00e4\u00e4vad esitamata v\u00f5i kasutamata r\u00f5ngad tagastamata.<\/p>\n

Uute r\u00f5ngastajate v\u00e4lja\u00f5pe riigi linnujaamades on ka tulevikus tasuta ja kasutamata r\u00f5ngad saab tasuta tagastada. Enamikus Euroopa riikides kannab r\u00f5ngastaja osa kuludest, Eesti on olnud pigem erand.<\/p>\n

L\u00e4bipaistvus, mitte korruptsioonirisk<\/p>\n

Eller viitab sellele, et kinnisasja omandamise otsustab edaspidi keskkonnaameti peadirektor, ja n\u00e4eb selles korruptsiooniohtu.<\/p>\n

Otsus liikus poliitiliselt ametikohalt s\u00f5ltumatu ametiasutuse juhi k\u00e4tte, kes on omandamise eeltoimingud ja k\u00e4skkirjad ette valmistanud. Samal ajal lisandus seadusesse esimest korda kohustus avaldada keskkonnaameti veebilehel nii avalduste laekumise j\u00e4rjekord kui ka iga omandamise andmed, nagu otsuse kuup\u00e4ev, v\u00f5\u00f5randaja nimi, sealhulgas f\u00fc\u00fcsilise isiku nimi, asukoha maakond ja vald, pindala ja hind. Riigi raha kasutamine l\u00e4heb selle otsusega l\u00e4bipaistvamaks, mitte vastupidi.<\/p>\n

Sagadis lepiti kokku metsandusn\u00f5ukoja ja metsanduse teadusn\u00f5ukoja loomises. Metsandusn\u00f5ukoda koguneb esimest korda augustis. M\u00f5te ei ole luua j\u00e4rjekordset komisjoni, vaid p\u00fcsivat formaati, kus metsadebati temperatuuri saaks natuke allapoole tuua, otsida \u00fchisosa ja taastada usaldust.<\/p>\n

Sagadi arutelu n\u00e4itas, et see on v\u00f5imalik, kuna osapooled, kes meedias teineteisele \u00fcsna teravalt vastu vaidlevad, mahtusid \u00fchte ruumi \u00e4ra ja r\u00e4\u00e4kisid asjast. Metsandusn\u00f5ukoda hakkab l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima nii igap\u00e4evaseid k\u00fcsimusi kui ka suuremaid, visioonilisi sihte, s\u00f5lmima kokkuleppeid ja andma ministrile suuniseid, kuhu suunas liikuda ja mis v\u00f5iks olla Eesti \u00fchiskonna laiem ootus.<\/p>\n

Teadusn\u00f5ukoda vaatab otsa meie metsandusandmetele ning annab selle p\u00f5hjal metsandusn\u00f5ukojale sisendit aruteluks ja ettepanekute tegemiseks. J\u00e4rgmised metsanduse ja looduskaitse muudatused l\u00e4hevad l\u00e4bi selle formaadi ja seal kehtib Sagadis antud lubadus, et enne otsuseid sisuline arutelu. Kriitika, sealhulgas Elleri oma, on selle protsessi oodatud osa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Fari\u0161tamo Eller k\u00fcsis ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris, kuidas l\u00e4heb lubadusega, et olulisi asju looduskaitses ei muudeta ilma kaasamise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261073,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[15884,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,34351,304,1452,3081,4080,28,29,15882,25133,5176,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261072","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-antti-tooming","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitsealad","tag-keskkond","tag-keskkonnaamet","tag-kliimaministeerium","tag-kohalikud-omavalitsused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-looduskaitse","tag-looduskaitseseadus","tag-mets","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117160548008036902","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261072","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261072"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261072\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261073"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261072"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261072"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261072"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}