{"id":261120,"date":"2026-08-26T08:10:08","date_gmt":"2026-08-26T08:10:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261120\/"},"modified":"2026-08-26T08:10:08","modified_gmt":"2026-08-26T08:10:08","slug":"inimkeha-tapne-mootmine-voib-paasta-elusid-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261120\/","title":{"rendered":"Inimkeha t\u00e4pne m\u00f5\u00f5tmine v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta elusid | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>M\u00f5iste &#8220;antropomeetria&#8221; p\u00e4rineb kreeka keelest ja t\u00e4hendab inimese m\u00f5\u00f5tmist. Antropomeetria aitab m\u00f5ista, milliste m\u00f5\u00f5tude ja kehakujuga kandjatele tuleb r\u00f5ivaid kavandada.\u00a0<\/p>\n<p>Kui n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4stja p\u00fcksid on liiga kitsad, piiravad need puusa liikumist ja muudavad lihaste aktiivsust. See v\u00f5ib p\u00f5hjustada kiiremat v\u00e4simist ja isegi seljavalu1. Veelgi kriitilisem on aga termiline koormus, sest liiga kitsas riietus ei lase kehal soojust hajutada, mis v\u00f5ib ekstreemsetes oludes p\u00f5hjustada eluohtlikku kuumusstressi.<\/p>\n<p>Vale suurus m\u00f5jutab ka varustuse kulukust. Kui vormir\u00f5ivad tellitakse vales suuruses, v\u00f5ivad need j\u00e4\u00e4da lattu seisma, sest neile ei leita sobivat kandjat. Probleem tekib ka siis, kui vale suurusega r\u00f5ivad v\u00f5etakse siiski kasutusele \u2013 selline r\u00f5ivas v\u00f5ib piirata kandja liikumist ega pruugi tagada talle vajalikku kaitset2.<\/p>\n<p>Kuigi r\u00f5ivaste suurusnumbrid n\u00e4ivad esmapilgul \u00fcheselt m\u00f5istetavad, n\u00e4itab tegelik praktika vastupidist. P\u00f5hjus peitub selles, et r\u00f5ivaste suurusnumbrite s\u00fcsteem p\u00f5hineb standarditel, mis m\u00e4\u00e4ravad k\u00fcll keham\u00f5\u00f5tude s\u00fcsteemi ja m\u00e4rgistamise loogika, kuid ei m\u00e4\u00e4ra \u00fcht kohustuslikku valmisr\u00f5ivaste suuruste tabelit. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad sama suurust\u00e4hisega r\u00f5ivaste m\u00f5\u00f5tmed tootjati erineda.<\/p>\n<p>Tavatarbijatele m\u00f5eldud r\u00f5ivaste suurused (S\u2013L) ei anna professionaalsete kaitser\u00f5ivaste puhul piisavalt t\u00e4pset infot kandja figuurim\u00f5\u00f5tude (n\u00e4iteks v\u00f6\u00f6- ja puusa\u00fcmberm\u00f5\u00f5t) kohta. Kaitser\u00f5ivaste puhul muudab sobiva suuruse leidmise veel keerulisemaks asjaolu, et erir\u00f5ivas ei ole peaaegu kunagi \u00fcksikese, vaid osa s\u00fcsteemist, mis eeldab kihilist riietumist \u2013 aluss\u00e4rgist kuni pealmise kaitser\u00f5ivani.<\/p>\n<p>R\u00f5ivakihtide omavaheline sobitamine muudab sobiva suuruse leidmise veelgi keerulisemaks. Liigne materjal ja liiga suur avarus kihtide vahel takistavad kandja liikumist, tekitades tugevat ebamugavus- ja poomistunnet, eriti kaenlaavades ja \u00f5lapiirkonnas. Sel p\u00f5hjusel on kaitser\u00f5ivaste puhul oluline kasutada numbrilisi suurusn\u00e4itajaid, mis annavad kandjale \u00fcheselt m\u00f5istetavat teavet tema figuurim\u00f5\u00f5tude ja sobiva suuruse kohta3.<\/p>\n<p>\u00d5ige suuruse m\u00e4\u00e4ramisel on peamised l\u00e4htekohad inimese pikkus ja rinna\u00fcmberm\u00f5\u00f5t, kuid ainult neist m\u00f5\u00f5tudest ei piisa. Inimesed erinevad kehaehituse, proportsioonide ja figuuri m\u00f5\u00f5tude poolest ning r\u00f5iva sobivust m\u00f5jutavad ka selle konstruktsioon, materjal, liibuvusaste ja otstarve. Erir\u00f5iva arendamine on pikk protsess, mille k\u00e4igus tuleb r\u00f5ivaid katsetada reaalsetes tingimustes ja erineva kehat\u00fc\u00fcbiga kandjate seljas.<\/p>\n<p>Konkreetse inimese m\u00f5\u00f5tude j\u00e4rgi valmistatakse vormir\u00f5ivaid r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6na, n\u00e4iteks pidulike paraadvormide puhul. Igap\u00e4evases kasutuses olevate vormir\u00f5ivaste puhul on selline lahendus aga liiga ajamahukas ja kallis, mist\u00f5ttu kasutatakse suurusnumbrite j\u00e4rgi toodetud r\u00f5ivaid, mida saab vajadusel kandja figuuri j\u00e4rgi kohendada.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5dulindist 3D-sk\u00e4nnerini<\/p>\n<p>Traditsiooniline m\u00f5\u00f5dulint on endiselt asendamatu, kuid t\u00e4nap\u00e4eval t\u00e4iendavad seda ka uued digitaalsed m\u00f5\u00f5tmislahendused. Tallinna Tehnikak\u00f5rgkooli antropomeetria laboris kasutatame m\u00f5\u00f5tmiseks Humanetics 3D-kehask\u00e4nnerit, mis loob inimesest t\u00e4pse &#8220;digitaalse kaksiku&#8221; 4.\u00a0<\/p>\n<p>Meie uuringud n\u00e4itavad, et kehask\u00e4nneri m\u00f5\u00f5tmistulemuste h\u00e4lve on v\u00f5rreldes eksperdi tehtud k\u00e4sitsi m\u00f5\u00f5tmistega vaid 2,29%. See m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psus on m\u00e4rksa parem kui populaarsust koguvatel mobiilirakendustel (n\u00e4iteks Abody.ai), mille viga on oluliselt suurem ning mis on tundlikumad n\u00e4iteks \u00fcmbritsevate varjude ja kandja aluspesu suhtes2.<\/p>\n<p>Seisvas asendis v\u00f5etud m\u00f5\u00f5dud on aga alles esimene samm. P\u00e4riselus on inimene pidevas liikumises ning koos liikumisega muutuvad ka keham\u00f5\u00f5tmed. Seet\u00f5ttu tuleb r\u00f5ivaste kavandamisel arvestada, kuidas keha erinevate liigutuste ajal muutub ja kuidas see m\u00f5jutab r\u00f5iva istuvust ja toimivust. Just seda uurib d\u00fcnaamiline antropomeetria.<\/p>\n<p>Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib ka tippspordis, kus r\u00f5ivaste l\u00f5ige on kavandatud toetama kindlaid liikumismustreid ja v\u00e4hendama lihaste v\u00e4simist. Ka kaitser\u00f5ivaste puhul peab l\u00f5ige arvestama t\u00f6\u00f6 iseloomu ja kandja liikumisega. N\u00e4iteks v\u00f5ib tavap\u00e4rane T-s\u00e4rk k\u00e4si \u00fcles t\u00f5stes paljastada k\u00f5hu v\u00f5i selja, kuid kaitser\u00f5ivas peab s\u00e4ilitama keha katvuse ka selliste liigutuste ajal1.<\/p>\n<p>Lisaks liikumisele tuleb kaitser\u00f5ivaste kavandamisel arvestada ka kandjate kehaliste erinevustega. Paljude kaitser\u00f5ivaste puhul on ajalooliselt l\u00e4htutud eelk\u00f5ige meeste figuurist, mist\u00f5ttu ei pruugi sellised mudelid naistele pakkuda vajalikku kaitset ja mugavust. Eestis kasutatakse mitmes riigiasutuses juba naistele ja meestele suunatud v\u00e4livorme, kuid eraldi l\u00f5ike vajadus s\u00f5ltub ka r\u00f5iva otstarbest. Piduliku vormi puhul on oluline, et r\u00f5ivas istuks figuurile laitmatult, samas kui v\u00e4livormi puhul on esmat\u00e4htis piisav liikumisvabadus ja mugavus.<\/p>\n<p>Seda, kui oluline on arvestada erinevate kehat\u00fc\u00fcpidega, n\u00e4itab ilmekalt ka NASA n\u00e4ide. 2019. aastal tuli esimese kavandatud ainult naistest koosnenud kosmosek\u00e4igu puhul muuta meeskonna koosseisu, sest rahvusvahelises kosmosejaamas oli kosmosek\u00e4iguks ette valmistatud keskmise suurusega skafandri \u00fclaosa ainult \u00fchele astronaudile 5. Juhtum n\u00e4itas, et ka v\u00e4ga k\u00f5rgtehnoloogilise kaitser\u00f5iva puhul v\u00f5ib sobiva suuruse puudumine saada t\u00f6\u00f6\u00fclesande t\u00e4itmisel takistuseks.<\/p>\n<p>Rohkem kui lihtsalt \u00f5ige suurus<\/p>\n<p>Antropomeetria teadmised ei j\u00e4\u00e4 Tallinna Tehnikak\u00f5rgkoolis \u00fcksnes m\u00f5\u00f5tmiste tasemele, vaid neid rakendatakse ka kaitser\u00f5ivaste arendamisel ja testimisel. N\u00e4iteks arendas k\u00f5rgkool 2013. aastal p\u00e4\u00e4steametile tulekustutusr\u00f5ivad, mis olid kasutuses ligikaudu k\u00fcmme aastat. Koost\u00f6\u00f6s p\u00e4\u00e4stjatega t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja r\u00f5ivaste l\u00f5ikelahendus ja disain ning koostati riigihankeks vajalik tehniline kirjeldus.<\/p>\n<p>Tehnikak\u00f5rgkool on osalenud ka politsei- ja piirivalveameti v\u00e4livormi arendamisel, aidates v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada r\u00f5ivaste tehnilisi lahendusi ning koosk\u00f5lastada nende konstruktsiooni ja disaini3. Vanglateenistuse v\u00e4livormi arendamisel h\u00f5lmas kooli t\u00f6\u00f6 tootearendust, n\u00e4idiste valmistamist ning riigihankeks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni koostamist.<\/p>\n<p>Praegu teeb k\u00f5rgkool tihedat koost\u00f6\u00f6d Eesti kaitsev\u00e4ega, mille raames arendatakse ja testitakse uusi lahendusi.<\/p>\n<p>Need projektid n\u00e4itavad, kuidas antropomeetrilisi teadmisi saab kasutada kaitser\u00f5ivaste arendamise eri etappides \u2013 alates m\u00f5\u00f5tude ja l\u00f5ike sobitamisest kuni r\u00f5ivaste katsetamise ja kasutuselev\u00f5tuni. Nii saab r\u00f5ivas toetada kandjat tema t\u00f6\u00f6s, selle asemel et muutuda ise t\u00f6\u00f6 takistuseks.<\/p>\n<p>Tallinna Tehnikak\u00f5rgkoolis toimub 2027. aasta kevadel rahvusvaheline kaitser\u00f5ivastuse konverents <a href=\"https:\/\/ecpc2027.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ECPC2027<\/a>, mis toob kokku teadlased, tootjad, testimisspetsialistid ja l\u00f5ppkasutajad nii Euroopast kui ka mujalt maailmast. Konverents keskendub kaitsetekstiilide tulevikule, nutikatele isikukaitselahendustele, t\u00f6\u00f6v\u00f5imele ja vastupidavusele ning kestlikele kaitses\u00fcsteemidele.<\/p>\n<p style=\"font-size: 70%;\">1. Vilba, G. (2021). P\u00e4\u00e4stjate eririietuse antropomeetrilise meetodi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. L\u00f5put\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p style=\"font-size: 70%;\">2. Traumann, A., Kivistik, J., Peets, T. (2021). Comparing and Analysing Contact and Non-Contact Methods of Anthropometric Data Collection. Teadusartikkel.<\/p>\n<p style=\"font-size: 70%;\">3. Kuusk, M. (2017). Politsei- ja Piirivalveameti tellimus: r\u00f5ivavarustuse tehniliste kirjelduste koostamine ja tootmisfailide vastavusse viimine tehnilise kirjeldusega. Uurimist\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p style=\"font-size: 70%;\">4. Traumann, A., Peets, T., Kuusk, M. (2026). Integrating Advanced Anthropometry and Fabric Physics for a Digital Twin Framework in Garment Production. 3DBODY.TECH konverentsi abstrakt.<\/p>\n<p style=\"font-size: 70%;\">5. Schhwartz, M.S. (2019). NASA Scraps First All-Female Spacewalk For Want Of A Medium-Size Spacesuit. <a href=\"https:\/\/www.npr.org\/2019\/03\/26\/706779637\/nasa-scraps-first-all-female-spacewalk-for-want-of-a-medium-sized-spacesuit\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">https:\/\/www.npr.org\/2019\/03\/26\/706779637\/nasa-scraps-first-all-female-spacewalk-for-want-of-a-medium-sized-spacesuit<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5iste &#8220;antropomeetria&#8221; p\u00e4rineb kreeka keelest ja t\u00e4hendab inimese m\u00f5\u00f5tmist. Antropomeetria aitab m\u00f5ista, milliste m\u00f5\u00f5tude ja kehakujuga kandjatele tuleb&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261121,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[101458,131,130,37,33,35,34,36,101460,101459,10369,101461,10797,101457],"class_list":["post-261120","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-antropomeetria","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-inimkeha-mootmine","tag-kaitseoivad","tag-riided","tag-suurusnumbrid","tag-tallinna-tehnikakorgkool","tag-valivorm"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117160799306531441","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261120","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261120"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261120\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261121"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}