{"id":261206,"date":"2026-08-26T09:39:19","date_gmt":"2026-08-26T09:39:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261206\/"},"modified":"2026-08-26T09:39:19","modified_gmt":"2026-08-26T09:39:19","slug":"faktikontroll-kas-ulle-madise-on-e-valimiste-valjamotleja-ei","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261206\/","title":{"rendered":"FAKTIKONTROLL | Kas \u00dclle Madise on e-valimiste v\u00e4ljam\u00f5tleja? Ei"},"content":{"rendered":"

E-<\/a>valimised<\/a> on<\/a> Eestis kasutuses juba 2005. aastast. Toona oli e-h\u00e4\u00e4letajate osakaal alla kahe protsendi. 2025. aasta oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel andis<\/a> eel- ja e-h\u00e4\u00e4letamise perioodi l\u00f5puks elektrooniliselt h\u00e4\u00e4le kokku 270 815 valijat (26,9 protsenti k\u00f5igist valimas k\u00e4inutest valijatest). E-h\u00e4\u00e4letamiseks on vaja kas mobiil-ID, Smart-ID v\u00f5i ID-kaarti ja arvutit, milles on ID-kaardi kasutamiseks vajalik ID-tarkvara. <\/p>\n

Kontrollime nelja v\u00e4idet, mis puudutavad e-valimisi.<\/p>\n

V\u00e4ide nr 1. \u201e\u00dclle Madise on muu hulgas tuntud kui e-valimiste v\u00e4ljam\u00f5tleja ja igip\u00f5line kaitsja.\u201c \u2013 Uued Uudised, 4. august 2026 <\/p>\n

Riigi valimisteenistuse meedian\u00f5unik Kadri Masing selgitas faktikontrollile, et Riigikogu v\u00f5ttis elektroonilist h\u00e4\u00e4letamist v\u00f5imaldavad s\u00e4tted vastu 2002. aastal. Seej\u00e4rgselt moodustas Vabariigi Valimiskomisjon 2003. aastal elektroonilise h\u00e4\u00e4letamiss\u00fcsteemi projekti juhtr\u00fchma, mida asus juhtima Tarvi Martens. Juhtr\u00fchma \u00fcks liige oli t\u00f5epoolest toonane Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni n\u00f5unik-sekretariaadijuhataja \u00dclle Madise.<\/p>\n

Tartu \u00fclikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak s\u00f5nas, et e-h\u00e4\u00e4letamise tehnilise s\u00fcsteemi ja kontseptsiooni algatamine ning v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine toimus institutsioonide ning IT-ekspertide (nt Valimisteenistuse, Cybernetica ja kr\u00fcptograafide) koost\u00f6\u00f6s. \u00dclle Madise ei kuulunud e-valimiste tehnilisse t\u00f6\u00f6r\u00fchma ega olnud s\u00fcsteemi arhitektuuri loomise juures. <\/p>\n

Eesti Teadusinfos\u00fcsteemi (ETIS) andmetel t\u00f6\u00f6tas<\/a> \u00dclle Madise 2005. aastal mitmel ametikohal: ta oli Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni n\u00f5unik ning sekretariaadi juhataja (kuni 2005. aasta l\u00f5puni), Riigikontrolli II auditiosakonna peakontrol\u00f6r (alates 2005. aastast), Tartu \u00dclikooli lektor ning alustas t\u00f6\u00f6d Tallinna Tehnika\u00fclikoolis \u00f5ppej\u00f5una ja teema t\u00e4itjana Ragnar Nurkse instituudis.<\/p>\n

ETIS-e andmete p\u00f5hjal sai<\/a> Madise Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks aastatel 2006\u20132010. Tema tegevus ja seos e-valimistega p\u00f5hines juristi, riigi\u00f5iguse spetsialisti ning parlamendikomisjoni n\u00f5uniku rollil, mis keskendus e-h\u00e4\u00e4letuse seadusandliku ja p\u00f5hiseadusliku raamistiku anal\u00fc\u00fcsile, mitte e-valimiste s\u00fcsteemi tehnilisele v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele v\u00f5i selle k\u00e4ivitamisele.<\/p>\n

\u00d5iguskantslerina tagab<\/a> \u00dclle Madise seaduste ja riiklike protsesside p\u00f5hiseaduslikkuse, hinnates teiste hulgas ka e-valimiste korrektsust ja vastavust p\u00f5hiseaduse n\u00f5uetele.<\/p>\n

Otsus: eksitav. \u00dclle Madise pole olnud e-valimiste v\u00e4ljam\u00f5tleja ega juht. \u00dclle Madise kuulus sinna sel ajal Riigikogu p\u00f5hiseaduskomisjoni n\u00f5unik-sekretariaadijuhatajana.<\/p>\n

V\u00e4ide nr 2: \u201eT\u00e4na ei usalda valimiste protsessi tervikuna 42% Eesti elanikest. See ei ole v\u00e4ike arv \u2013 see on signaal, et \u00fchiskonnas on t\u00f5sine usalduskriis, mida ei saa eirata. K\u00fcsimusi on palju, aga vastuseid napib.\u201c \u2013 Lauri Laats, 8. aprill 2025<\/p>\n

\"Kuvat\u00f5mmis<\/p>\n

Graafiku p\u00e4ises on toodud konkreetne uuringuk\u00fcsimus: \u201eKuiv\u00f5rd Te usaldate e-valimisi Eestis?\u201c. See n\u00e4itab selgelt, et m\u00f5\u00f5detud on usaldust \u00fcksnes e-h\u00e4\u00e4letamisse, mitte valimisprotsessi kui tervikusse v\u00f5i paberil h\u00e4\u00e4letamisse. \u00dclemistel ridadel esitatud viimase seire (AA 24) andmetel usaldab e-valimisi kokku 54 protsenti vastanutest (28 protsenti \u201eT\u00e4ielikult usaldan\u201c ja 26 protsenti \u201ePigem usaldan\u201c), samal ajal kui umbusaldust v\u00e4ljendab 42 protsenti vastanutest. Neli protsenti vastajatest j\u00e4i erapooletuks ega osanud arvamust avaldada.<\/p>\n

Suurema umbusaldusega r\u00fchmad<\/p>\n

Vastukaaluks joonistub tulpdiagrammidelt v\u00e4lja, et e-valimiste suhtes on keskmisest kriitilisemad muu rahvuse esindajad, Kirde-Eesti elanikud ning need vastajad, kelle majanduslik toimetulek on raskem. Nendes r\u00fchmades moodustavad e-valimisi mitteusaldavad vastajad t\u00f6\u00f6st m\u00e4rgatavalt suurema osa.<\/p>\n

Otsus: eksitav. Lauri Laatsi poolt \u00f6eldud v\u00e4ide, et 42 protsenti valijatest ei usalda valimiste protsessi tervikuna, on s\u00f5nastuselt eksitav. Turu-uuringute AS-i 2025. aasta andmetel ei usalda 42 protsenti vastajatest e-h\u00e4\u00e4letamist, mitte valimisprotsessi kui tervikut.<\/p>\n

V\u00e4ide nr 3. \u201eMe peaksime e-valimiste projekti l\u00f5petama. Mitte sellep\u00e4rast, et k\u00f5ik oleks kindlasti v\u00f5ltsitud. Vaid sellep\u00e4rast, et demokraatias ei piisa vastusest: \u201eusaldage s\u00fcsteemi\u201c. \u2013 Uku Kudu, 1. juuli 2026<\/p>\n

E-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteem tagab<\/a> otsast l\u00f5puni kontrollitavuse. Iga kord enne valimisi uuendatakse ja testitakse e-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemi ning andmete terviklikkust ei ole v\u00f5imalik muuta ilma, et sellest j\u00e4\u00e4ks selget j\u00e4lge maha.<\/p>\n

Valija ei pea eeldama<\/a>, et s\u00fcsteem tema h\u00e4\u00e4le \u00f5igesti kohale viis. 15 minuti jooksul p\u00e4rast h\u00e4\u00e4letamist saab valija eraldi nutiseadmes asuva EH-kontrollrakenduse<\/a> ja QR-koodi abil kr\u00fcptograafiliselt veenduda, et tema h\u00e4\u00e4l j\u00f5udis keskserverisse muutmata kujul.<\/p>\n

E-h\u00e4\u00e4letuse tarkvara valijarakenduse ja s\u00fcsteemi osade kood ning kontrollnumbrid on<\/a> avalikud<\/a>. <\/p>\n

Otsus: eksitav. E-h\u00e4\u00e4letamise s\u00fcsteemil on <\/a>sisseehitatud \u201eh\u00e4\u00e4le kontrolli mehhanism\u201c. Iga valija saab p\u00e4rast e-h\u00e4\u00e4letamist nutiseadmega kontrollida, kas tema kr\u00fcpteeritud h\u00e4\u00e4l j\u00f5udis serverisse korrektsena.<\/p>\n

V\u00e4ide nr 4. \u201eTuletame meelde, et vaatamata vastupidistele t\u00f5estustele, sealhulgas OSCE m\u00e4rkustele ja t\u00e4helepanekutele, on \u00dclle Madise korduvalt kinnitanud, et Eesti e-valimised on p\u00f5hiseadusp\u00e4rased, turvalised ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed.\u201c \u2013 Uued Uudised, 4. august 2026<\/p>\n

Euroopa julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6organisatsiooni (OSCE) hinnangul viidi<\/a> 2023. aasta Riigikogu valimised, sealhulgas e-h\u00e4\u00e4letamine l\u00e4bi<\/a> t\u00f5husalt, professionaalselt ja seadustele vastavalt. Raportis m\u00e4rgiti, et \u00f5iguslik raamistik pakub kindla aluse demokraatlike valimiste l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n

Siiski soovitati valimiskorraldajatel aktiivsemalt selgitada<\/a> protsesse neile osapooltele, kes e-h\u00e4\u00e4letamist ei usalda. Viia enne valimisi l\u00e4bi veelgi p\u00f5hjalikum kogu s\u00fcsteemi katsetamine ja kvaliteedikontroll, et v\u00e4ltida seadistusvigu. Avaldada s\u00fcsteemi ja tehnoloogiate kohta veelgi t\u00e4psemat ning ajakohasemat dokumentatsiooni avalikkusele ja vaatlejatele. Enne valimisp\u00e4eva selgitada avalikkusele veelgi paremini, kuidas ja mis ajakavaga e-h\u00e4\u00e4li loetakse ning tulemusi avalikustatakse.<\/p>\n

Otsus: eksitav. Tegelikkuses hindas OSCE valimiste korraldust t\u00f5husaks ja \u00f5igusraamistikule vastavaks. Raportis esitatud t\u00e4helepanekud on tehnilised ja teavitust\u00f6\u00f6d puudutavad parandusettepanekuid ning need ei ole vastuolus \u00f5iguskantsleri hinnangutega.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (9)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"E-valimised on Eestis kasutuses juba 2005. aastast. Toona oli e-h\u00e4\u00e4letajate osakaal alla kahe protsendi. 2025. aasta oktoobris toimunud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261207,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,2259,37,33,35,34,36,3457,670],"class_list":["post-261206","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-e-valimised","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ulle-madise","tag-valimised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117161149760634187","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}