Eesti ettev\u00f5tjad on aastaid kuulnud s\u00f5numit, et investeerige rohetehnoloogiatesse, v\u00e4hendage plasti kasutamist, leidke keskkonnas\u00f5bralikumaid materjale ja valmistuge Euroopa Liidu uute n\u00f5uete tulekuks. Paljud ettev\u00f5tted ongi seda teinud. N\u00fc\u00fcd tekib pakendiseaduse muutmise eeln\u00f5u lugedes aga k\u00fcsimus, et mida l\u00e4heb maksma see, et Eesti otsustab Euroopa \u00fchistest reeglitest oma seadustes veelgi koormavamaks minna.<\/p>\n
Euroopa Liidu uus pakendim\u00e4\u00e4rus (PPWR) loodi muu hulgas selleks, et pakenditega seotud p\u00f5him\u00f5tted ja reeglid oleksid siseturul v\u00f5imalikult \u00fchtsed. See on Eesti-suguse v\u00e4ikese ja avatud majanduse jaoks oluline. Kui n\u00f5uded on Tallinnas, Riias ja Berliinis samad, saab neil turgudel tegutsev ettev\u00f5te arendada tooteid ja pakendilahendusi suurema turu jaoks ning teha investeerimisotsuseid teadmisega, millised reeglid teda ees ootavad.<\/p>\n
Eesti kavandatav pakendiregulatsioon liigub aga mitmes olulises k\u00fcsimuses Euroopa \u00fchisest raamistikust ette ja sellest kaugemale. Selline tegevus vajab v\u00e4ga tugevat p\u00f5hjendust ja ka m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi, mida eeln\u00f5u materjalidest praegu ei leia. Koosk\u00f5lastamise protsess on hea tava, mille k\u00e4igus eri osapooled saavad oma seisukohti v\u00e4ljendada, aga miks \u00fcldse peaks Eesti ettev\u00f5tetele tahtma seada rangemaid n\u00f5udeid, kui seda teeb juba niigi \u00fclip\u00f5hjalik EL-i PPWR m\u00e4\u00e4rus?<\/p>\n
K\u00f5ige ilmekam n\u00e4ide puudutab kohapeal tarbitava toidu ja joogi pakendeid. PPWR piirab alates 2030. aastast toitlustamisega seotud m\u00fc\u00fcgikohtades \u00fchekordselt kasutatavaid plastpakendeid. Eesti eeln\u00f5u j\u00e4rgi tuleb juba 2028. aasta veebruarist kasutada kohapealseks tarbimiseks \u00fcksnes korduskasutatavaid anumaid s\u00f5ltumata sellest, millisest materjalist \u00fchekordseks kasutamiseks m\u00f5eldud pakendid on valmistatud.<\/p>\n
Selline otsus m\u00f5jutab muuhulgas ka m\u00fc\u00fcgikohti nagu tanklapoed, kiirs\u00f6\u00f6gikohad jms, kus klient saab praegu suurema osa ka kohapeal tarbitavast toidust paberpakendis.<\/p>\n
Eesti n\u00f5ue rakenduks ligi kaks aastat varem ja h\u00f5lmaks ka lahendusi, mida Euroopa Liidu regulatsioon sellisel kujul ei keela. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks ka biop\u00f5hisest ja taastuvast toormest, n\u00e4iteks paberist ja puidust, valmistatud tooted.<\/p>\n
Kujutame ette ettev\u00f5tet, mis on viimastel aastatel investeerinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt sellesse, et v\u00e4hendada oma pakendites plasti. Ettev\u00f5te on vahetanud materjale, muutnud tootearendust, katsetanud uusi kiud- v\u00f5i biop\u00f5hiseid lahendusi, kohandanud tarnijaid ja tootmisprotsesse. Seda k\u00f5ike teadmisega, et Euroopa poliitika \u00fcks keskseid eesm\u00e4rke on v\u00e4hendada probleemsete plasttoodete kasutamist ja keskkonnam\u00f5ju.<\/p>\n
EL-i pakendim\u00e4\u00e4rus sai valmis juba 2025 aastal ning kuna see on otsekohalduv k\u00f5ikidele liikmesriikidele, on paljud ettev\u00f5tted selles olevate p\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi ka oma tegevust kujundanud.<\/p>\n
Kui Eesti kehtestab n\u00fc\u00fcd s\u00f5ltumata pakendite materjalist sisuliselt sajaprotsendilise korduskasutusn\u00f5ude, v\u00f5ib suur osa seni tehtud investeeringust kaotada oma m\u00f5tte. Ettev\u00f5te peab j\u00e4rgmise sammuna investeerima hoopis korduskasutuslahendustesse, kogumisse, tagastuss\u00fcsteemidesse, pesuv\u00f5imekusse, ladustamisse, logistikasse ja IT-lahendustesse.<\/p>\n
Kui riik \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et investeerige Euroopa tulevaste n\u00f5uete j\u00e4rgi, kuid muudab siis Eesti reeglid \u00fchepoolselt rangemaks ja valib teise tehnoloogilise tee, siis mille j\u00e4rgi peaks ettev\u00f5te tegema j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta investeerimisotsused?<\/p>\n
Eesm\u00e4rk ei peaks olema \u00fche lahenduse kohustuslikuks tegemine<\/p>\n
Korduskasutus v\u00f5ib paljudel juhtudel olla v\u00e4ga hea lahendus, kuid pole p\u00f5hjendatud muuta \u00fcks tehnoloogiline lahendus kohustuslikuks enne, kui oleme v\u00f5rrelnud selle tegelikku m\u00f5ju alternatiividega.<\/p>\n
Korduskasutuse keskkonnam\u00f5ju s\u00f5ltub paljudest asjaoludest, n\u00e4iteks sellest, mitu korda pakend tegelikult kasutusse j\u00f5uab, kui palju neid kaob, kui palju kulub pesemiseks vett ja energiat ning kui pikad on kogumis-, pesu- ja tagastuslogistika vahemaad. K\u00f5ige paremini t\u00f6\u00f6tab korduskasutus siis, kui ringlus on tihe, tagastamine lihtne ja t\u00e4iendav logistika minimaalne. Seega ei saa automaatselt eeldada, et korduskasutatav pakend on igas kasutuskohas \u00fchekorrapakendist v\u00e4iksema keskkonnajalaj\u00e4ljega.<\/p>\n
Veel v\u00e4hem peaks regulatsioon sulgema ukse materjaliinnovatsioonile. Kui ettev\u00f5te suudab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4iksema keskkonnam\u00f5juga kiup\u00f5hise, biop\u00f5hise v\u00f5i m\u00f5ne veel arendatava uue lahenduse, peaks regulatsioon soosima tulemust, mitte v\u00e4listama tehnoloogia juba ette. Anal\u00fc\u00fcside ja aruteludeta ei tohiks riik seadusega survestada \u00fche tehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu.<\/p>\n
Sageli r\u00e4\u00e4gib ametkond EL-ist rangema regulatsiooni puhul m\u00f5nest \u00fcksikust eristuvast n\u00f5udest. Ettev\u00f5tte vaates t\u00e4hendab iga erireegel aga t\u00e4iendavat haldus- ja kulukoormust, mis \u00fchel v\u00f5i teisel moel j\u00f5uab paraku tarbijate jaoks ka toodete v\u00f5i teenuste hinda. Vahel v\u00f5ivad taolised n\u00f5uded olla ka sisuliselt teostamatud, kuna puudub v\u00f5imekus v\u00f5i tehnoloogia nende elluviimiseks.<\/p>\n
“Kui Eestis kehtib teistsugune kord, tuleb meie v\u00e4ikese turu jaoks luua eraldi lahendus.”<\/p>\n
Rahvusvahelise keti v\u00f5i frantsiisi puhul v\u00f5ivad pakendid, hanked, kassas\u00fcsteemid, iseteeninduskioskid, mobiilirakendused, hinnastamine ja t\u00f6\u00f6protsessid olla \u00fcles ehitatud terve Euroopa turu jaoks. Kui Eestis kehtib teistsugune kord, tuleb meie v\u00e4ikese turu jaoks luua eraldi lahendus.<\/p>\n
Selle p\u00fcsikulu jaguneb siin palju v\u00e4iksema m\u00fc\u00fcgimahu peale. Tulemuseks on k\u00f5rgem \u00fchikukulu, kallim teenus ning halvimal juhul selgub, et pole m\u00f5istlik uue kontseptsiooni v\u00f5i investeeringuga Eesti turule \u00fcldse tulla.<\/p>\n
Lisanduvad korduskasutuss\u00fcsteemi enda kulud. Pakendite rent v\u00f5i ost ning s\u00fcsteemi k\u00e4imas hoidmine ei ole tasuta. Suure m\u00fc\u00fcgimahuga kaubandusettev\u00f5tete esialgsetes arvutustes v\u00f5ib ainu\u00fcksi topside ja toidukarpide korduskasutuss\u00fcsteemi teenustasu ulatuda miljonitesse eurodesse aastas, millele lisanduvad ettev\u00f5tte enda s\u00fcsteemide kohandamise kulud. See j\u00f5uab paratamatult tarbijahinda.<\/p>\n
Miks on Eestil j\u00e4lle vaja minna Euroopast kiiremini?<\/p>\n
Euroopa Liidu pakendim\u00e4\u00e4rus ei ole tagasihoidlik raamdokument, mille juurde peaks Eesti oma keskkonnapoliitikat tegema. PPWR ise seab ettev\u00f5tetele v\u00e4ga ulatuslikud uued n\u00f5uded pakendite v\u00e4hendamisele, ringlussev\u00f5etavusele, ringlussev\u00f5etud materjali kasutamisele, korduskasutusele ja paljule muule. M\u00e4\u00e4rus m\u00f5jutab oluliselt toidu- ja esmatarbekaupade tootjaid, jae- ja hulgikauplusi ning majutuse ja toitlustuse sektorile.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ruse rakendusraamistik ei ole veel l\u00f5plikult valmis. N\u00e4iteks peab Euroopa Komisjon alles 2027. aastal t\u00e4psustama selle, mitu korda tuleks korduskasutuspakendit minimaalselt kasutada, et seda saaks \u00fcldse keskkonnas\u00f5bralikumaks lahenduseks lugeda. Eesti eeln\u00f5u tahab samal ajal panna ettev\u00f5tjatele ulatusliku kohustuse juba 2028. aastast. See j\u00e4tab ettev\u00f5tjale v\u00e4ga l\u00fchikese aja investeeringu kavandamiseks p\u00e4rast seda, kui Euroopa tehnilised reeglid l\u00f5puks selguvad.<\/p>\n
Kui Eesti soovib m\u00f5nes k\u00fcsimuses teadlikult Euroopa regulatsioonist kaugemale minna, peab riik suutma iga sellise otsuse puhul vastata v\u00e4hemalt kolmele k\u00fcsimusele. Millist t\u00e4iendavat keskkonnakasu me saavutame? Kui palju see ettev\u00f5tjatele ja tarbijatele rohkem maksab? Miks ei ole sama eesm\u00e4rki v\u00f5imalik saavutada v\u00e4hem koormava meetmega?<\/p>\n
Keskkonnaeesm\u00e4rgid muutuvad, tehnoloogia areneb ja muidugi peavad ka ettev\u00f5tted muutuma. Siiski on p\u00f5hjendatud ootus, et riik ei muuda m\u00e4ngureegleid viisil, mis karistab ettev\u00f5tteid selle eest, et nad on varasematele poliitilistele suundadele reageerinud ja investeerinud. Samuti ootavad ettev\u00f5tted, et otsused, millega kaasneb ulatuslik m\u00f5ju nende tegevusele, on h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud, anal\u00fc\u00fcsitud ning m\u00f5ju kaardistatud.<\/p>\n
Kui oleme aastaid suunanud ettev\u00f5tteid v\u00e4hendama plasti, otsima biop\u00f5hiseid materjale ja investeerima innovatsiooni, ei saa j\u00e4rgmise regulatsiooniga \u00f6elda, et sellest enam ei piisa ja s\u00f5ltumata lahenduse tegelikust keskkonnam\u00f5just tuleb n\u00fc\u00fcd k\u00f5igil valida \u00fcks teine tee.<\/p>\n
L\u00e4bim\u00f5tlematult tegutsemine muudab ettev\u00f5tjad ettevaatlikuks tehnoloogilistesse uuendustesse investeerimisel, sest ettev\u00f5tja peab investeeringu tasuvuse k\u00f5rval hakkama hindama ka riski, et Eesti riik muudab m\u00f5ne aasta p\u00e4rast taas tehnoloogilist eelistust.<\/p>\n
Tugev keskkonnapoliitika seab selge eesm\u00e4rgi, arvestab valikute m\u00f5ju terviklikult, j\u00e4tab ruumi innovatsioonile ning annab ettev\u00f5ttele kindluse, et tehtud m\u00f5istlik investeering ei muutu j\u00e4rgmise seaduse t\u00f5ttu m\u00f5ttetuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ettev\u00f5tjad on aastaid kuulnud s\u00f5numit, et investeerige rohetehnoloogiatesse, v\u00e4hendage plasti kasutamist, leidke keskkonnas\u00f5bralikumaid materjale ja valmistuge Euroopa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261251,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,1319,34925,2337,590,31,32,21,7896,28,29,19,20720,92005,101487,31303,25,99874,6780,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261250","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ettevotlus","tag-ettevotted","tag-euroopa-komisjon","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kai-realo","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pakendid","tag-pakendimaarus","tag-pakendiregulatsioon","tag-pakendiringlus","tag-populaarseimad-lood","tag-ppwr","tag-regulatsioonid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117161330373231415","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261250"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261250\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261251"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}